Obsah (7)

§ 37§ 2§ 121§ 4§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-294 Määruse kuupäev 15. märts 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla 31. jaanuari 2024. a vastuskirja tühistamise

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas
2. detsembril 2023 Tartu Vanglale avaldusena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud vanglas
3. jaanuaril 2024 nr-ga 2-3/24/8-1), milles osutas, et
4. üksuse valvurid ründasid teda
5. detsembril 2023 kella 20.50 paiku, tahtsid teda toidust ilma jätta, mõnitasid teda, ei andnud talle paberit ja pastakat ning jätsid ta abitusse seisundisse. Samuti ei andnud valvurid talle järgmisel päeval, s.o
6. detsembril 2023, erakorralise helistamise võimalust, sest tahtsid kuritegu varjata.
7. Tartu Vangla käsitas X
8. detsembri
9. a pöördumist märgukirjana ja vastas sellele
10. jaanuari
11. a vastuskirjaga nr 2-3/24/8-
12. Vastuskirja kohaselt tuvastati asjaolude kontrollimisel, et süüa on pakutud Xle iga kord.
13. detsembril 2023 õhtuse toidujagamise ajal keeldus X toitu vastu võtmast ja lubas vanemvalvur J. Heeringut füüsiliselt rünnata. Sündmus fikseeriti vormikaameraga.
14. detsembri 2023 õhtul toimus X osalusel veel kaks intsidenti – 3-24-294 esimene kella 20.30 paiku ja teine kella 21.10 paiku. Esimesel juhul ei teinud X õhtuse loenduse ajal koostööd ja keeldus käeraudade paigaldamisest. Teisel juhul oli X kaela ümber seotud pael ja tema käitumine oli talle enesele ohtlik. Mõlemal juhul oli ametnike tegutsemine resoluutne, olukorrale vastav ja kooskõlas õigusaktidega. Vangla ei tuvastanud, et X oleks jäetud toiduta ja et teda oleks füüsiliselt rünnatud. Väited, et teda solvati kambritelefoni kõne ajal ning talle keelduti paberit ja pastakat andmast, on paljasõnalised ja ei leidnud kinnitust.
15. X esitas
16. detsembril 2023 Tartu Vanglale avaldusena pealkirjastatud kahju hüvitamise nõude (registreeritud
17. jaanuaril 2024 nr-ga 1-23/24/7-1), milles taotles 26., 27.,
18. ja
19. detsembril 2023 toimunud intsidentidega seoses hüvitist kogusummas 28 000 eurot, s.o väärikuse alandamise eest 12 000 eurot, kuriteo varjamisega põhjustatud kahju eest 3200 eurot, meditsiinilise abita jätmise eest 6400 eurot ning tervise kahjustamise eest 6400 eurot.
20. X esitas
21. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
22. jaanuari
23. a vastuskirja nr 2-3/24/8-2 peale. Kaebaja ei ole rahul, et asja ei vaadatud läbi kriminaalmenetluses, sest ta esitas kuriteoteate. Kaebaja heidab vanglale ette, et
24. detsembril 2023 ei antud talle paberit ja pastakat, selle asemel valvurid mõnitasid teda kambritelefoni vahendusel ning kaebaja viibis kambris paljalt. Paberi ja pastaka sai ta alles
25. detsembril 2023, kuid valvurid võtsid need hiljem ära. Lisaks erakorralisele helistamisele keelas vanemvalvur kaebajal helistamise riigiasutustesse. Kaebaja nõuab vastuskirja tühistamist ja oma avalduse vanglale uueks menetlemiseks saatmist. Kui menetlust ei ole võimalik uuesti alustada, siis palub kaebaja mõista mittevaralise kahju eest välja hüvitise summas 3000 eurot. Täiendavalt palub kaebaja tagada talle õiguskaitse huvides isiklik nutitelefon, et ta saaks filmida ja salvestada, või diktofon või rinnakaamera.
26. Tartu Vangla esitas
27. veebruaril 2024 vastuse kohtunõudele koos asjakohaste menetlusdokumentidega. Vangla selgitas kohtule, et vangla
28. detsembri
29. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/488 kohaldati X suhtes alates samast päevast ohjeldusmeetmena käeraudu eesmärgiga minimeerida ametnike vastase ründe ohtu. Lisaks kohaldati
30. detsembri
31. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/489 X suhtes alates samast päevast täiendava julgeoleku abinõuna isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist eesmärgiga minimeerida võimalust, et ta oma tervist kahjustab. Vangla kinnitusel ei ole X esitanud vanglale taotlust isikliku nutitelefoni, diktofoni või rinnakaamera saamiseks. KOHTU SEISUKOHT
32. Kaebaja vaidlustab kaebusega Tartu Vangla
33. jaanuari
34. a vastuskirja nr 2-3/24/8-2, taotledes selle tühistamist ja oma avalduse uuesti menetlemiseks saatmist või uuesti menetlemise võimatuse korral talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Lisaks esitas kaebaja kaebuses taotluse tagada talle õiguskaitse huvides isiklik nutitelefon, et ta saaks filmida ja salvestada, selle võimatuse korral diktofon või rinnakaamera. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla
35. jaanuari
36. a vastuskiri nr 2-3/24/8-2 toiming, mitte haldusakt, sest selle kirjaga ei reguleeritud kaebaja õigusi ega kohustusi (vt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 ja § 106 lg 1). Kuna tühistamiskaebuse saab esitada üksnes haldusakti peale 2 3-24-294 (

§ 37lg 2 p 1), ei ole tühistamiskaebus praeguses asjas kohane õiguskaitsevahend.

Toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks saab esitada tuvastamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 6).

Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja taotleb Tartu Vangla

1. jaanuari
2. a vastuskirja nr 2-3/24/8-2 õigusvastasuse tuvastamist ning Tartu Vangla kohustamist lahendada tema
3. detsembri
4. a avaldus kuriteoteatena. Seega on tegemist tuvastamiskaebuse ja kohustamiskaebusega (

§ 37lg 2 p-d 2 ja 4).

Lisaks on kaebaja esitanud alternatiivselt eespool nimetatud kohustamiskaebusele hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja taotlust tagada talle õiguskaitse huvides isiklik nutitelefon või selle võimatuse korral diktofon või rinnakaamera, mõistab kohus nii, et kaebaja soovib, et vangla annaks talle tema nutitelefoni, diktofoni või rinnakaamera. Seega on tegemist kohustamiskaebusega (

§ 37lg 2 p 2).

Seda taotlust ei ole alust käsitada esialgse õiguskaitse taotlusena, sest see ei seostu vaidluse esemega – kohtule ei ole äratuntav ning ka kaebaja ei ole väitnud, et tegemist oleks Tartu Vangla 31. jaanuari 2024. a vastuskirjaga seonduva abinõuga. 7.

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on kaebuses esitatud tuvastamiskaebuse ja kaebaja

1. detsembri
2. a avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamise kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vastavas osas ebatõenäoline. Kaebaja ei ole rahul, et vangla ei käsitanud tema
3. detsembri
4. a avaldust kuriteokaebusena ja ei vaadanud asja läbi kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul käsitas vangla kaebaja
5. detsembri
6. a avaldust põhjendatult märgukirjana, sest selle sisuks on teabe andmine. Kaebaja on pealkirjastanud nimetatud pöördumise avaldusena ning on esitanud omapoolse kirjelduse
7. ja
8. detsembril 2023 aset leidnud sündmustest, kuid ei ole esitanud ühtegi taotlust ega osutust kriminaalmenetluse alustamise soovile. Kuna avaldusest ei nähtunud kaebaja tahet kriminaalmenetluse alustamiseks, puudus vanglal alus käsitada kaebaja
9. detsembri
10. a avaldust kuriteoteatena. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 kohaselt vastatakse märgukirja esitajale kirjalikult või kokkuleppel muul viisil ning märgukirjas esitatud seisukoha mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Tartu Vangla
11. jaanuari
12. a vastuskirjast nr 2-3/24/8-2 nähtuvalt vastas vangla kaebaja
13. detsembri
14. a avalduses märgitud seisukohtadele kirjalikult, vastus oli sisuline ning vastavuses kaebaja märgukirja sisuga. Kohtu hinnangul ei osuta ükski asjaolu Tartu Vangla
15. jaanuari
16. a vastuskirja nr 2-3/24/8-2 sisulisele õigusvastusele. Tartu Vangla tegevus kaebaja
17. detsembri
18. a avalduse lahendamisel riivas kaebaja põhiõigust pöörduda märgukirjadega riigiasutuse poole (põhiseaduse § 46). Kaebaja subjektiivse õiguse riive pole aga intensiivne, sest vangla vastas kaebaja märgukirjale sisuliselt ning mõistliku aja jooksul. Kohus ei pea eeltoodud põhjustel tuvastamiskaebust perspektiivikaks ning sellest tulenevalt pole eduväljavaateid ka kaebaja
19. detsembri
20. a avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamise kaebusel. Seepärast tagastab kohus Xa kaebuse tuvastamiskaebuse ja nimetatud kohustamiskaebuse osas

§ 121lg 2 p 21 alusel.

3 3-24-294 Kohus selgitab kaebajale juhuks, kui ta soovib esitada kuriteoteate, et kuriteoteade tuleb esitada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 kohaselt uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KrMS § 31 lg 1 sätestab, et uurimisasutuseks on oma pädevuse piires muu hulgas vangla. Justiitsministri

1. detsembri
2. a määrusega nr 87 vastu võetud „Tartu Vangla põhimääruse“ § 9 järgi korraldab vanglas uurimist teabe- ja uurimisosakond. Kui vanglas kinni peetav isik leiab, et tema suhtes on vanglas toime pandud kuritegu, siis tuleb kuriteoteade esitada teabe- ja uurimisosakonnale. Kinnipeetaval on võimalus teabe- ja uurimisosakonnale esitada pöördumisi kinnises ümbrikus (Tartu Vangla direktori
3. veebruari
4. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkt 11.1.5). Kriminaalmenetlusega (sh kriminaalmenetluse alustamata jätmisega) seotud toimingute vaidlustamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik ning selliste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (

§ 4lg 1).

1. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse juhuks, kui kohus ei kohusta Tartu Vanglat kaebaja
2. detsembri
3. a pöördumist uuesti lahendama. Sellisel juhul palub kaebaja mõista vanglalt mittevaralise kahju eest välja hüvitis 3000 eurot. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, millise vangla teoga talle väidetav kahju tekitati. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja peab talle kahju põhjustanud teoks vangla tegevust tema
4. detsembri
5. a pöördumisele vastamisel. See kahju hüvitamise nõue ei ole hõlmatud kaebaja
6. detsembril 2023 Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudega, sest viimati nimetatud nõudega taotles kaebaja hüvitist seoses 26., 27.,
7. ja
8. detsembril 2023 toimunud intsidentidega. Ajaks, mil kaebaja nimetatud kahju hüvitamise nõude esitas, ei olnud vangla tema
9. detsembri
10. a pöördumisele veel vastanud, mistõttu ei saanud talle ka selle pöördumise menetlemisega seotud kahju tekkimine teada olla.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamiskaebuse lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS). VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks vanglas kinni peetaval isikul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 121

lg 1 p 4 alusel peab kohus kaebuse tagastama, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja seoses vangla tegevusega tema

1. detsembri
2. a pöördumisele vastamisel vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlust esitanud. Seepärast tagastab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

9. Kohus tagastab kaebuse osas, milles kaebaja taotleb, et kohus kohustaks vanglat andma talle tema isikliku nutitelefoni või selle võimatuse korral diktofoni või rinnakaamera, samuti

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 kohaselt tuleb toimingu sooritamiseks esitada esmalt taotlus haldusorganile. Kohtusse saab vanglas kinni peetav isik pöörduda toiminguks sooritamise nõudega (s.o kohustamiskaebusega) pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata 4 3-24-294 või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. Tartu Vangla kinnituse kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale taotlust isikliku nutitelefoni, diktofoni või rinnakaamera saamiseks. Seega on kaebajal selle kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole kaebus

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav.

10. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
2. Kaebaja taotles kaebuses halduskohtumenetluses. riigi õigusabi korras endale advokaadi määramist Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kuna kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb osade nõuete osas tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus praeguses asjas nende nõuete osas oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohus selgitab, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti selgitab kohus kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldus kohtumenetluses ei ole põhjendatud, mistõttu jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
3. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 5