Obsah (10)

§ 159§ 162§ 110§ 139§ 88§ 119§ 21§ 197§ 23§ 641

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4521 Tsiviilasi AS Megaron-E h

§ 159lõikele 2.

Alltöövõtulepingu punkti 8.1 alampunkti 8.1.5 kolmanda lause järgi on mõistlikuks tähtajaks leppetrahvi nõudest teavitamiseks 14 päeva pärast tööde täitmise lõpptähtaja ületamise avastamist. Kostja on võtnud leppetrahvi arvutamise aluseks alltöövõtulepingus kokkulepitud tööde lõpptähtaja 26.10.

1. Järelikult oleks kostja pidanud teavitama hagejat hiljemalt 09.11.2018 enda kavatsusest nõuda leppetrahvi tasumist. Alltöövõtulepingu punkti 8.1 alampunkti 8.1.5 kohaselt tuli leppetrahvi nõude kavatsusest teavitada pärast 26.10.2018 ning kui tellija seda ei tee, kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Nimetatud lepingu punkti eesmärgiks oli tagada õigusselgus. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudest 18.01.2019 ehk 84 päeva pärast tööde täitmise lõpptähtaja ületamise avastamist. Järelikult on kostja leppetrahvi nõue esitatud olulise hilinemisega, mistõttu on ta kaotanud õiguse seda nõuda. Kostja ähvardas hagejat leppetrahvi nõudega 18.09.2018, kuid ei esitanud alltöövõtulepingus ettenähtud 14 päeva jooksul leppetrahvi nõuet esitanud.
2. Lisaks leidis hageja, et ta tegi tööd tähtaegselt, sest tähtaeg lükkus edasi kostja tegevuse tõttu. Ehitusobjektile väljastati ehitusluba alles 21.06.2018 ning lammutustööd lõpetati 13.07.
3. Seega sai hageja ehitustöödega alustada 16.07.2018 ehk 36 päeva hiljem, kui oli alltöövõtulepingu punktis 1.4.1 ette nähtud. Vastavalt lükkus edasi töö üleandmise lõpptähtaeg ning hageja pidi tööd lõplikult üle andma alles 03.12.
5. 21.09.2018 teavitas kostja hagejat, et tuleb lähtuda uutest AS-ga E kokku lepitud mahtudest, mis olid ca 800 m2 võrra suuremad. Lepingu ajagraafikus oli hageja näinud platside ehitamiseks ette perioodi 06.08.2018-14.09.
6. Tegelikkuses ei saanud teede ja platside aluste ehitustöid ja asfalteerimistöid kostja tegevuse tõttu alustada enne 05.10.2018 (st 61 päeva pärast ajagraafikus planeeritut). Kuna ehitusloa ja lammutustööde viibimine oli juba põhjustanud 36-päevase viivituse, oli mahtude kooskõlastamise mõju tööde lõplikule ajagraafikule täiendavalt 25 päeva. Oktoobris oli tööde üleandmise-vastuvõtmise lõplik tähtaeg lükkunud edasi kuni 27.12.
8. Vaatamata tee ja platside mahumuudatuse kokkuleppele 21.09.2018 ei saanud hageja asuda töid koheselt teostama, sest kostja ei olnud lõpetanud enda vastutusalasse kuuluvaid platside aluste eeltöid. Kostja lõpetas viimased tööd alles 06.11.
9. See põhjustas täiendava 93päevase hilinemise ajagraafikujärgsetes töödes. Kostja lõpetamata tööde tegelik mõju ajagraafiku nihkumisele oli 57 päeva. Seega lükkus tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise tähtaeg novembris edasi kuni 28.01.
10. Hageja viitas

§-le 119. Hageja ei ole kostja vastuvõtuviivitusi põhjustanud. Hageja on alltöövõtulepingu täitmise käigus pidevalt informeerinud kostjat kui tema tegevus on toonud kaasa ajagraafiku edasilükkumist. Alternatiivselt palus hageja leppetrahvi vähendada

§ 162lg 1 alusel nullini.

1. Täiendavalt esitas hageja kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude nõude kahju hüvitise nõudena. Hagejal tekkis vajadus kasutada õigusabi alates 18.09.2018 seoses kostja nõudekirja ja läbirääkimistega. Hageja on kandnud õigusabikulusid kuni hagi ettevalmistamiseni summas 5640 eurot. Hagiavalduse ettevalmistamise kulusid hageja kahju hüvitisena ei nõudnud. Hageja palus kostjalt välja mõista 5640 eurot.
2. Täiendavalt parandas hageja hagiavalduses esitatud nõudeid. Hageja palus mõista kostjalt põhivõlgnevusena välja 508 991,58 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 39 370,93 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise võlgnevuse summalt 424 159,65 eurolt alltöövõtulepingu punkti 8.
3. alampunktis 8.1.
4. ette nähtud määras 0,09% 7 tasumisele kuuluvast summas päevas alates 26.03.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 5640 eurot ja viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras kuni hüvitise tasumiseni.
5. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole kostjale saatnud 12.07.2018 ajagraafikut, mille pooled 17.07.2018 allkirjastasid. Kostja esitatud graafikut ei ole hageja koostanud ega allkirjastanud, vaid see on kostja enda koostatud dokument. Ajagraafikul on hageja projektijuhti A S allkiri, kes alltöövõtulepingu alusel esindas hagejat tehnilistes küsimustes. Lepingulistes küsimustes esindas hagejat T T. Kostjat on esindanud allkirjastamisel projektijuht tehnilistes küsimustes T T. Lepingu muutmist puudutavaid küsimusi said kokku leppida ainult selleks volitust omavad isikud. A S ja T Tl volitused puudusid. Kuna kostja tegevuse tõttu viibis ehitusloa väljastamine ning lammutustööde lõpetamine, lükkus lepingu tähtaeg edasi 36 päeva.
6. Hageja ei nõustunud, et 14.01.2019 toimus tööde ülevaatus, millel kostja viitas täiendavatele tööde puudustele. Sellel päeval ülevaatust ei toimunud. Kostja väited on tõendamata. 16.01.2019 ei esitanud hageja töid uuesti ülevaatamiseks. Hageja andis kostjale tööd üle 21.12.
7. Vaegtööde parandamisest teavitas hageja kostjat 06.02.
9. Hageja ei nõustunud, et 29.01.2019 toimus vaegtööde ülevaatus ja lepiti kokku tulevikus tehtavates garantiitöödes. 29.01.2019 oli lepitud kokku kostja ja AS E kohtumine, et kostja saaks peatellijale töid üle anda. Hageja osales ülevaatusel selleks, et selgitada välja, millised tema vastutusalasse jäävad vaegtööd vajavad As E hinnangul veel teostamist. Hageja leidis, et tema tööd olid juba 21.12.2018 saavutanud kasutusvalmiduse. Enne 21.12.2018 tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti edastamist kostjale olid juba kahel korral (07.12.2018 ja 18.12.2018) toimunud vaegtööde ülevaatused. Hageja ja kostja olid leppinud kokku tööde lõplikus ülevaatuses 18.12.
10. 18.12.2018 kohtumise järgselt likvideeris hageja koheselt veel üksikud puudused, mida kostja ülevaatusel välja tõi. 27.12.2018 kinnitas kostja, et piltide järgi on töödega kõik korras. Kostja ei esitanud töödele pretensioone, kuid keeldus akti allkirjastamisest teostusdokumentatsiooni puudustele viidates.
11. Tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktis on märgitud, et üldine garantiiperiood algab 21.12.2018 ja kestab kuni 21.12.
12. Kuna kostja ei esitanud ehitustööde osas vastuväiteid ega toonud välja täiendavaid puudusi, oli ta ehitustööd võtnud vastu 10.01.2019 ja alates sellest ajast tuli töödes tuvastatud puudused likvideerida garantiitööde korras. 29.01.2019 kohtumisel fikseeriti, et hagejal tuleb garantiikorras kõrvaldada 5 puudust. Ülejäänud vaegtööd ei puudutanud hagejat. Hageja, kostja ja AS E leppisid kokku, et viiest puudusest kolme osas tehakse tööd pärast kütteperioodi möödumist, kui välisõhutemperatuur seda võimaldab. Kaks puudust likvideeris hageja viivitamatult ning kolm puudust 28.05.2019-30.05.2019 vastavalt kokkuleppele pärast kütteperioodi möödumist.
13. 19.02.2019 andis Rae vald välja korralduse ehitisele kasutusloa andmiseks ning kasutusluba väljastati 22.02.
14. Kasutusloalt nähtub, et dokumentatsioon (sh kaetud tööde aktid ja teostusdokumentatsioon), mille kostja ehitisregistrile esitas ja mille alusel kasutusluba väljastati, on allkirjastatud juba 21.01.
15. Järelikult ei saanud 29.01.2019 kohtumisel toimuda arutelu ega fikseerida puudusi, mis mõjutaksid ehitise nõuetekohast kasutamist. Kostja on vastuses nõustunud, et kasutusloa andmine näitab, et ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.
16. Kostja on väitnud, et 12.03.2019 toimus viimane tööde ülevaatus hageja, kostja ja AS E esindaja osavõtul, milles tuvastatud puudusi hageja ei kõrvaldanud. Hageja ei osalenud 8 12.03.2019 ülevaatusel ja teda sinna ei kutsunud, mis nähtub ülevaatuse protokollist. Kostja esitatud vaegtööde nimekiri sisaldab kostja tegemata töid, mitte hageja töid.
17. Hageja ei nõustunud, et ta lükkas tagasi kostja ettepaneku teha lisatöid 700 000 euro eest. Pooled ei jõudnud e-kirjade vahetuses kokkuleppele. Hageja ei ole kostjale vaikivat nõusolekut andnud, vaid on teavitanud, et ta ei nõustu kostja sooviga. Kostja on ise viidanud, et lepingu muutmine oli võimalik vaid kirjalikult, mistõttu on kostja väited vastuolulised.
18. Kostja on väitnud, et ta ei saanud tasuda arvet nr 18091, sest hageja taotluse alusel AS E peatas maksed kostjale. Kuna hagi esitamise ajaks oli kostjal tasumata kolm arvet, esitas hageja 15.02.2019 AS-le E RHS § 122 lg 9 alusel avalduse kostjale tehtavate maksete peatamiseks. 18.02.2019 saabus AS E maksetähtaeg kostja ees detsembris teostatud tööde eest arve tasumiseks summas 83 698,80 eurot. AS E peatas selle väljamakse. Väljamakse peatamine puudutas ainult detsembri kuu arvet. Oktoobris tehtud tööde eest on AS E kostjale täielikult tasunud. Novembris teostatud tööde eest on AS E tasunud kostjale osaliselt 179 000 eurot ja ülejäänud osas teinud tasaarvestuse. Seega ei saanud maksete peatamine mõjutada arve nr 18091 tasumist.
19. Hageja ei nõustunud, et kostjal oli õigus keelduda arvete nr 18091 ja 18099 tasumisest, sest tal oli hageja vastu leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Arvete nr 18091 ja nr 18099 summa on 397 388,40 eurot. Kostja kahju nõue on 131 856 eurot ja leppetrahvi nõue 26 190 eurot. Kokku oli kostja vastunõuete suuruseks 158 046 eurot. Hageja nõue kostja vastu ületas kostja nõuet hageja vastu 239 342,40 euro võrra. Kostjal oleks tulnud tasuda vähemalt 239 342,40 eurot.
20. Hageja leidis, et

§ 110

lg 1 ei kuulu kohaldamisele, sest kostja nõuded ei ole muutunud sissenõutavateks ja puudub piisav seos nõuete ning hageja kohustuse vahel. Hageja on kostjat korduvalt teavitanud, et tööde mahu muutmine mõjutab ajagraafikut. Alltöövõtulepingu lisaks olev tööde teostamise ajagraafik kajastas vaid üldehitustöid, mis tuli teostada hiljemalt 26.10.

1. Ajagraafik ei sisaldanud vahetähtaegu. Esimest korda teavitas hageja kostjat ajagraafiku nihkumisest 18.06.2018 e-kirjas ja teist korda 13.07.2018 e-kirjas. 04.09.2018 saatis hageja projektijuht A S kostjale uuendatud ajagraafiku, kus on näidatud, et tööde lõpptähtaeg on edasi nihkunud kuni 12.11.
2. Kostja sellele e-kirjale ei reageerinud.
3. 14.0.2018 selgitas hageja, et kuna platside maht ei ole teada, on hageja töö edasi lükanud. 05.10.2018 edastas hageja kostjale platside ehitamise hinnapakkumise ja planeeritud tööde ajagraafiku lõpptähtajaga kuni 12.11.
4. 10.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja ja selgitas, et kuna puudub kostja otsus, ei ole töid võimalik vastavalt ajagraafikule teha. Hageja on kostjat korduvalt teavitanud.
5. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et 27.04.2018 on poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping Jüri katlamaja projekteerimiseks. Hageja on kõigile kostja projekteerimise alltöövõtulepingust tulenevatele nõuetele vastu vaielnud. Projekteerimise alltöövõtulepingu punkt 12.2 nägi ette vaidluste lahendamise vahekohtus. Ilma vahekohtu otsuseta ei saa kostja esitada kohtumenetluses sellest lepingust tulenevaid vastuväiteid. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta kostja projekteerimislepingust tulenevad vastuväited.
6. Hageja tegi kõik endast oleneva projekti ajagraafikujärgseks valmimiseks, kuid projekti üleandmise tähtaeg lükkus edasi, sest kostja kui tellija viivitas hagejale sisendi andmisega vastuolus projekteerimise alltöövõtulepingu punktiga 4.2.
7. Kuigi kostja esitas hagejale arhitektuur-ehitusliku ülesande ja eelprojekti mais, esitas kostja veel juunis ja juulis täiendavaid lähteandmeid ja sisendi täpsustusi. Hageja pidi seetõttu oma tööd ja sisemised ressursid ümber 9 korraldama. Projekteerimise alltöövõtulepingu punkt 5.7 järgi oli kostja kohustatud seetõttu võimaldama hagejale täiendava mõistliku tähtaja oma kohustuste täitmiseks.
8. Hageja leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus ei ole põhjendatud. Kostja ei ole põhistanud, kuidas on kahju põhjuslikus seoses hagejale ette heidetava rikkumisega. Kostja on vaid üldiselt viidanud hageja viivitusele tööde üleandmisel, mistõttu viibis katla töökorda seadmine ning katlamaja üleandmine AS-le E. Kostja peab lepingu rikkumiseks asjaolu, et 30.09.2018 ei olnud hageja kostjale töid üle andnud. 30.09.2018 oli AS E ja kostja vahel sõlmitud peatöövõtulepingust tulenev vahetähtaeg AS-le E tööde üleandmiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingus puudusid vahetähtajad. Hageja pidi alltöövõtulepingu lisaks oleva ajagraafiku järgi lõpetama tööd 26.10.2018, kuid lõpptähtaeg lükkus edasi kostjast tulenevatel põhjustel. Hagejal puudus kohustus lõpetada tööd 30.09.
10. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja ei saa omistada hagejale üldsõnaliselt kahju, mida temalt on nõudnud AS E. Kostjal tuleb tõendada kahju sisu. Kui kahjuks on kallim kütusehind, mida tuli maksta katla paigaldamise viibimise tõttu, tuleb kostjal esitada tõendid, millest nähtub kütusehindade vahe. Puudub põhjuslik seos. Kui hageja oleks teinud kõik tööd valmis 26.10.2018, ei oleks see muutnud olematuks kostja peatöövõtulepingu rikkumist, mille kohaselt pidi katel olema töökorras juba 30.09.
11. Kostja ei ole selgitanud, milline hageja töö tingis AS E kahju hüvitamise nõude esitamise. AS E 08.01.2019 nõudeavalduses on viidatud kaugküttetorustiku kasutusvalmiduse mittesaavutamisele, kuid kaugküttetorustiku paigaldamise tööd ei kuulunud hageja vastutusalasse.
12. Rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärk ei ole hüvitada kostjale saamata jäänud tulu. Alltöövõtulepingu punkt 8.1.
13. näeb ette, et kui töö ei vasta lepingule, vastutab töövõtja sellise rikkumise eest. Tellijal on õigus nõuda lepingu objektiks oleva töö vastavusse viimist punkti 8.1.2 järgi. Lõpptähtaja ületamise eest on kostjal õigus punkti 8.1.5 järgi nõuda leppetrahvi. Hageja leidis, et leppetrahvi nõue on kahju hüvitava funktsiooniga, kuna kahju hüvitamise võimalikkuses ei ole pooled eraldi kokku leppinud. Alltöövõtulepingust ei tulene kostja õigust nõuda kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol.
14. Kahju ei olnud hagejale ettenähtav. Alltöövõtuleping nägi ette ainult lõpptähtaja, millal tööd pidid olema üleantud. Vahetähtaegades kokku ei lepitud ja hageja ei olnud seotud 30.09.2018, millest alates on kostja kahju arvestanud. Lisaks tuleb arvestada kostja enda tegevust

§ 139lg 1 järgi.

Kuna kostja AS E nõuet ei tunnistanud, oleks ta pidanud nõude vaidlustama.

1. Hageja vaidles vastu sellele, et kostja soovis kahjuna tasaarvestada kolm AS E leppetrahvinõuet tema vastu. Iga AS E esitatud leppetrahvi nõude puhul tuleb kostjal eraldi tõendada hageja konkreetne lepinguline rikkumine, selle tagajärjel tekkinud konkreetne kahju ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Lisaks tuleb kostjal selgitada, kas rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli kostjale tekkinud kahju hüvitamine ja kas selline kahju pidi olema hagejale ettenähtav. Peatöövõtulepingust tulenevad tähtajad erinevad alltöövõtulepingu tähtaegadest.
2. Hageja leidis, et kostja õigusabikulude hüvitise nõue tuleb rahuldamata jätta vähemalt osas, mis puudutab vaidlust AS-ga E. Hageja tegevus ei ole tinginud kostja vajadust kaasata õigusnõustaja. Kostja on kaasanud õigusnõustaja enda initsiatiivil ja omal riisikol. Kostja 18.09.2018 nõudekiri sisaldab refereeringut nõuetest, mida hageja oleks saanud ise lepingu teksti alusel koostada ja kostjale esitada. Kirjas puudub õiguslik analüüs. Kostja ei informeerinud hagejat kavatsusest kaasata erimeelsuste lahendamisse advokaadid. Hageja vajadus advokaadibüroo kaasata tekkis alles pärast 18.09.2018, kui kostja oli advokaadi vahendusel saatnud hagejale nõudekirja. Samuti taotleb kostja hagejalt nende õigusabikulude hüvitamist, mis 10 on seotud AS E nõudekirjale vastamisega. Spetsifikatsioon sisaldab ka ridu, kus teenuse sisu, osutamise kuupäev, osutaja nimi ja ajakulu on kustutatud. Kahju on tõendamata.
3. Ühtlasi täpsustas hageja 13.06.2019 oma nõuet kostja vastu. 10.05.2019 tasus kostja hagejale oktoobris teostatud tööde arve nr 18091 alusel 257 853,36 eurot (koos KM-ga). Kostja väidab alusetult, et ta sai makse teha, sest AS E lõpetas oma maksete peatamise. Tegelikkuses oli AS E oktoobris teostatud tööd akteerinud juba novembris ja nende eest kostjale tasunud. Kostja viivitas makse tegemisega ilma õigusliku aluseta. Arve nr 18091 oli muutunud sissenõutavaks 22.12.
4. Arvelt tuli tasuda viivis ja hagejal tekkisid sissenõudmise kulud. Hageja leidis, et tuleb kohaldada

§ 88lg 8.

Hageja nõudis õigusabikulude hüvitamist kahjuna 5640 eurot. Nimetatud summalt on perioodil 26.03.2019-10.05.2019 kogunenud seadusejärgset viivist summas 56,86 eurot. Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 39 370,93 eurot kõigi arvete eest. Perioodi 26.03.2019 kuni 10.05.2019 on lisandunud viivis 17 560,21 eurot. Kokku on viivis seisuga 10.05.2019 56 931,14 eurot (39 370,93 eurot + 17 560,21 eurot). 61.

§ 88

lg 8 alusel tuleb esmalt lahutada kostja tasutud 257 853,36 eurost hageja sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõue 5696,86 eurot (5640 eurot + 56,86 eurot) ja seejärel viivis 56 931,14 eurot. 10.05.2019 kostja tasutud summa jäägiks jääb 195 225,36 eurot. Kui see lahutada hageja põhinõudest, jääb põhinõude suuruseks 313 766,22 eurot koos käibemaksuga ja 261 471,85 eurot ilma käibemaksuta.

1. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 313 766,22 eurot ja viivis võlgnevuselt (ilma käibemaksuta) 261 471,85 eurolt vastavalt alltöövõtulepingu punkti 8.2 alampunktis 8.1.3 ettenähtud määras 0,09% tasumisele kuuluvast summast päevas alates 11.05.2019 kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni.
2. 23.12.2019 hageja täpsustas oma nõudeid. Hageja palus jätta läbi vaatamata kahju hüvitise nõude 5640 ja sellelt arvestatud viivise nõude. Hageja palus jätta läbi vaatamata võlgnevuse nõude 195 225,36 eurot ja hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude 39 370,93 eurot, samuti ajavahemikul 26.03.2019 kuni 10.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivise nõude 17 560,21 eurot.
3. Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et kostja ei saanud makseid teha põhjusel, et tellija pidas hageja taotlusel kostjale tehtavaid makseid kinni. Hageja taotlus tellijale maksete kinnipidamiseks tehti pärast seda, kui tellija oli kostjale oktoobris tehtud tööde eest täielikult tasunud. Oktoobri tööd akteeris tellija AS E novembris ja teostas seejärel makse täies ulatuses. Kostja viivitus ei olnud tingitud hageja tegevusest.
4. Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et pooled allkirjastasid 17.07.2018 tööde ajagraafiku, kus lõpptähtajaks jäi endiselt 26.10.
5. Hageja ei ole kostjale 12.07.2018 uut ajagraafiku projekti edastanud. 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafikul puuduvad hageja ja kostja lepinguliste esindajate allkirjad. Kostja ei ole esitanud e-kirja, mis tõendaks, et hageja on kostja esitatud ajagraafiku saatnud. 12.07.2018 e-kirja on saatnud hoopis T T kui kostja tehnilistes küsimustes esindaja hageja tehniliste küsimuste esindajale A Se. E-kirjas endas ei räägita ehituslepingu täitmisest ega selle tähtaegadest. Hagejale ei olnud arusaadav, et kostja soovis muuta ehituslepingu ajagraafikut viisil, kus lõpptähtaeg edasi ei lükkunud. Hageja ei ole kostjale ehitustööde kohta muudetud ajagraafikut edastanud. 12.07.2018 ajagraafik ei puuduta üldse alltöövõtulepingut, vaid kostja ja AS E vahelist lepingut.
6. 12.07.2018 e-kirjast ei nähtu, et sooviti allkirjastada ajagraafikut või lepingu muudatusi. Saadetud ajagraafik sisaldas töid, mis ei olnud hageja tööd. Kostja soovis hagejaga arutada tellijaga (Ega) kokkulepitud ajagraafikust tekkivat mõju alltöövõtulepingu tähtaegadele. Hageja 11 võttis need tähtajad kohtumisel teadmiseks. A S allkiri 17.07.2018 koosolekul üle vaadatud AS E ja kostja ajagraafikule tähendab, et hageja on need tähtajad teadmiseks võtnud. 17.07.2018 koosolekul ei arutatud, et alltöövõtulepingu tähtaeg ei pikene.
7. Hageja täitis alltöövõtulepingut pärast 17.07.2018 kohtumist esialgse ajagraafiku alusel. Seda kinnitab T T 14.09.2018 e-kiri S T, mille lisaks on ehitustööde ajagraafik seisuga 14.09.
8. Alltöövõtulepingu lisaks olev ajagraafik (I kd tlk 27) on identne ajagraafikuga, mida pooled arutasid septembris 2018 (I kd tlk 29). Kostja ei ole hageja 14.09.2018 e-kirjale vastanud, et hageja lähtub valest tööde ajagraafikust ning tal lasub kohustus kõik tööd hiljemalt 29.10.2019 teostada.
9. Hageja ei nõustunud, et talle oli siduv 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafik. Lepingu muutmist käsitleb alltöövõtulepingu
10. peatükk. Sellest tuleneb, et muudatused tuli vormistada kirjalikult lepingu lisana, lepingu lisas pidi olema ära näidatud, mida konkreetselt muudetakse, ettepanek ja nõustumus lepingu muutmiseks pidi olema tehtud kirjalikult. Kostja 12.07.2018 e-kirjad ei täida neid kriteeriume. Kostja ei ole hagejale teinud ettepanekut lepingut muuta osas, millega pärast ehitustööde ja lammutustöödega hilinemist jääb alltöövõtulepingu täitmise lõpptähtajaks jätkuvalt 26.10.
12. Kostja teadis, et A S puudub õigus lepingulistes küsimustes hagejat esindada. Alltöövõtulepingu üldtingimustes on toodud ära, kes ja millistes küsimustes pooli esindavad. Hageja viitas TsÜS § 121 lõikele 2 ja lõikele
13. A S puudus õigus hageja nimel lepingut muuta. Kuna vastav piirang on kirjas alltöövõtulepingus, oli kostja sellest teadlik. Hageja on e-kirjas kostjat eraldi teavitanud, et A S puuduvad volitused lepingut muuta. T Tle ajagraafiku muudatusettepanekuid ei saadetud.
14. Hageja ei nõustunud, et lepingu maksumus oli 700 000 eurot, vaid leidis, et see oli 722 356,95 eurot, millises summas on hageja kostjale arveid esitanud. Kuna alltöövõtulepingu koostamisel ei olnud selge, milline on lõplik tööde maht, leppisid pooled punktis 1.5.2 kokku, et lõppmaksumus kujuneb vastavalt tegelikult teostatud tööde mahtudele. Hageja koostas tööde käigus mahutabelid, mis saadeti kostjale kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Kui mahud olid poolte vahel kontrollitud, tekkis hagejal õigus töid akteerida. Tehtud tööde mahud korrutas hageja ühikhindadega alltöövõtulepingu lisaks 3 oleva hinnatabeli alusel või vastavalt uutele hinnapakkumistele, mille kostja oli heaks kiitnud. Kokku esitas hageja kostjale terve lepinguperioodi jooksul 17 hinnapakkumist täpsustunud töömahtude ja lisatööde kohta, mida jooksvalt lisaks lepingulisele põhimahule aktides kajastati ja akteeriti.
15. Poolte allkirjad aktidel kinnitavad, et töömahtude osas olid olemas pooltevahelised kokkulepped. Augusti lisa- ja muudatustööde akti nr 02-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 37 101,20 eurot (lisandub KM). Septembri lisa- ja muudatustööde akti nr 03-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 37 101,20 eurot (lisandub KM). Oktoobri lisa- ja muudatustööde akti nr 04-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 102 124,95 eurot (lisandub KM). Novembri lisa- ja muudatustööde akti nr 05-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 102 124,95 eurot (lisandub KM). Detsembri lisa- ja muudatustööde akti nr 06-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 102 124,95 eurot (lisandub KM).
16. Kostja on nõustunud hageja teostatud põhitööde mahtude ja hinnaga. Põhitööde mahud ja hind on esitatud eraldi aktis summas 658 255,80 (lisandub KM), mida alltöövõtuleping punktis 1.5.1 ette nägi. Põhitööde mahtusid kajastavad aktid nr 02-18, 03-18, 04-18, 05-18 ja 06-
17. Lisa-ja muudatustööde mahud eristas hageja alates augustist kostja nõudmisel eraldi lisa-ja muudatustööde aktides. Kostja on allkirjastanud lisa- ja muudatustööde aktid nr 02-18-1, 03-1812 1, 04-18-
18. Aktide nr 01-18, 02-18, 02-18-1, 03-18 ja 03-18-1 alusel väljastatud arvetest tulenevad kohustused on kostja täies ulatuses täitnud.
19. Oktoobri aktides 04-18 ja 04-18-1 kajastatud mahutabelid ja ühikhinnad on kostja kiitnud heaks 21.11.2018 aktide allkirjastamisega. Kostja on 10.05.2019 teostanud ülekande, mis tema hinnangul oli mõeldud katmaks just oktoobri kuus teostatud töid. Ülekande summa 257 853,36 eurot vastab arve nr 18091 maksumusele koos käibemaksuga. Vaidlus saab seega puudutada novembri ja detsembri kuus teostatud töid.
20. Novembris ja detsembris teostatud lisa- ja muudatustööde mahud on kostja kiitnud heaks 21.11.2018 oktoobri aktide allkirjastamisega. Põhi-ja lisatööde maksumus ei ole aktides 05-18, 05-18-1, 06-18 ja 06-18-1 võrreldes aktides 04-18 ja 04-18-1 väljatooduga muutunud. Novembri ja detsembri kuus teostatud lisa- ja muudatustööde mahud on akteeritud. Arved on esitatud vastavalt heakskiidetud mahtudele. Poolte kompromisskokkulepe 700 000 euro osas ei ole jõustunud ning lähtuda tuleb alltöövõtulepingu punktidest 1.5.
21. ja 4.
22. Kostja on andnud enne oktoobri aktis kajastatud mahtude heakskiitmist nõusoleku lisa- ja muudatustööde hinna osas. Novembri ja detsembri lisa- ja muudatustööd on esitatud aktides nr 05-18-1 ja 06-18-
23. Novembri kuus oli akteeritud lisatööde maksumus kokku 34 599,10 eurot (ilma KM-ta). Detsembri kuus tegi hageja seoses lisatöödega mahaarvamisi kostja võlgnetavas summas kokku 4187,25 eurot (ilma KM-ta). Miinusmärgiga korrigeerimise on tinginud asjaolu, et põhitöid ja lisatöid tuli alates augustist akteerida eraldi. Põhiaktis akteeriti kõik teostatud tööd lõpuni. Kui tegelikkuses teostati töid väiksemas mahus, tuli vastava summa võrra töid lisa- ja muudatustööde aktiga korrigeerida.
24. Novembri aktis nr 05-18-1 on märgitud novembris tehtud tööd, mida hageja lisa-ja muudatustöödena akteeris. Nimetatud tööde osas on hageja teinud kostjale 04.10.2018 hinnapakkumise nr
25. 11.10.2018 kinnitas kostja, et tellib tööd hageja käest. Ka muude novembri lisatööde osas on hageja 04.10.2018 teinud kostjale hinnapakkumised ning kostja on need 11.10.2018 heaks kiitnud.
26. Detsembri aktis nr 06-18-1 tööde kohta on hageja teinud kostjale 04.10.2018 hinnapakkumised nr 12 ja
27. 11.10.2018 kinnitas kostja, et tellib tööd hageja käest. Töövõtulepingu hind vastavalt alltöövõtulepingu punktile 1.5.1 oli 658 255,80 eurot, mille lisandus käibemaks 20%. Alltöövõtulepingu täitmisel muutusid mahud ja vastavalt hind 6 4 101,15 euro võrra. Seega on alltöövõtulepingu lõplikuks maksumuseks kokku 722 356,95 eurot, millele lisandub arveldamisel käibemaks.
28. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tema tasunõue arvete nr 18099 ja 18109 osas ei ole muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole töid vastu võtnud. Alltöövõtulepingu punkti 4.2 järgi ei oleks hageja tohtinud sellisel juhul arvet esitada. Alltöövõtulepingu järgi loeti töö vastuvõetuks, kui kostja vastuväiteid mõistliku tähtaja jooksul ei esita. Kostja on keeldunud ilma põhjendusteta arvete nr 18099 ja 18109 aluseks olevaid akte nr 5-18, 5-18-1, 6-18 ja 6-18-1 allkirjastamast. Vastuväide on esitatud hilinemisega.
29. Lepingu punkt 6.3 nägi ette, et kui tellija keeldub 5 tööpäeva jooksul tööde vastuvõtmisest, annab hageja talle täiendava kuni 7-päevase tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Kui kostja pärast täiendava tähtaja möödumist tööd vastu ei võta ja keeldumist ei põhjenda, loeti töö vastuvõetuks. Lepingu punkt 6.
30. nägi ka ette, et töö loetakse kostjale üleantuks ja vastuvõetuks ka siis kui töö on kostjale faktiliselt üle antud ja ta on asunud seda kasutama.
31. Novembris teostatud tööde aktid nr 5-18 ja 5-18-1 saatis hageja kostjale 30.11.
32. Kostja esitas hagejale saadetud aktidega seoses palve akte korrigeerida või põhjendada mahtude õigsust. 13 Hageja saatis aktid korrigeeirtud kujul samal kuupäeval 07.12.
33. 07.12.2018 saadetud ekirjale hageja kostjalt enam tagasisidet ei saanud. Faktiliselt olid tööd kostjale üleantud ning ta oli asunud neid kasutama. Seega tuleb lepingu punkti 6.3 alusel lugeda, et kostja võttis tööd 07.12.2018 vastu. Alternatiivselt tuleb lugeda, et kostja oli tööd vastu võtnud 5 tööpäeva +7 kalendripäeva jooksul vastavalt lepingu punktidele 2.2.1, 6.1 ja 6.3 hiljemalt 21.12.2018, kuna novembris teostatud töödele selle aja jooksul kostja enam vastuväiteid ei esitanud. Kuna arveldati üks kord kuus, väljastas hageja kostjale novembris tehtud tööde eest arve nr 18099 sumas 219 012,72 eurot 30.11.
35. Detsembris teostatud töid puudutavad aktid nr 6-18 ja 6-18-1 esitas hageja kostjale 21.12.
36. Tehtud tööde kvaliteedile, mahule ega hinnale kostja vastu ei vaielnud. 27.12.2019 teavitas kostja, et ei kirjuta akte enne alla, kui on esitatud korrektne teostusdokumentatsioon. Hageja leidis, et aktide allkirjastamata jätmine oli pahatahtlik, sest tööde kvaliteediga probleeme ei olnud. Töö tuleb lugeda lepingu punkti 6.3 alusel 21.12.2018 vastuvõetuks. Seetõttu esitas hageja kostjale detsembri kuus teostatud tööde eest arve 18109 summas 32 125,50 eurot.
37. Kostja esitas aktidele formaalse vastuväite 27.12.2018 ja leidis, et dokumentatsioon vajab korrigeerimist. Faktiliselt teostatud tööde osas kostjal vastuväited puudusid. Tegu oli ebaolulise puudusega. Seega möödus 5-tööpäevane tähtaeg 21.12.2018 aktidele vastuväite esitamiseks 03.01.
38. Kuna selleks ajaks ei olnud kostja jätkuvalt aktidele 6-18 ja 6-18-1 vastuväiteid esitanud, pikenes vastuväidete esitamise tähtaeg veel maksimaalselt 7 kalendripäeva kuni 10.01.
39. Ka selleks ajaks ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid teostatud töödele. Järelikult on aktides 6-18 ja 6-18-1 teostatud tööd võetud vastu hiljemalt 10.01.
41. 29.01.2019 kohtumisel juhtis AS E tähelepanu vaid mõnele hageja tööde puudusele. Alltöövõtulepingu punkti 4.2 järgi oli kostjal sellisel juhul õiguskinni pidada tasu vaegtööde maksumuse ulatuses. Kostja pidas alusetult kinni kogu tasu. 29.01.2019 kohtumisel tuvastatud viiest vaegtööst likvideeris hageja koheselt kaks ning kolme osas lepiti kokku nende likvideerimine pärast kütteperioodi lõppu garantiikorras. 06.02.2019 teavitas hageja kostjat vaegtööde likvideerimisest. 07.02.2019 esitas kostja täiendavaid etteheiteid seoses pisipuudustega, mille hageja koheselt 07.02.2019 likvideeris. Pärast 07.02.2019 kostja enam töödele vastuväiteid ei esitanud. Viimane tähtaeg vastuväidete esitamiseks oleks lepingu punktide 6.1 ja 6.3 alusel olnud 21.02.
43. Olukorras, kus kostja on keeldunud novembri ja detsembri töid vastu võtmast, tuleb lähtuda ehitustööde lõpetamise kuupäeva tuvastamisel lisaks ehituspäevikutest. Viimased ehituspäevikud on allkirjastatud 14.12.
44. Kostja on ehituspäevikud esitanud koos kasutusloa taotlusega ehitisregistrile. Pärast 14.12.2019 ehitustöid ei toimunud ja puudusid põhjused aktide allkirjastamisest keeldumiseks.
45. 29.03.2019 on kostja ja AS E allkirjastanud J katlamaja põhilise kasutusvalmiduse akti, milles on kirjas, et üldehitustööd ja ehituse teostusdokumentatsioon on tellijale üle antud 14.01.
46. Need tööd olid hageja vastutusalas. Akt kinnitab, et kostja võttis kõik hageja tööd vastu hiljemalt 14.01.
47. Vastasel juhul ei oleks olnud võimalik anda neid töid üle AS-le E. Samuti nähtub aktist, et tellijale tööde üleandmisega viibimine oli seotud tehnoloogia paigalduse ja elektritööde teostamise viibimisega. Nimetatud tööd ei kuulunud hageja vastutusalasse.
48. 19.02.2019 andis Rae vald välja korralduse ehitisele kasutusloa andmiseks. Kasutusluba väljastati 22.02.
49. Kasutusloa saamise eelduseks olev dokumentatsioon on hageja teostatud tööde osas allkirjastatud 21.01.
50. Järelikult pidid kõik tööd olema kostja ehitusregistrile esitatud andmete põhjal olema lõpetatud ning vastuvõetud hiljemalt 21.01.
51. Kostja puudus alus jätta arve tasumata. 14
52. Hageja pidas ebaõigeks ja üldsõnaliseks kostja väidet, et ta viivitas enam kui kaks kuud projekteerimistööde ettevalmistamise ja arhitektuurse lahenduse koostamisega. Viivitus oli tingitud kostja tegevusest. Projekteerimislepingu sõlmimisele hageja ja kostja vahel eelnes alltöövõtja otsimine. Kostja ei olnud võimeline leidma alltöövõtjat, kes AS-le E lubatud tähtajaks projekti valmis saaks. Seda kinnitavad kostja ja AS E esindajate kohtumiste protokollid 30.01.2018, 20.02.2018, 20.03.2018, 17.04.2018, 03.05.2018, 29.05.
53. Hageja võttis projekteerimistööd üle kostja alltöövõtjalt Novastuudio OÜ-lt ning läks kostjale appi keerulises olukorras. Kuna C OÜ ei suutnud endale võetud projekteerimiskohustusi kostja ees täita, siis pöördus kostja aprillis 2018 hageja poole palvega, et hageja teostaks arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojektid ning konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus.
54. Kolm päeva pärast hageja ja kostja vahel sõlmitud projekteerimise alltöövõtulepingu sõlmimist saabus kostjale tähtaeg projekteerimistööde üleandmiseks AS-le E. Hageja ja kostja sõlmisid projekteerimislepingu 27.04.
55. Kostja ja AS E leping nägi ette projekteerimistööde vahetähtaja 30.04.
56. Hagejale ei olnud see vahetähtaeg täitmiseks kohustuslik. Kostja esitas kohtule projekteerimistööde lepingu projekt, millel on kuupäev 18.04.
57. Tegelikkuses allkirjastasid pooled lepingu 27.04.
59. Projekteerimise töövõtulepingu punktis 3.9 lepiti kokku, et projekteerimistööde teostamisega on hageja kohustatud alustama hiljemalt peale arhitektuur-ehitusliku ülesande saamist tehnoloogia osa projekteerijalt ning eelprojekti esitamist. Tööd pidid olema kostjale lõplikult üle antud hiljemalt 7 nädalat peale tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku ülesande ja eelprojekti saamist. Eelprojekt esitati hagejale alles 14.05.2018 ehk 17 päeva peale lepingu sõlmimist. Asendiplaani joonise, kus muudeti aia asukohta, saatis kostja hagejale alles 18.06.2018 ehk projekteerimise lähteülesannet muudeti 52 päeva peale lepingu sõlmimist. Viimased projekteerimise lähteandmed esitas kostja 25.07.2018 ehk 3 kuud peale lepingu sõlmimist. Kuna viimased lähteandmed projekteerimiseks esitati 25.07.2018, oli lähtuvalt projekteerimislepingu punktist 3.9 hagejal kohustus lõpetada projekteerimistööd hiljemalt 12.09.2018 (7 nädalat peale lähteandmete lõplikku esitamist). Hageja lõpetas tööd 03.09.
60. Seega ei saa hagejale töödega viibimist ette heita. Kostja ei ole selgitanud, milline konkreetne hageja viivitus millise kostja tegevuse seoses mahtude kooskõlastamisega edasi lükkas.
61. 20.04.2020 seisukohtades leidis hageja, et arve nr 18091 hilinemisega tasumise tõttu oli hagejal õigus määrata kohustuste täitmise järjekord. Alltöövõtuleping ei reguleerinud kohustuste täitmise järjekorda maksetega hilinemisel. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et pooled on praktikas

§ 88lõike 8 regulatsioonist kõrvale kaldunud.

Sellist praktikat kujunenud ei olnud. Kostja väide puudutab vaid ühte lepingut ja kolme kuud. Lisaks puuduvad tõendid, et hageja oleks otseselt või kaudselt kinnitanud, et ta loobub õigusest määrata täitmise järjekorda

§ 88lg 8 alusel.

Vaikimisest ei saa hageja nõusolekut tuletada. 90. Tähtsust ei oma see, millise kohustuse täitmiseks soovis kostja ise makset teha, sest

§ 88

lõikest 8 tulenev õigus on võlausaldaja õigus.

§ 88lg 8 mõistes on hagejale tekkinud kahju tema kulu.

Arvete nr 18091, 18099 ja 18109 osas kostjalt maksete saamiseks pidi hageja tegema õigusabikulutusi.

1. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kulud õigusabile ei olnud seotud kostjale nõuete esitamisega alltöövõtulepingu alusel. Kõikidest Advokaadibüroo SORAINEN AS esitatud arvetest on näha, et need on esitatud töö eest kaasuses „Contract with ICP Solutions OÜ“ (ehk leping ICP Solutions OÜ-ga). Seega puudutavad arved just alltöövõtulepinguga seoses esitatud õigusabi. Perioodil 12.11.2018 – 30.11.2018 osutati hagejale õigusabi seoses kompromissiga, mis oli saavutatud 02.11.
2. Pärast mahtude ja maksumuse osas kompromissi saavutamist 15 02.11.2018 asus kostja 06.11.2018 nõudma täiendavat allahindlust summas ca 15 000 eurot ja teavitas hagejat enda õigusest nõuda leppetrahvi.
3. Perioodil 14.12.2018-22.01.2019 vajas hageja õigusabi seoses kostja 18.09.2018 ja 18.01.2019 nõudekirjadele vastuse koostamisega . Vastus saadeti kostjale 22.01.
4. Perioodil 23.01.2019-31.01.2019 vajas hageja õigusabi seoses tellijale AS-le E avalduse esitamisega kostjale väljamaksete peatamiseks. Sellele võimalusele viitas hageja 22.01.2019 nõudekirjas. Lisaks vajas hageja õigusabi seoses kostja jätkuvate nõuetega parandada pisipuudused ning seoses kostja keeldumisega tööde vastuvõtmise akt allkirjastada. Perioodil 01.02.201921.02.2019 oli hageja sunnitud kaasama advokaadid selleks, et analüüsida kostja jooksvaid vastuväiteid aktide allkirjastamisele, leppetrahvi nõudele, ning saamaks nõu, kuidas tagada, et hagejale võlgnetavad arved saavad tasutud. Perioodil 01.02.2019-27.02.2019 osutatud õigusabi kogukulu oli 4953 eurot, kuid 2435,40 eurot sellest arvest seondus hagi ettevalmistamisega. Seetõttu nõudis hageja kahjuna ainult 2517,60 euro hüvitamist.
5. Hageja leidis, et ta on viiviseid arvestanud õigesti ja puuduvad alused viiviste vähendamiseks. Kostja on esitanud vastuväited viivise arvestamiseks seoses arvetega nr 18091, 18099 ja
6. Arve nr 18091 osas on kostja esitanud vastuväite, et see ei muutunud sissenõutavaks 22.12.2018 ega ole jätkuvalt sissenõutavaks muutunud. Väide on ebaõige, sest kostja allkirjastas arve nr 18091 aluseks olevate tööde aktid nr 4-18 ja 4-18-1 21.11.
7. Arve nr 18091 maksetähtaeg oli 21.12.2018 ja nõue muutus sissenõutavaks 22.12.
8. Kostja on väitnud, et ta tasus selle arve 10.05.
10. Arvete nr 18099 ja 18109 osas on kostja väitnud, et nende arvete aluseks olevaid töid ei ole hageja talle üle andnud. Samas on kostja väitnud, et ta keeldus arvete nr 18099 ja 181094 tasumisest, sest tal oli leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mille ta tasaarvestas 31.01.
11. Täiendava protsessuaalse tasaarvetuse avalduse tegi kostja alles 13.05.2019 hagi vastuses. Üle nelja kuu pidas kostja hagejale võlgnetavat summat kinni ebaseaduslikult. Viiviste vähendamise taotlust ei ole kostja põhistanud ega tõendanud. Hageja palus jätta taotlus rahuldamata.
12. Pooled ei vaidle, et ehitusluba väljastati objektile 21.06.2018, kuigi lepingu järgi oli kostja vastutusalas tagada ehitusloa väljastamine 31.05.
13. Lammutustööd lõpetas kostja 13.07.2018, kuigi lepingu järgi pidid lammutustööd olema lõpetatud 31.05.
14. Alltöövõtulepingu punktide 1.4.1 ja 1.4.2 järgi lükkus tööde üleandmise lõpptähtaeg 26.10.2018 edasi, kui ehitusluba ei ole 31.05.2018 seisuga väljastatud ning lammutustöid lõpetatud. Eeltoodu tõttu lükkus tähtaeg edasi 36 päeva võrra ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja on üksnes väitnud, et 17.07.2018 sõlmiti uus ajagraafik, kus tööde lõpptähtaeg jäi samaks.
15. Kostja ei ole esitanud otseseid tõendeid, et pooled pidasid 2018 juunis ja juulis läbirääkimisi ajagraafiku osas. Erinevalt kostja varasematest väidetest on kostja tõendanud, et ta ise koostas ja esitas hagejale 12.07.2018 uuendatud ajagraafiku. Kostja väited on olnud vastuolulised. Kostja ei teavitanud hageja lepinguliste küsimuste esindajat T Tt 12.07.2018 koostatud ajagraafikust, selle arutamisest ega selle planeeritavast allkirjastamisest.
16. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja tehniline esindaja saatis ajagraafiku hageja tehnilisele esindajale. 17.07.2018 ajagraafiku on allkirjastanud poolte tehnilised esindajad. Ebaõige on kostja väide, et hageja seaduslik esindaja T T ei ole kunagi eitanud A S volituste olemasolu. 27.08.2018 saatis hageja esindaja T T kostja esindajale T Tle e-kirja, kus ta kinnitas, et A S ei ole volitusi lepingu muutmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafik oli sama, mis saadeti 12.07.2018 e-kirjaga. 17.07.2018 ajagraafik saadeti informatiivsel eesmärgil ja sellel puudus mõju lepingu tähtaegadele. 16
17. Kostja 12.07.2018 e-kiri puudutab projekteerimislepingu, mitte vaidlusaluse alltöövõtulepingu täitmist. E-kirjast ei nähtu arutelu ehituslepingu ajagraafiku osas. 12.07.2018 ei olnud kostja lammutustöid lõpetanud ning ehitustöödega ei olnud veel võimalik alustada. Järelikult oli vara arutada ehitustööde ajagraafiku muudatusi. Kostja täiendav tõend, T T 22.06.2018 e-kiri T Tle ja A Se, kinnitab, et kostja pöördus hageja poole seoses projekteerimislepingu ajagraafikuga. 22.06.2018 e-kirja pealkirjaks on „J katlamaja üldehituse projekteerimised“ ning e-kirja sisuks on palve edastada projekteerimise ajagraafik. E-kirjas ei ole juttu ehituslepingust ega ehituslepingu ajagraafiku muutmise vajadusest.
18. 12.07.2018 kell 17:01 saadetud e-kirjas on kostja esindaja T T väitnud, et ajagraafik vaadatakse läbi järgmisel päeval toimuval koosolekul. 13.07.2018 ehituskoosoleku protokollis on märgitud, et hageja kinnitas uue ajagraafiku. Samas on vaidlusalune ajagraafik allkirjastatud alles 17.07.
19. Kostja esindajat lepingulistest küsimustes T Tt ei kutsutud 13.07.2018 ega 17.07.2018 väidetavalt toimunud ehituskoosolekutele. Järelikult ei soovinud kostja 13.07.2018 arutada alltöövõtulepingu muutmisega seotud küsimusi. Tegelikkuses oli 12.07.2018 saadetud ajagraafiku eesmärgiks arutada, kas ja kuidas mõjutavad kostja teiste alltöövõtjatega kokkulepitud tähtajad hagejaga sõlmitud alltöövõtulepingus kokkulepitud ajagraafikut. 17.07.2018 ajagraafik sisaldab töid, mis ei olnud hageja vastutusalas (katlamaja sisemise drenaaži rajamine, pumbasõlme ehitus, õlikatla ümbertõstmine jne). A S allkiri graafikul ei tähenda nõustumist lepingu muutmisega, vaid on kinnitus selle kohta, et kostja teavitas hagejat teiste alltöövõtjatega kokku lepitud tähtaegadest.
20. Hageja esindajad A S ja T T on saatnud kostjale muudetud ajagraafikuid 04.09.2018, 05.10.2018 ja 10.10.2018, kus ehitustööde lõppkuupäev oli märgitud edasilükkunuks kuni 12.11.
21. Kostja ei esitanud kordagi vastuväidet, et 17.07.2018 on ajagraafikut muudetud ning hageja peab tööde tegemisel lähtuma 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafikus toodud tähtaegadest.
22. E-kirjade teel pooled läbirääkimisi lepingu muutmiseks ei pidanud. Alltöövõtulepingu muutmise tingimused on toodud lepingu
23. peatükis. Alltöövõtulepingu punkti 3.1 järgi tuleb muudatused vormistada kirjalikult lepingu lisana. Kuna lepingulistes küsimustes oli hageja esindajaks T T, siis tuli kõik muudatusettepanekud just temale esitada. Kostja ei ole hagejale kirjalikku ettepanekut lepingu muutmiseks ega ehitustööde valmimise lõpptähtaja muutmiseks teinud.
24. Kuna ehituskoosolek 13.07.2018 toimus neli päeva enne 17.07.2018, ei saanud 17.07.2018 kuupäeva kandev ajagraafik olla see, millele 13.07.2018 ehituskoosoleku protokollis viidatakse. Kostja on väitnud, et koosolekul osales T T, kuid protokollist nähtub, et ta ei osalenud. 04.09.2018 toimus ehituskoosolek, kus osalesid kostja esindajatena T T ja V P ning hageja esindajatena A S ja K M. Ehituskoosoleku protokollis on real „Ajagraafik“ märgitud, et hageja esitas parandatud ajagraafiku 04.09, kuid tellija uuendatud graafikut ei aktsepteerinud. Seega ei peetud silmas 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafikut. Samast protokollist nähtub, et kostja hinnangul kehtis endiselt lepinguline ajagraafik. Nõudekirjas hagejale viitas kostja, et tööde tähtaeg on lepingu punkti 1.4 järgi 26.10.2018, millest tulenevalt ei pidanud kostja uuendatud graafikut lepingu osaks. 14.09.2018 saatis T T kostja juhatuse liikmele ajagraafiku, mis on identne lepingu omaga. Kostja ei viidanud vastuseks, et vahepeal on sõlmitud uus ajagraafik. Kostja ei ole tõendanud, et hageja loobus õigusest tugineda tähtaja edasilükkumisel lepingu punktidele 1.4.1 ja 1.4.
26. 02.11.2018 ei saatnud hageja kostjale kooskõlastamiseks lisatööde nimekirja ja maksumust. 02.11.2018 e-kiri oli kokkuvõte samal päeval juba toimunud hageja ja kostja kohtumisest, kus pooled saavutasid kokkuleppe, et põhi- ja lisatööd teostatakse kompromissi korras lõpliku 17 maksumusega 714 445,95 eurot (ilma KM-ta). Hiljem asus kostja nõudma täiendavat allahindlust. 18.01.2019 nõudekirjas nõustus kostja, et tööde maksumuseks oli 714 445,95 eurot.
27. Alltöövõtulepingu hind oli vastavalt alltöövõtulepingu punktile 1.5.1 põhitööde osas 658 255,80 eurot, mille arveldamisel lisandub käibemaks 20%. Alltöövõtulepingu täitmisel muutusid mahud ja vastavalt alltöövõtulepingu hind 64 101,15 euro võrra (mahtude suurenemisest tingitud lisatööd, mis akteeriti eraldi põhitöödest). Seega on alltöövõtulepingu lõplikuks maksumuseks kokku 722 356,95 eurot, millele lisandub arveldamisel käibemaks.
28. Hageja tasunõuded arvete nr 18099 ja 18109 alusel sissenõutavaks tööde vastuvõtmisel. Arve nr 18099 aluseks olevad tööd võttis kostja vastu 07.12.2018 ja arve nr 18109 aluseks olevad tööd 21.12.
29. Lepingus oli pretensioonide esitamiseks kokku lepitud tähtaeg, mille ületamisel loeti töö vastu võetuks. Kostja esitas hagejale pretensioonid hilinenult, millest tulenevalt tuleb tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuteks.
30. Ebaõige on kostja väide, et 03.12.2018 e-kirjas tõi tema esindaja T T välja töödes esinenud puudused. 03.12.2018 e-kirjas on kostja esitanud märkused seoses nelja põhitööga ja kolme lisatööga. Kokku oli hageja teostatava tööde mahus 85 tööd, mis loeti põhitööde hulka kuuluvaks ja 36 tööd, mis loeti lisatööde hulka kuuluvaks. Kostja ei ole e-kirjas väitnud, et mahud ei vasta tegelikult teostatud töödele. 07.12.2018 ei saatnud kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et ei aktsepteeri akte ja palus saata uued arved õigete mahtudega. Kostja soovis korrigeeritud akte allkirjastamiseks ja hageja saatis need. Hageja kirjale kostja ei vastanud. Kostja 18.01.2019 nõudekiri oli saadetud pärast seda, kui oli möödunud tähtaeg aktide nr 05-18 ja 05-18-1 kohta vastuväidete esitamiseks.
31. Hageja leidis, et arve nr 18109 aluseks olevad tööd võttis kostja vastu 21.12.
32. 16.01.2019 ei toimunud hageja ja kostja vahel kohtumist teostusdokumentatsiooni täiendavaks aruteluks. Hageja andis kostjale teostusdokumentatsiooni üle 03.12.
33. Tähtaegselt kostja vastuväiteid ei esitanud. Pisipuudustele tuginedes nõudis kostja alles 14.12.2018 dokumentatsiooni korrastamist. Kostja tagasiside oli liiga üldine, et selle alusel puudusi kõrvaldada. Hageja viis dokumentatsiooni kostja soovitud formaati ja 08.01.2019 olid kostja soovid täidetud. Kostja 18.01.2019 nõudekirjas viidatud puudused olid kõrvaldatud 08.01.
34. Kostja ei ole tõendanud, et ta saatis hagejale 17.01.2019 kirja, milles keeldus tööde vastuvõtmisest puuduste tõttu.
35. 27.12.2018 on kostja kirjutanud, et piltide järgi on tööd korras. Seega oli hageja ehitustööd lõplikult üleandnud. Kõik kostja hilisemad märkused on esitatud hilinenult ning need on puudutanud pisipuudusi, mille likvideerimine ei olnud osaliselt isegi hageja kohustus. AS E oli 29.01.2019 nõus, et hageja poolt pärast 29.01.2019 teostatavad tööd tuleb lugeda garantiitöödeks kinnitab. Seega olid tööd vastu võetud ja algas garantiiperiood.
36. Kostja väidab alusetult T T 07.02.2019 e-kirjale viidates, et selle saatmise ajaks ei olnud ehitustööd veel lõpetatud. 06.02.2019 andis hageja kostjale ülevaate töödest, mis vastavalt 29.01.2019 toimunud lõpptellija ülevaatusele tuli lahendada garantiikorras. Samuti teavitas hageja kostjat, et kolm pisipuudust on likvideeritud. Kostja jätkas uute nõuete esitamist. Kostja ei ole põhjendanud, milliste puuduste tõttu ta akte nr 6-18 ja 6-18-1 ei allkirjastanud.
37. Kostja väidab, et ta esitas vastuväited aktidele 6-18 ja 6-18-1 juba 27.12.2018, kuid kostja esitas pretensioonid üksnes dokumentatsioonile. Kostja nõudis korrektset dokumentatsiooni, kuid leping ei reguleerinud, milline see peab olema. 14.12.2018 küsis hageja kostjalt täpsustavaid küsimusi. Kostja vastas, et vaja on dokumente kasutusloa taotlemiseks, kuid need oli hageja juba esitanud. Kuna kostja ei kirjeldanud hagejale, millised puudused esinesid, ei saa 18 ta tugineda dokumentatsiooni puudulikkusele. Kostja ise andis dokumentatsiooni AS-le E üle juba 14.01.2019, mis nähtub põhilise kasutusvalmiduse aktist. Kostja andis AS-le E üle sama dokumentatsiooni, mida hageja oli täiendanud 08.01.
38. Kasutusloa väljastamise taotluse lisaks olnud teostusdokumentatsiooni oli kostja allkirjastanud 21.01.
39. Järelikult hiljemalt selleks kuupäevaks vastas teostusdokumentatsioon kostja nõuetele.
40. Kostja tasaarvestas hageja nõuded 13.05.2019 vastuses summas 194 108,10 eurot ja 15.07.2019 summas 280 532,55 eurot. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu. 15.07.2019 dokumendist ei selgu, kas kostja soovib 13.05.2019 tasaarvestusele lisaks esitada tasaarvestuse avalduse summas 86 424,45 eurot (280 532,55 – 194 108,10) või peab kostja 13.05.2019 tasaarvestuse avaldust tühiseks ja esitas 15.07.2019 seetõttu uue tasaarvestuse avalduse kogusummas 280 532,55 eurot.
41. Kostja ei ole tõendanud AS E kahju nõuet summas 48 856 eurot. Hagejal ei olnud kohustust teha töid kooskõlas 17.07.2018 ajagraafikuga. Hagejal ei olnud alltöövõtulepingust tulenevat kohustust saavutada põhiline kasutusvalmidus 30.09.
42. Tõendamata on kostja väide, et hageja teadis, et katlad peavad töötama ja soojust andma alates 01.10.
43. Kostja väitis, et hageja teadis alates 08.11.2018 kostja teavituse alusel, et viimasel tekib AS E ees leppetrahvi tasumise kohustus 500 eurot päevas. Seega on kostja tunnistanud, et enne 08.11.2018 hageja seda ei teadnud. Kahju oleks pidanud olema ettenähtav.
44. Kostja on väitnud, et AS E on esitanud tema vastu kümme leppetrahvi nõuet kokku summas 98 500 eurot. Iga leppetrahvi nõude puhul oleks kostja pidanud selgitama ja tõendama hageja lepingulist rikkumist. Kuna kostja pole seda teinud, ei ole tasaarvestus summas 98 500 eurot kehtiv. Kostja väide, et AS E on trahvinõuded tasaarvestanud, on tõendamata.
45. XXX täiendavatest töödest tingitud kulu 70 924,45 eurot ei ole hageja tekitatud kahjuks. Kostja väitis, et hageja pidi ehitama ja valmistama ette katlamaja hoone katelde paigaldamiseks hiljemalt 27.07.2018 vastavalt ajagraafiku positsioonile
46. Positsioonil 18 olev töö on „teraskonstruktsioon“, mis tuli paigaldada perioodil 22.08.2018-04.09.
47. Ajagraafikus puudub viide katelde paigaldamiseks. Alltöövõtulepingus ja ajagraafikus puudub kokkulepe vahetähtaja 27.07.2018 kohta. AS E ja kostja vahel sõlmitud peatöövõtuleping sisaldas kokkuleppeid vahetähtaegade kohta, kuid hageja ja kostja alltöövõtuleping mitte. Hagejale ei saa ette heita vahetähtaegade rikkumist.
48. Kostja väitis, et alates 03.09.2018 pidi algama katelde paigaldamine ja seadistamine ning 05.10.2018 pidid olema katelde testimised teostatud vastavalt ajagraafiku positsioonile
49. Positsioonil 24 olev töö „Avatäited, väravad, uksed“ tuli teostada perioodil 17.09.201825.09.
50. Ajagraafikus puuduvad viited katelde paigaldamiseks, seadistamiseks ja testimiseks. Nimetatud tööde osas ei ole hageja ja kostja vahetähtaegades alltöövõtulepingus kokku leppinud.
51. Kostja ei ole tõendanud, milliseid konkreetseid töid tegi et XXX selleks, et saaks teha katelde paigaldamist ja seadistamist. Hageja oli novembriks 2018 kõik põhilised katlamaja hoone ehitustööd lõpetanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tõttu pidi katelde tootja käima objektil kahe korra asemel neli korda. Käike objektile
52. a septembris ja oktoobris tõenditest ei nähtu. Tõenditest nähtuvad käigud kahel korral
53. a novembris ja
54. a veebruaris ja seega lükkusid käigud edasi. Kahju ei ole tekkinud. XXX 19.03.2019 arve nr SV-RE201903040 maksmist ei ole kostja tõendanud.
55. Kostjal puudub hageja vastu leppetrahvi nõue summas 53 730 eurot. Alltöövõtulepingu punkti 8.1.
56. järgi pidi leppetrahvi nõudest tellija teatama mõistliku aja ehk 14 päeva jooksul pärast rikkumise avastamist. Kostja leidis, et rikkumine toimus 26.10.
57. Järelikult oleks ta 19 pidanud esitama leppetrahvi nõude hiljemalt 09.11.
58. Selleks kuupäevaks leppetrahvi nõuet ei esitatud. Selle asemel võimaldas kostja hagejale hoopis täiendava tähtaja kuni 15.12.
59. Kui lähtuda kostja tõlgendusest, oleks tulnud esitada leppetrahvi nõue hiljemalt 29.12.
60. Ka selleks kuupäevaks ei ole kostja hagejale leppetrahvi nõuet esitanud.
61. Hageja ei ole tööde üleandmisega viivitanud, mistõttu on leppetrahvi nõue alusetu. Arvestada tuleb kostja vastuvõtuviivitust

§ 119lg 1 alusel.

Kuna kostja ei teostanud enda töid tähtaegselt ja viivitas hageja tööde mahtude kinnitamisega, ei olnud hagejal võimalik töid alltöövõtulepingu lisaks oleva ajagraafiku alusel kokkulepitud tähtaegadeks teostada. Viivitused on põhjustanud kostja ebaprofessionaalne projektijuhtimine.

1. Kostja arvestab leppetrahvi alates 27.10.
2. Samas ta väidab, et andis 02.11.2018 hagejale täiendava tähtaja ehitustööde üleandmiseks kuni 15.12.
3. Järelikult saab kõige varasem hakata leppetrahvi arvutama kuupäevast 16.12.
4. Vaidlus on ka selle üle, mis kuupäevani saab kostja leppetrahvi arvestada. Hageja leidis, et ehitustööd anti lõplikult üle 21.12.
5. Hilisemad kostja nõuded olid esitatud lepingulisi tähtaegu eirates ning puudutasid pisipuudusi, mis ei takistanud objekti kasutamist. Kasutusloa taotluses esitatud dokumentatsiooni allkirjastas kostja 21.01.
6. Põhiline kasutusvalmidus saavutati 15.02.
7. Kostja ei ole selgitanud, miks on leppetrahvi arvestatud kuni 13.05.
9. Kostja õigusabikulude nõuet pidas hageja alusetuks. Kostja on perioodil 13.09.201918.09.2019 kulutanud kokku 11 tundi (1683 eurot) 18.09.2018 nõudekirja koostamiseks. Nõudekiri on 1,5 lehekülge pikk. Nõudekirja eesmärk jäi arusaamatuks, sest kostja oli juuli kuus teostatud tööd juba 13.08.2018 aktsepteerinud ning pärast hageja vastuväiteid tasus arve 20.09.
10. 18.09.2018 nõudekirja koostamiseks puudus vajadus kaasata lepingulised esindajad, sest nõudekiri tsiteerib alltöövõtulepingu punkte, mitte ei sisalda õigusanalüüsi.
11. Õigusabi spetsifikatsioonil on märgitud, et 19.12.2018 toimus kohtumine kliendi juures, kus arutati jooksvaid küsimusi. Sellest ei saa järeldada, et küsimused olid seotud hageja tegevusega. Sama vastuväite esitas hageja 07.01.2019 ja 10.01.2019 k õigusabikulule. Spetsifikatsioonidest on kinni kaetud kuluread. Perioodil 08.01.2019-09.01.2019, 07.02.2019 ja 20.02.2019 on kostjale tekkinud õigusabi kokku 15,1 tundi (2310,30 eurot). Need kulud puudutavad vaidlust AS-ga E, mitte hagejaga. Ülejäänud nõudekirjad on kostja koostanud omal algatusel.
12. Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. 18.02.2019 ja 01.04.2019 AS E maksete peatamine kogusummas 145 315,80 eurot ei saa mõjutada arve nr 18091 osas viivise arvestust vähemalt perioodil 22.12.2018-14.02.2019, sest sellel ajal ei olnud AS E väljamakseid peatanud. Lisaks on AS E kinnipeetud summa väiksem kui arve nr 18091 aluseks olev summa. Kinnipeetud summat ületavas osas oleks kostjal tulnud hagejale väljamaksed teostada.
13. Kostja väited seoses A Sga sõlmitud kokkuleppega on ebaõiged. A S eitas telefonikõnet kostjaga. Hageja pidas eksitavaks kostja väidet, et alates 13.07.2018 käsitlesid ehituskoosolekute protokollid uut ajagraafikut, mistõttu hagejat lepingulistes küsimustes esindanud T T pidi seda teadma. Reeglina T Tle ehituskoosolekute protokolle ei edastatud. Kokku toimus poolte esindajate vahel vähemalt 22 koosolekut, kuid kostja esindaja T T edastas T Tle protokollid vaid kolmel korral. Mitte ühestki saadetud protokollist ei olnud võimalik T Tl välja lugeda, et ilma tema nõusolekuta on soovitud muuta tööde üleandmise lõpptähtaega. 13.07.2018 protokolli T Tle ei esitatud. 20
14. Ebaõige on kostja väide, et 18.01.2018 kostja nõudekirja saatmise ajaks ei olnud AS E kostjale leppetrahvi nõuet esitanud. AS E esitas kostjale leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude juba 08.01.
16. 27.11.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek. Protokolli nr 36 punktides 3.14-3.16 on märgitud, et kostja pidi esitama dokumentatsiooni 30.11.
17. Seega olid novembri lõpus dokumendid juba komplekteerimisel ja tööd lõpufaasis. 03.01.2019 toimus AS E ja kostja töökoosolek, mille protokolli nr 40 punktis 3.6 on märgitud, et töövõtja andis tellija lõpliku dokumentatsiooni üle. Seega hiljemalt 03.01.2019 pidi kostja ise olema seisukohal, et hageja esitatud teostusdokumentatsioon on terviklik ja nõuetekohane. Vastasel juhul ei oleks kostja saanud seda esitada AS-le E.
18. Ebaõige on kostja väide, et katlad paigaldati ja käivitati hageja viivituse tõttu alles 01.03.
19. Ehituskoosoleku 11.09.2018 protokolli nr 14 veerus „Olukord objektil“ on punktis 6 märgitud, et katlad on lülikult kohal ja platvormid paigaldatud. Järelikult olid katlad lõplikult paigaldatud juba 11.09.
21. 26.06.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek, mille kohta koostati protokoll nr
22. Protokolli punktis 6.1 on märgitud, et XXX seadmete tarne oli planeeritud 2018 juuli lõpuks. 28.08.2018 toimunud töökoosoleku protokolli nr 23 punktis 6.1 oli märgitud, et kuigi seadmete esimene koorem saabus 31.07.2018, saabus osa seadmetest 28.08.
23. Kokkuvõtvalt saabusid XXX seadmed ehitusplatsile 1 kuu hiljem planeeritust. Tarnimine oli kostja vastutusalas. Seetõttu ei saadud katlaid õigeks ajaks töösse.
24. 15.11.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek, mille kohta koostati protokoll nr
25. Protokolli punktis 4.10 oli märgitud, et katlad olid töösse saadud. Järelikult oli tagatud 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafiku tingimus „kasutusvalmidus“. 27.11.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek, mille protokolli nr 36 punktis 4.9 on märgitud, et suure katla kütmine algas 26.11.
26. Seega on arusaamatu kostja väide, et katlad käivitati alles 01.03.
27. 04.12.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek, mille protokolli nr 37 punktis 4.7 on märgitud, et mõlemad katlad töötavad automaatrežiimil. Järelikult ei käivitatud neid 01.03.
29. Ebaõige on kostja väide, et AS E esitas hageja viivituse tõttu kostjale kahjunõude summas 48 303 eurot. AS E kahjunõue oli esitatud seoses kallima kütuse kasutamisega, mitte hageja viivitusega. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on see hageja tekitatud kahjuks. Ebaõige on kostja väide, et AS E nõuded olid esitatud seoses tööde üleandmata jätmisega 30.09.
30. AS E 03.05.2019 ja 03.06.2019 nõudeavaldustest nähtub. et need olid esitatud seoses 31.03.2019 tähtaja möödalaskmisega kostja poolt. Kumbki nõudeavaldus ei puuduta vahetähtaega 30.09.
31. Hageja oli enne 31.03.2019 tööd lõpetanud.
32. Alltöövõtulepingu punkt 8.1.5 eesmärgiks on kostja leppetrahvi nõude kaudu kompenseerida hageja poolt tekitatud kahju. Alltöövõtulepingu
33. peatükk ei võimalda kostjal täiendavalt kahju hüvitamist nõuda. Lisaks ei ole kostja endiselt tõendanud, et ta on kulutused kandnud või ta on XXX nõuet tunnistanud.
34. Kostja hilines tööfrondi üleandmisega ja seetõttu ei olnud hagejal võimalik katla vundamenti lepingujärgse ajagraafiku alusel ette valmistada. Hageja sai töödega kostja viivitusest tulenevalt alustada 1,5 kuud planeeritust hiljem. Kostja viivitustest tulenevalt sai hageja töödega alustada alles 14.07.2018 ehk peale lammutustöid. 10 päevaga ei olnud võimalik 1,5 kuu töid teostada ja uuesti esialgselt kokkulepitud graafikusse jõuda. Katla vundamendi põrand sai valatud 27.08.2018 ehk ca 1 kuu hiljem algselt planeeritust. Samas ei takistanud 21 põranda valamise viibimine katelde paigaldamist, kuna katelde tarned viibisid. Katelde tarnete eest vastutas kostja.
35. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud ilma käibemaksuta. Kuni nõuete vähendamiseni 23.12.2019 kulus õigusabile 85,9 tundi (99,1-13,2). Esindaja keskmine tunnihind oli 23 167,32 eurot ja õigusabile oli kulunud 23.12.2019 seisuga 14 372,79 eurot. Alates 29.01.2020 oli hagejal õigusabile kulunud 52,9 tundi kogusummas 9918,50 eurot. Kokku on hagejale osutatud õigusabiteenust 138,8 tundi kogumaksumusega 24 291,29 eurot keskmise tunnihinnaga 175 eurot. Esindajakuludele lisandub menetluses tasutud riigilõiv 3500 eurot. Hageja palus kostjalt menetluskulude hüvitamist 27 791,29 euro ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
36. 03.07.2020 esitas hageja selgituse, miks ta esitas täiendavaid tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist. Koos lõplike seisukohtadega esitas hageja lisaks 9 uut tõendit. Tõendite esitamine ei põhjusta menetluse venimist. Kostjal oli piisavalt aega tõenditega tutvumiseks. Kostja on esitanud menetluses läbivalt vastuväiteid, mis on tõendamata. Kuna kostja valetas 20.05.2020 menetlusdokumendis faktiliste asjaolude kohta ning manipuleeris tõenditest nähtuvate asjaoludega, pidi hageja saama võimaluse need väited ümber lükata. Kostja oleks pidanud kõik enda tõendid ja vastuväited esitama juba siis, kui ta esmakordselt nendele tugines.
37. A S ja T T 19.06.2020 e-kirjavahetus tõendab, et kostja väidetavat telefoni kõne ei toimunud. Väljavõtted AS E ja kostja töökoosolekute protokollidest tõendavad, et 03.01.2019 oli kostja andnud dokumentatsiooni üle ning neis ei saanud esineda olulisi puudusi. Samuti nähtub protokollidest, et kostja esitas ebaõigeid väiteid katelde kohta, mis olid hiljemalt 04.12.2018 töös. Ehituspäevikute väljavõtted tõendavad, et kütuselao põrandad ei saanud valmis 23.10.
38. Kostja e-kirjad T Tle tõendavad, et viimasele ei edastatud ehituskoosolekute protokolle. KOSTJA VASTUVÄITED
39. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta võitis AS E korraldatud riigihanke J aleviku E tn Katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele. Kostja nõustus, et ta sõlmis 22.05.2018 hagejaga alltöövõtulepingu nr 2018-01-
40. Lepingu hind oli kokku 658 255,80 eurot, millele lisandus käibemaks. Alltöövõtulepingu punktis 1.5.2 olid pooled kokku leppinud, et tööde maht võib muutuda ja sõltuvalt sellest kujuneb tööde maksumus tegelikult teostatud tööde mahule vastavalt.
41. Kostja nõustus, et tööde alustamise tähtaeg oli hiljemalt
42. nädalal ehk hiljemalt 11.06.2018 eeldusel, et ehitusluba on seisuga 31.05.2018 väljastatud ja lammutustööd on lõpetatud. Ehitusluba väljastati objektile tegelikult 21.06.2018 ning lammutustööd lõpetati 13.07.
44. Kostja viitas, et tegelikult oli ta hagejaga sõlminud veel teise lepingu. Pooled olid sõlminud 18.04.2018 Jüri katlamaja projekteerimise lepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama Ehituse tänav 9 katlamaja arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimistööd põhiprojekti mahus ja konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus. Projekteerimislepingu kohustused olid seotud alltöövõtulepingu kohustustega.
45. Hageja esitas kostjale projekteerimistööd üle vaatamiseks 03.09.
46. 18.09.2018 esitas kostja hagejale nõude puuduste kõrvaldamise kohta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 20.09.
47. Lepingu punkti 3.9 viimase lause kohaselt pidid tööd olema lõplikult tellijale üle antud hiljemalt 7 nädalat peale tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku 22 ülesande ja eelprojekti saamist. Hageja sai eelprojekti 14.05.2018 ja pidi selle põhjal koostama ning kostjale üle andma hiljemalt 02.07.2018 põhiprojekti ja tööprojekti.
48. 03.09.2018 sai kostja arhitektuurse ja konstruktiivse põhiprojekti ja 11.09.2018 sai kostja tööprojekti. 18.09.2018 esitas kostja hagejale nõudekirja lepingu täitmise ja puuduste parandamise kohta ning leppetrahvi nõude. Kostja nõudis hagejalt leppetrahvi 7 200 eurot ning tasaarvestas selle hageja nõudega, mis tulenes arvest nr
49. Kuna hageja viivitas kaks kuud projekteerimistöödega, ei saanud kostja planeerida täiendavate tööde mahtu. Alusetud on hageja viited, et kostja viivitas nende tööde mahtude kooskõlastamise ning kinnitamisega.
50. 12.07.2018 saatis hageja kostjale ajagraafiku ehitustööde kohta seoses alltöövõtulepingu täitmisega. 17.07.2018 allkirjastasid pooled hageja pakutud tähtaegade alusel tööde ajagraafiku. Tööde üleandmise lõpptähtaeg jäi samaks, s.o 26.10.
51. Kostja pidas alusetuks hageja väidet, et tähtaeg lükkus edasi. Hageja ei pidanud lõpptähtajast kinni, mille kohta saatis kostja korduvaid hoiatusi.
52. Hageja ei ole tähtaegselt esitanud tööde teostusdokumentatsiooni. Kostja 06.11.2018 teatas hagejale, et annab töövõtjale täiendava tähtaja teostusdokumentatsiooni esitamiseks kuni 30.11.2018 ning ehistööde üleandmiseks kuni 15.12.
53. Kostja teatas, et kui hageja täidab kohustused täiendavaks tähtajaks, ei rakenda kostja hageja suhtes lepingust tulenevaid sanktsioone. Hageja ei kõrvaldanud puudusi täiendavaks tähtajaks.
54. 14.12.2018 juhtis kostja hageja tähelepanu, et kostjale on vajalikud kõik teostusdokumendid kasutusloa taotluse esitamiseks. 18.12.2018 toimus vaegtööde ülevaatus, mille käigus fikseeriti töös esinevaid puuduseid. 19.12.2018 kirjaga teavitas kostja hagejat, et ta ei ole nõuetekohaselt esitanud tööde dokumentatsiooni, puuduvad joonised ja parandusi ei ole tehtud. Kostja palus parandada kõik joonised ja lisada seletuskiri.
55. 21.12.2018 esitas kostja hagejale töös esinevate puuduste likvideerimise kohta fotod ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. 27.12.2018 kirjaga teavitas kostja hagejat, et tööd ei vasta lepingutingimustele ning palus puudused kõrvaldada. Hageja tegeles puuduste kõrvaldamisega ning 14.01.2019 toimus tööde ülevaatus koos töövõtja esindaja projektijuht A Sga, kus kostja tõi välja täiendavad puudused. Puuduste tõttu töös ja dokumentatsioonis ei ole kostja töid vastu võtnud.
56. 16.01.2019 esitas hageja uuesti tööd kostjale ülevaatamiseks, muuhulgas mälupulgal salvestatud dokumendid. Tööde ülevaatamisel tuvastas kostja puudused. 17.01.2019 teavitas kostja hagejat, et tööd ei ole vastu võetud, sest esinevad puudused nii dokumentatsioonis kui ehitustöödes. 18.01.2019 esitas kostja hagejale nõude lepingu täitmise kohta ja leppetrahvi e nõude. 31.01.2019 esitas kostja hagejale nõude seoses alltöövõtulepingu täitmisega, kus ta nõudis hagejalt tööde nõuetekohast üleandmist ja kahju hüvitamist. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ega andnud töid üle.
57. 29.01.2019 toimus kostja, hageja ja AS E tööde üle vaatamine, kus tuvastati puudusi hageja töös. 12.03.2019 toimus viimane kohtumine kostja, hageja ja AS E vahel, kus pooled fikseerisid kõrvaldamata puudused. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud.
58. 02.11.2018 esitas hageja kostjale ettepaneku ja hinnapakkumise lisatööde kohta, mille kohaselt oli lõplik tööde maksumus kokku 714 445,95 eurot ilma käibemaksuta. Kostja teatas 06.11.2018, et ta on nõus summaga 700 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole viivitamata teatanud, et ta ei ole kostja muudatustega nõus, tuleb

§ 21

lg 2 alusel lugeda hageja pakkumusega nõustunuks ning alltöövõtulepingu lõppmaksumus oli 700 000 eurot, 23 millele lisandub käibemaks. Seetõttu ei nõustunud kostja hageja väitega, et tööde maksumus oli 714 445,95 eurot, millele lisandub käibemaks.

1. 15.02.2019 esitas hageja AS-le E avalduse kostjale maksete peatamiseks riigihangete seaduse § 122 lg 9 alusel. Kostja vaidles sellele 20.02.2019 vastu, kuid AS E peatas maksed kostjale. Maksete peatamise ajaks oli kostja vastu võtnud tööd aktides 1-18, 2-18 ja 3-18 ning oli nende eest tasunud. AS E lõpetas maksete kinnipidamise ja kandis kinnipeetud summa üle kostja kontole alles 10.05.
3. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tööde tähtaeg oli edasi lükkunud ja lõplik tähtaeg oli 26.10.
4. Hageja ise saatis kostjale ajagraafiku, kus lõpptähtaeg oli sama. Tööde lõpptähtaeg ei lükkunud edasi asfalteerimise mahu muutumise tõttu. 14.09.2018 teatas hageja platside ehituse kohta, et tal puudub teave, kui palju on platse vaja ehitada ning ta on töö lükanud edasi oktoobrisse. Hageja palus teatada platside mahud septembri jooksul. Kostja teavitas hagejat, et platside maht muutub ja suureneb ca 800 m2 võrra septembris. Hageja soovis seepeale kostjalt kinnitust 25.09.2018 e-kirjas, et lisatöö tasutakse, kuid hageja ei teavitanud kostjat kordagi, et ehitusplastiside mahu suurendamine mõjutab tööde ajagraafikut ja lõpptähtaega.
5. Kostja ei nõustunud, et hageja esitas talle 14.09.2018 detailse ülevaate ajagraafikust. Pooled olid uue graafiku allkirjastanud juba 17.07.
6. Alltöövõtulepingust ei tulenenud, et tööde mahtude suurenemisel lükkuvad kokkulepitud tööde üleandmise tähtajad automaatselt edasi. Kostja leidis, et hageja väide, et tööde teostamist takistas kostja, kes ei kooskõlastanud täiendavate tööde vajadust, on tõendamata. Hoopis hageja viivitas töö arhitektuurse ja konstruktiivse põhiprojekti ettevalmistamisega kuni septembri lõppuni, mille tõttu oli kostja teadmatuses tööde mahtude ja maksumuse osas. Täiendavate tööde maht pidi selguma pärast lõpliku projekti valmimist. Lisaks ei saanud täiendavate tööde teostamine mõjutada lepingus kokkulepitud tööde teostamist ja hageja pidi neid teostama vastavalt ajagraafikule.
7. 10.10.2018 tegi hageja koostjale ettepaneku alltöövõtulepingu punktide 1.4.2 (töö üleandmise tähtaeg) ja 1.
8. (töö maksumus) muutmiseks, mille kohaselt palus hageja lükata tööde üleandmise tähtaega edasi ja määrata uueks tähtajaks 30.11.
9. Kostja ei olnud nõus hageja hinnapakkumisega täiendavate tööde osas ega töögraafiku muutmisega ning teatas 10.10.2018, et ta ei ole hageja ettepanekuga nõus. 11.10.2018 saavutasid pooled kokkuleppe täiendavate tööde maksumuse osas.
10. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga ajagraafiku muutmise osas ning tööd pidid olema valmis 26.10.
11. Alltöövõtulepingu punktide 3.
12. ja 3.
13. sai lepingut muuta poolte kokkuleppel vastava poole ettepanekul ning kõik muudatused tuli vormistada kirjalikult. Kui lepingu pool ei anna nõusolekut lepingu muudatuseks, siis muudatus ei jõustu. Seega on alusetud hageja väited, et tähtaeg lükkus edasi. Pooled allkirjastasid 17.07.2018 graafiku, kus lõpptähtaeg jäi samaks.
14. Kostja leidis, et ta ei ole tasu maksmisega viivitanud. Kostja nõustus, et ta tasus hagejale 20.09.2018 arve nr 18051 alusel 70 458,00 eurot, 18.10.2018 arve nr 18060 alusel 162 071,28 eurot ja 27.11.2018 arve nr 18069 alusel 125 306,64 eurot. Lepingu punkti 4.
15. järgi tuli tasuda arve alusel 30 kalendripäeva jooksul. Kostja on tasunud arved pärast tööde vastuvõtmist ja puuduste kõrvaldamist hageja poolt.
16. 21.11.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18091 summas 257 853,36 eurot oktoobris teostatud tööde kohta. Kostja jättis arve nr 18091 tasumata, sest aktide nr 4-18 ja 4-18-1 alusel üle antud töödes esinesid olulised puudused. Kuna hageja nõudel olid kõik maksed kostjale 24 peatatud, ei saanud kostja arvet nr 18091 tasuda hagejast tuleneval põhjusel. Arve nr 18091 tasus kostja täielikult 10.05.2019 kohe pärast maksete kinnipidamise lõpetamist.
17. Arvete nr 18099 ja 18109 osas esitas kostja vastuväited. Hageja esitas kostjale kokku viis arvet kokku summas 712 356,95 eurot ilma käibemaksuta, mis on 12 365,95 euro võrra rohkem, kui oli kokku lepitud. Hageja nõue kostja vastu on summas 12 365,95 eurot igal juhul alusetu.
18. 30.11.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18099 summas 219 012,
19. Kostja ei ole aktis märgitud töid vastu võtnud, millest ta 07.12.2018 teavitas. Kuna aktides nr 05-18-1 ja nr 05-18 märgitud töid ei ole vastu võetud, oli arve nr 18099 esitamine vastuolus alltöövõtulepingu punktiga 4.
20. Kuna tööd olid vastu võtmata, puudus hagejal alus arve esitamiseks ning nõue ei ole sissenõutav.
21. 31.12.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18109 summas 32 125,50 eurot
22. aasta detsembris teostatud tööde kohta. Kostja ei ole antud töid vastu võtnud, kuna töödes olid puudused ja hagejat oli sellest teavitatud. Kostja ei nõustunud, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kostja on 31.01.2019 nõudekirjas teavitanud hagejat, et keeldub arvete nr 18091 ja nr 18099 tasumisest

§ 110

lg 1 alusel, kuna kostjal on leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded hageja vastu.

1. Kostja teavitas hagejat puudustest kohe pärast tööde ülevaatamist 19.12.
2. Kostja tegi hagejale ka edastatud teostusdokumentatsiooni osas märkused ja palus puudused kõrvaldada. Järjekordne tööde ülevaatus toimus 29.01.2019, mille käigus selgus, et hageja töödes on jätkuvalt puudused. Ebaõige on hageja väide, et 21.12.2018 olid tööd lõplikult tehtud ja üle antud. Hageja pidi likvideerima töödes esinevaid puudusi, mistõttu ei ole allkirjastatud lõplikku üleandmise-vastuvõtmise akti. 12.03.2019 objekti ülevaatamisel tuvastas kostja, et hageja töös esinevad puudused ja puudusi ei ole senini kõrvaldatud.
3. Kostja ei nõustunud, et hageja andis 03.12.2018 dokumentatsiooni üle. Kostja teatas hagejale 14.12.2018 ja 08.01.2018, et dokumentatsioon ei ole nõuetekohaselt esitatud ja palus puudused kõrvaldada. Ebaõige on hageja väide, et puudused olid ebaolulised. Puuduliku teostusdokumentatsiooni tõttu ei saanud kostja taotleda ehitise kasutusluba. Kostja ei nõustunud, et hageja andis kõik tööd üle 21.12.2018 ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks 10.01.
5. Kostja on tasunud hagejale 503 075,10 eurot (ilma käibemaksuta) ja peab tasuma veel 196 924,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjal oli alus arve nr 18091 ja arve nr 18099 tasumisest keeldumiseks

§ 110lg 3 alusel.

Hagejal puudub alus viivise nõudmiseks arve nr 18109 alusel, sest hagejal puudus alus arve esitamiseks 21.12.

1. Töid ei ole üle antud. Alternatiivselt palus kostja vähendada viivist nullini.
2. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Hageja on tekitanud kostjale kahju 194 108,10 eurot seoses alltöövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Alltöövõtulepingu punkti 8.1.
3. järgi vastutab töövõtja lepingu rikkumise eest, kui lepingu objektis olev töö ei vasta lepingu tingimusele. Lepingu punkti 8.1.4 kohaselt loeti töö mittevastavavaks ka juhul, kui töövõtja ei esita objektiks oleva töö juurde kuuluvaid dokumente.
4. Enne alltöövõtulepingu sõlmimist teadis hageja, et Jüri katlamaja rekonstrueerimine toimub AS E korraldatud riigihanke alusel ning kostja on selles projektis peatöövõtja. Seega pidi hageja alltöövõtulepingute sõlmimisel ette nägema, et kostjal kui peatöövõtjal on kohustus anda hageja töö tähtaegselt üle ning kui hageja rikub oma kohustusi, võib kostjal tekkida kahju, mis tuleneb AS E leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudest. Ehitusvaldkonnas välja kujunenud tava alusel pidi hagejale olema ettenähtav, et tema kohustuse rikkumise tõttu tekib kostjal kahju. 25
5. Hageja pidi tööd üle andma 26.10.2018, kuid ta viivitas tööde üleandmisega, mistõttu ei saanud kostja töid omakorda peatellijale üle anda. 08.01.2019 esitas AS E kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt riigihanke tulemusel sõlmitud ehituse töövõtulepingu alusel leppetrahvi 46 000 eurot seisuga 21.12.2018 ja kahjuhüvitist 48 856 eurot, kokku 94 856 eurot. Kahju ja leppetrahvi hüvitamise nõude aluseks on tööde üleandmisega viivitamine. 23.01.2019 tasaarvestas AS E antud nõude kostja lepingutasu nõudega.
6. AS E esitas kostjale 01.04.2019 leppetrahvi hüvitamise nõude 22 500 eurot perioodi 01.01– 14.02.2019 eest. 03.05.2019 esitas AS E leppetrahvi nõude täitmisaja ületamise eest perioodi 02.04.2019 – 30.04.2019 eest 14 500 eurot. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu 8.1.
7. kohaselt vastutas hageja lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingule. Kuna hageja ei andnud tähtaegselt üle töid ja dokumentatsiooni, viibis katla paigaldamine. Katla töökorda seadmine ning katlamaja üleandmine ehk kostja tööde teostamine ja üleandmine lõpptellijale AS-le E oli otseses sõltuvuses hageja töödest.
8. Kostja teatas AS-le E, et ta ei tunnista leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudeid, kuid vaatamata sellele tasaarvestas AS E leppetrahvi nõuded ja kahjuhüvitise nõuded kostja lepingutasu nõudega. Kostjal tekkis kahju saamata jäänud tasu näol 109 356 eurot. Seega on AS E kostjale esitatud ja tasaarvestatud nõude suurus kokku 131 856 eurot.
9. Alltöövõtulepingu punkti 8.1.
10. kohaselt kohustub töövõtja lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi summas 270 eurot iga kalendripäeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt kuni 10% ulatuses lepingu maksumusest. Kuivõrd töid ei antudki üle, on kostjal lepingust tulenevat õigus nõuda leppetrahvi. Kostja on 31.01.2019 esitanud hagejale leppetrahvi hüvitamise nõude, mille kohaselt oli leppetrahvi suurus 31.01.2019 seisuga 26 190 eurot. Kuna töid ei antud üle ka 13.05.2019 seisuga, on leppetrahvi summa selle seisuga 53 730 eurot.
11. Hagejaga tekkinud erimeelsuste lahendamiseks, nõuete kindlakstegemiseks ja nende esitamiseks pöördus kostja Advokaadibüroo Deloitte Legal poole. Advokaadibüroo Deloitte Legal advokaadid Eva Mägi, Mo Pikani ja Julia Gramma tutvusid kostja edastatud dokumentidega, pidasid kliendiga nõu, kujundasid õiguslikku positsiooni, osalesid poolte läbirääkimises ning koostasid vastused hageja nõudele. Hageja vastu esitatavate nõuete kindlakstegemiseks ja nõuete esitamiseks on kostja kandnud õigusabikulu 8 522,10 eurot ilma käibemaksuta. Kostja nõudis hagejalt kahju, mis seisneb kostja kantud õigusabikuludes 8 522,10 eurot. Kostja leppetrahvi, õigusabide kulude ja kahju hüvitamise nõude suurus kokku on 194 108,10 eurot.
12. Kostja tasaarvestas

§ 197

lg 1 alusel hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad arvetest nr 18099 ja arvest nr 18109 kahju hüvitamise nõudega summas 194 108,10 eurot kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusel on hageja põhinõuded, mis tulenevad arvest nr 18099 ja arvest nr 18109 lõppenud kattuvas ulatuses ja hageja nõuete jääk on 42 201,78 eurot.

1. 15.07.2019 seisukohtades avaldas kostja, et ta tegi 03.07.2019 hagejale täiendava tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas ülejäänud hageja nõuded arvete nr 18099 ja 18109 alusel. Tasaarvestamise tulemusel lõppesid kõik hageja põhinõuded, mis tulenevad arvetest nr 18099 ja nr
3. juulil 2019 allkirjastas peatöövõtja AS E täitmisakti, paludes ka hagejal allkirjastada. Sellega luges peatöövõtja ehitustööd kostja poolt üle antuks.
4. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et 17.07.2018 allkirjastatud graafik ei ole hagejale siduv. Kostja esindaja T T saatis hageja esindajatele T Tle ja A Se e—kirja 12.07.2018 kirja ning 26 palus edastada ajagraafiku ehitustööde kohta. Hageja palvel edastas kostja samal päeval 12.07.2018 maksegraafiku, mis oli tehtud koostöös peatöövõtjaga ja palus võtta see arutamisele kohtumisel. See ajagraafik oli muutmatul kujul hageja poolt allkirjastatud 17.07.
6. Kostja viitas TsÜS § 116 lõikele
7. Poolte vahel puudub vaidlus, et alla kirjutanud A S suhtles kostjaga hageja nimel ehk esindas hagejat ning tegutses selles projektis hageja huvides. A S osales mitte ainult ajagraafiku teema arutamisel, vaid ka tööde ülevaatamisel ja aktide allkirjastamisel. Alusetu on hageja väide, et kostja esindajal T Tl puudusid volitused leppida ajagraafikus kokku.
8. Hageja juhatuse liige T T oli teadlik, et poolte vahel on allkirjastatud ajagraafik, sest ta osales kirjavahetuses tööde ajagraafiku arutamisel ja ajagraafiku pikendamise arutamisel. 10.10.2018 tegi hageja kostjale ettepaneku alltöövõtulepingu punktide 1.4.2 (töö üleandmise tähtaeg) ja 1.
9. (töö maksumus) muutmiseks, mille kohaselt palus hageja lükata tööde üleandmise tähtaega edasi ja määrata uueks tähtajaks 30.11.
11. Kostja ei ole töid vastu võtnud ja neid ei saa lugeda vastuvõetuteks, sest kostja põhjendas 17.01.2019, 18.01.2019 ja 31.01.2019 nõudekirjades, et ta ei võta töid vastu, kuna töös esinevad puudused. 29.01.2019 toimus kohtumine, kus osalesid pooled ja peatöövõtja AS E esindajad. Pooled leppisid kokku, et hageja kõrvaldab puudused. Asjaolu, et hageja käsitleb puuduste kõrvaldamist garantiijärgsete puuduste kõrvaldamisena, ei oma tähtsust, kuna see on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepinguga. 29.01.2019 seisuga ei ole kostja hagejalt töid vastu võtnud ja sellest oli hageja selgelt teavitatud.
12. Kostja esindaja T T teatas 07.02.2019 e-kirjas T Tle, et puudused ei ole lõplikult likvideeritud ja kirjeldas üksikasjalikult, milliseid puuduseid on veel vaja kõrvaldada. Hageja väide, et ta andis kostjale töid üle 21.12.2018, ei vasta tõele. Hageja ise nõustus, et kaks puudust likvideeris ta pärast 29.01.2019 tööde üle vaatamist. Koos töödega pidi hageja ette valmistama ja üle andma teostusdokumentatsiooni. 18.01.2019 seisuga ei olnud teostusdokumentatsioon kostjale üle antud.
13. Kostja väitis jätkuvalt, et lepingu maksumuseks oli 700 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled olid lepingu punktis 1.5.
14. kokku leppinud, et töö mahud võivad projekteerimistööde käigus muutuda, kuid vastavalt lepingu punktile 3.
15. pidid kõik lepingu muudatused, sh mahu ja hinna kohta, olema vormistatud kirjalikult lepingu lisana. Lepingu punktis 3.
16. on pooled kokku leppinud, et muudatused lepingu objektiks olevas töös võivad kaasa tuua muudatusi kas lepingu hinnas või lepingu tähtajas (või mõlemas samal ajal), kusjuures muudatusettepanku tegija peab muudatusi põhjendama ja tooma ära nende mõju lepingu hinnale ja tähtajale (lepingu punkt 3.4.). Muudatusi sai teha poolte kokkuleppel kirjalikus vormis, vastasel juhul ei olnud nad kehtivad (punkt 3.1.).
17. Kostja juhtis hageja tähelepanu vajadusele leppida lisatööd ja hind eelnevalt kokku juba 18.09.2018 nõudekirjas. Kostja palus, et hageja kooskõlastaks täiendavad tööd kirjalikus vormis koos põhjendustega iga lisatöö kohta. 02.11.2018 esitas hageja kostjale ettepaneku ja hinnapakkumise lisatööde kohta, mille kohaselt oli lõplik tööde maksumus kokku 714 445,95 eurot ilma käibemaksuta eeldusel. 06.11.2018 vastas kostja hageja ettepanekule, et ta on nõus tööde lõpphinnaga summas 700 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole aktsepteerinud lisatöid summas, mis ületab 700 000 eurot ning seega ei ole sellise muudatusega nõus. Tulenevalt sellest ei vasta tõele hageja seisukoht, et tööde maksumuseks oli 714 445,95 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja nõue kokku lepitud hinda ületavas osas summas 12 365,95 eurot tuleb jätta rahuldamata. 27
18. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta ei saa projekteerimislepingust tulenevaid vastuväiteid esitada, sest sellest lepingust tulenevad vaidlused tuli lahendada vahekohtus. Kostja esitas projekteerimislepingu, nõudekirja lepingu rikkumise kohta ja akti projekti üleandmise kohta selleks, et tõendada, kellest viivitus tulenes. Kohus saab esitatut hinnata tõenditena. Alusetu on hageja väide, et kostja viivitas mahtude kooskõlastamisega. Kuna hageja ei esitanud projekti, ei saanud kostja mahtusid kooskõlastada.
19. Kostjal tekkis täiendav kahjunõue hageja vastu, mida ta 13.07.2019 tasaarvestas. 13.07.2019 esitas kostja hagejale täiendavad nõuded ja tasaarvestamise avalduse. Vastavalt töövõtulepingule ja selle ajagraafikule pidi töövõtja ehitama ja valmistama katlamaja hoone ette katelde paigaldamiseks hiljemalt 27.07.
20. Alates 03.09.2018 pidi katelde tootja XXX alustama katelde paigaldamise ja seadistamisega ning 05.10.2018 pidi toimuma katelde testimine (ajagraafiku positsioon 24).
21. Katelde paigaldamine pidi toimuma üksteise järel alates 03.09.2018 ja lõppema 05.10.
22. Hageja tööde ettevalmistamise ja üleandmisega viivitamise põhjusel ei saanud XXX kokkulepitud ajagraafiku kohaselt katlaid paigaldada ja seadistada. XXX lõpetas katelde paigaldamise seadistamise tööd ja tegi vajalikud katsetused alles
23. a novembris ja
24. a veebruaris, kui hageja tegi katlamaja hoone ja selle konstruktsioonid valmis. Hageja viivitus põhjustas olukorra, kus katelde tootja pidi 2 korra asemel (
25. a septembris ja oktoobris) ehitusobjektil käima 4 korda (täiendavalt
26. a novembris ja
27. a veebruaris), mille tõttu tekkisid kostjal täiendavad kulud kokku summas 70 924,45 eurot. Selles summas nõudis kostja hagejalt kahju hüvitamist.
28. Kostja leidis, et ta on täitnud kõik eeldused hageja vastu nõude esitamiseks. Hageja pidi tööd üle andma 26.10.2018, kuid hageja viivitas sellega. Hageja rikkumine ei ole vabandatav. Kostja nõuded hageja vastu on kokku 280 532,55 eurot. Kostja tasaarvestuslikud nõuded on töövõtulepingust tulenev leppetrahv 53 730 eurot, AS E nõuetest tulenev kahju 147 356, eurot, täiendava katelde seadistamise töödega seotud kahju summas 70 924,45 eurot ja õigusabikulud summas 8 522,10 eurot.
29. AS E ei ole kostjale tasunud 147 356 eurot tööde üleandmisega viivitamise eest, kuna antud summa tasaarvestati kostja lepingutasuga. Kostja tööde üleandmine AS-le E oli otseses sõltuvuses hageja tööde teostamisest. Hageja pidi ette valmistama katlamaja hoone katelde paigaldamiseks hiljemalt 27.07.2018 (ajagraafiku positsioon 18). Alles pärast katlamaja hoone ettevalmistamist oleks saanud kostja ja tema teised alltöövõtjad (nt XXX) seadistada katlad.
30. Kostja nõustus, et alltöövõtulepingu järgi ei olnud hagejal kohustust saavutada põhiline kasutusvalmidus. See oli kostja kohustus AS-ga E sõlmitud lepingu alusel. Põhiline kasutusvalmidus oleks selle lepingu alusel olnud saavutatud, kui on paigaldatud kõik katlad ja torustikud kütmiseks ja soojuse andmiseks. Hageja teadis, et kostja on Jüri katlamaja projektis peatöövõtja ning tööde katlad peavad töötama ja soojust andma alates 01.10.
31. Kostja nõustus, et katelde paigaldamine ei olnud hageja kohustuseks. Ajagraafikus oli ette nähtud, et esimesena ehitab hageja ruumid ja muu katelde paigaldamiseks vajaliku infrastruktuuri hiljemalt 27.07.
32. Seejärel pidi toimuma katelde paigaldamine teiste alltöövõtjate poolt alates 03.09.2018 ja viimased katsed lõppema 05.10.
33. Kuna hageja ei olnud enda töid teinud tähtajaliselt, ei saanud teised alltöövõtjad töödega alustada. Esineb põhjuslik seos.
34. Hageja teadis, et kostjal tekib leppetrahvi tasumise kohustus peatöövõtja ees summas 500 eurot päevas. Sellest pidi hageja olema teadlik hiljemalt 08.11.2018, mil kostja esindaja S T sellest hagejale kirjutas hagejale. 28
35. Kostja ei nõustunud, et tema makse alusel sai hageja lugeda esmalt tasutuks arve nr 18091 alusel arvestatud viivise. Kostja leidis, et kohaldamisele kuulub

§ 88lg 1, mitte lõige 8.

Kostja on maksekorralduse selgitusel määranud, et 257 853,36 eurot makstakse arve nr 18091 eest. Võlausaldaja saab määrata kohustuste täitmist erinevate nõuete katteks ainult juhul, kui seda ei ole teinud võlgnik isa. Käesoleval juhul on kostja määranud, et tasub arve nr 18091 eest. Hageja viide

§ 88

lg-le 8 on põhjendamatu, kuna see lõige käsitleb kulutusi ja intressi tasumist, mitte viivise tasumist. Paljasõnaline on hageja väide, et arvest nr 18091 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 22.12.

2. Kostja ei tunnistanud arvetest nr 18099 ja nr 18109 tulenevat viivist, kuna hagejal puudus alus arvete esitamiseks. Kõik arvetest tulenevad nõuded on tasaarvestatud. Hagejal puudub õigus viivise nõudmiseks.
3. Hageja põhinõuded kokku on seega 251 138,22 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasus hagejale 615 689,28 eurot koos käibemaksuga. Töövõtulepingu tasu suurus oli kokku 700 000 (koos käibemaksuga 840 000 eurot), seega on tasumata lepingutasu 224 310,72 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasaarvestas kahjunõuded hageja vastu summas 280 532,55 eurot ning tasaarvestuse tulemusel lõppesid kõik hageja nõuded täies ulatuses. Tulenevalt sellest palub kostja jätta hagi hageja põhinõude osas rahuldamata. Peale tasaarvestust jäi kostjal nõuded hageja vastu summas 56 221,83 eurot.
4. Kostja viitas TsMS § 445 lõikele 1 ja palus juhul, kui kohus rahuldab hageja viivise nõuded täielikult või osaliselt kohtul tasaarvestada kohtulahendi resolutsioonis kostja kahju hüvitamise nõudest tulenevad summad (mis jäävad alles peale kostja nõuete tasaarvestamist hageja põhinõudega) hageja viivise nõuetega kohtu rahuldatud ulatuses.
5. 27.01.2020 seisukohtades palus kostja rahuldada hageja avalduse ja jätta hagi läbi vaatamata summas 257 853,36 eurot. Kostja leidis jätkuvalt, et kõik hageja nõuded arve nr 18091 alusel on lõppenud arve tasumisega. Hageja ei saanud kohaldada

§ 88lg 8.

Poolte vahel puudub vaidluse selle üle, et 10.05.2019 tasus kostja hagejale 257 853,36 eurot. Kostja märgis makse selgituses, et summa on tasutud arve nr 18091 tulenevate kohustute täitmiseks. Kostja poolt ülekantud summa vastas täpselt hageja poolt kostjale esitatud arve nr 18091 summale. Võlgniku õigus määrata, milliste kohustuste täitmiseks ta on raha maksnud, tuleneb

§ 88lg 1.

Võlgniku määramise õigus on küll piiratud

§ 88

lg 2, 3 ning § 8, kuid antud sätted on dispositiivsed ja pooltel on õigus leppida teisi kokku. Pooled ei ole lepingus kirjalikult kokku leppinud tasu arvestamise järjekorda, kuid lepingu täitmisel kujunes poolte vahel selline praktika, et kõik kostja poolt tasutud summade arvelt täideti esimeses järjekorras põhikohustused. 188. Enne arvet nr 18091 esitas hageja kostjale 3 arvet (arve nr 18051, arve nr 18060 ja arve nr 18069), mis hageja väidete koheselt olid kostja poolt tasutud viivitusega. Kostja tasus arve nr 18051, arve nr 18060 ja arve nr 18069 ning vastava arve maksmisega määras kostja iga makse selgituses, et summa on tasutud vastava arve eest. Hageja ei ole seoses arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 tasumise väidetava hilinemisega esitanud vastuväiteid teistsuguse järjekorra määramise kohta. Pooltevahelise praktika olemasolu tõendab, et peale arvete nr 18051, 18060 ja 18069 tasumist arvestas hageja kostja poolt ülekantud tasult esimeses järjekorras just põhikohustusi, mitte viivist ja muid kulusid. Varem ei olnud hageja kunagi kohaldanud

§ 88lg 8.

Kostja viitas

§ 23lg 1 punktile 2 ja § 25 lõikele 1.

Hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane.

1. Kostja leidis, et hageja ei saanud tasaarvestada õigusabikuludest tulenevat nõuet. Hagejale novembris osutatud õigusabiteenused ei olnud seotud alltöövõtulepinguga. Jaanuaris ja 29 veebruaris 2019 teostatud tööd olid seotud riigihankega seotud küsimuste analüüsimisega ja AS-le E avalduse esitamisega kostjale maksete peatamise kohta. Õigusabikulud on ebaselged.
2. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et enne ajagraafiku allkirjastamist läbirääkimisi ei peetud. Ajagraafiku muutmist hakati arutama juba juunis
3. 22.06.2018 saatis kostja esindaja T T hagejale e-kirja, kus ta palus esitada täpne ajagraafik. 12.07.2018 kell 13:31 saatis kostja projektijuht T T uuesti kirja, millega palus saata kostjale ajagraafik projekteerimis-ja ehistustööde kohta. E-kiri oli saadetud A Se ja T Tle, kes on hageja juhatuse liige. Peale seda helistas T Tle A S ja palus saata talle ajagraafiku projekti kooskõlastamiseks. Ajagraafiku arutamisele viitavad selles käsitsi tehtud muudatused.
4. Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, et kostja soovis saata ainult tema ning tellija vahel sõlmitud ajagraafikut. Kostja soovis saata pooltevahelist graafikut. Kui A S arvates ei olnud tegu pooltevahelise ajagraafikuga, ei oleks ta tohtinud seda allkirjastada. Asjaolu, et hagejale saadetud ajagraafik on sarnane tellija ajagraafikule ei oma tähtsust. Ebaõige on hageja väide, et ta uuest ajagraafikust teadlik ei olnud. 13.07.2018 ehituskoosoleku protokollis nr 5, on märgitud, et hageja esitas uue graafiku ning kinnitas selle. Ehituskoosolek toimus pärast seda, kui 12.07.2018 saatis kostja hagejale uuendatud ajagraafiku. Koosolekul osalesid hageja esindajad A S, K M ja T T. 23.10.2018 ehituskoosoleku protokollis nr 19 on fikseeritud, et tööd on maha jäänud ka uuendatud graafikust. Koosolekul osalesid hageja esindajad A S, K M ja T T. 18.09.2018 nõudekirja punktis 1.11 selgitas kostja, et tööde tähtaeg on vastavalt graafikule 26.10.
6. Uue ajagraafiku allakirjutamise hetkeks oli ehitusluba väljastatud (21.06.2018) ja lammutustööd olid lõpetatud (13.07.2018). Kui hagejal oleks olnud vajadus tähtaega pikendada, oleks ta pidanud sellest kostjat teavitama. Hageja esitas kostjale ettepaneku ajagraafiku muutmiseks alles 10.10.2018, kui tööde lõpptähtaja saabumiseni jäi 16 päeva.
7. Kostja ei nõustunud, et A S puudus õigust ajagraafikut allkirjastada, sest tegu ei olnud tehnilise küsimusega. Hageja tõlgendus on meelevaldne. Ajagraafiku muutmine oli tehniline küsimus. Asjaolu, et A S esindas hagejat ajagraafikuga seonduvates küsimustes tõendab asjaolu, et lepingu sõlmimisel oli esialgne ajagraafik saadetud just A S poolt. 15.05.2018 saatis A S T Tle ajagraafiku, mis oli täpselt samal kujul allkirjastatud alltöövõtulepingu sõlmimisel hageja seadusliku esindaja. Kuna A S esindas hagejat lepingu sõlmimisel ajagraafikuga seoses, ei teadnud kostja ega pidanudki teadma, et A S ei ole pädev uut ajagraafikut allkirjastama. A S esindas hagejat kõikidel ehituskoosolekutel koos hageja seadusliku esindajaga.
8. Kostja nõustus, et 02.11.2018 saatis hageja kostjale kooskõlastamiseks lisatööde nimekirja ja maksumuse, mille kohaselt pidi tööde lõplik maksumus olema 722 356,95 eurot. Kostja vastas hagejale 06.11.2018, et ta on nõus töödega, mille lõppmaksumus ei ületa 700 000 eurot. Kostja ei nõustunud, et pooltevahelise praktika kohaselt koostas hageja mahutabelid ja hagejal tekkis õigus neid töid akteerida. Arusaamatused seoses lisatööde kooskõlastamisega tekkisid juba esimese arve esitamisega. Kostja juhtis hageja tähelepanu juba 18.09.2018, et vastavalt lepingule nõuab kostja hagejalt täiendavate tööde kooskõlastamist kirjalikus vormis enne lisatööde teostamist.
9. Asjaolu, et lisatöid tuleb kooskõlastada enne töödega alustamist, rõhutati kõikides ehituskoosolekute protokollides. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja on novembri ja detsembri arvest märgitud lisatöid kooskõlastanud juba oktoobris. Kostja ei ole aktsepteerinud tööde maksumust ega mahtu. Kostja teatas 06.11.2918, et ta ei ole nõus tööde tegemisega mahus, mis ületavad 700 000 eurot ning vastavalt sellele puudub kostjal kohustus maksta hagejale tasu, mis ületab 700 000 eurot. 30
10. Pooled ei vaidle, et 30.11.2018 saatis hageja kostjale e-kirja koos novembris teostatud tööde aktidega nr 5-18 ja 5-18-
11. Samal päeval esitas hageja kostjale arve nr 18099 summas 182 510,60 aktides nr 5-18 ja 5-18-1 teostatud tööde kohta. 03.12.2018 vastas kostja projektijuht T T ja tõi välja puudused. Ta juhtis hageja tähelepanu, et mahud ei vasta tegelikult teotatud töödele. 07.12.2018 informeeris kostja hagejat kirjalikult, et ei aktsepteeri akte ning palus saata uued arved õigete mahtude ja lisatööde põhjendustega. 18.01.2019 esitas kostja hagejale nõude lepingu nõuetekohase täitmise kohta, kus tõi välja puudused, mis olid kõrvaldamata. Kostja ei ole aktides nr 5-18 ja 5-18-1 töid vastu võtnud.
12. Vastavalt alltöövõtulepingu punktidele 4.
13. ja 6.
14. toimub töö üleandmine üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamisel. Vastavalt lepingu punkti 6.
15. teisele lausele kohustus tellija töö üle vaatama 5 tööpäeva jooksul. Hageja esitas kostjale tööd üle vaatamiseks 30.11.2018 ning kostja vaatas töö üle ja vastas hagejale tähtaegselt 03.12.2018, et töös esinevad puudused ning kirjeldas neid. Tulenevalt sellest on alusetu hageja seisukoht, et kostja võttis tööd vastu 07.12.
17. Vastavalt lepingu punktile 4.
18. tekib hagejal õigus arvete esitamiseks ainult peale üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist. Käesoleval juhul soovis hageja aktidega nr 5-18 ja 5-18-1 lõplikult (100%) akteerida töid, mida kostja ei olnud vastu võtnud ja mille kohta ta esitas puuduste parandamise nõude juba 03.12.
19. Hageja ei saanud lugeda töid vastuvõetuteks, sest 06.02.2019 kirjas kinnitas hageja esindaja kostjale, et tegeleb puuduste likvideerimisega. Hageja ei ole tõendanud, kas või millal ta puudusi kõrvaldas. Hageja väited, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks 14.01.2019 või 21.01.2019 on paljasõnalised.
20. Kostja nõustus, et 21.12.2018 esitas hageja kostjale aktid nr 6-18 ja 6-18-1 detsembris 2018 teostatud tööde kohta. 31.12.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18019 summas 32 125,50 eurot. 27.12.2018 teatas kostja, et ei võta töid vastu kuni nõuetekohase teostusdokumentatsiooni esitamiseni. 06.11.2018 teatas kostja, et annab hagejale täiendava tähtaja teostusdokumentatsiooni esitamiseks kuni 30.11.2018 ning ehistööde üleandmiseks kuni 15.12.
21. Hageja andis teostusdokumentatsiooni üle puudustega, millest on teavitatud kirjalikult 14.12.
22. 07.12.2018 saatis hageja kostjale parandatud aktid, kus olid parandatud tööde mahud. 14.12.2018 juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et kostjal on vajalik saada kõik teostusdokumendid kasutusloa taotluse esitamiseks. 16.01.2019 andis hageja kostjale ehituse teostusdokumentatsiooni ja tööd ülevaatamiseks, muuhulgas mälupulgal salvestatud dokumendid. Tööde ülevaatamisel tuvastas kostja puudused. 17.01.2019 kirjas teavitas kostja hagejat, et tööd ei ole vastu võetud, sest esinevad puudused nii dokumentatsioonis kui ehitustöödes.
23. 18.01.2019 esitas kostja hagejale nõude lepingu nõuetekohase täitmise kohta, kus muuhulgas tõi välja puudused, mis olid 18.01.2019 kõrvaldamata. 29.01.2019 koosolekul tuvastati, et hageja ei ole kõiki puudusi kõrvaldanud. 07.02.2019 teatas kostja esindaja T T ekirjas T Tle, et puudused ei ole veel lõplikult likvideeritud ja kirjeldas, milliseid puuduseid on veel vaja kõrvaldada. Aktidele kostja alla ei kirjutanud.
24. Kostja esitas hagejale tähtaegselt vastuväite tööde kohta ning tulenevalt sellest ei ole töid vastu võtnud. Ebaõige on väide, et kostja esitas vastuväited hilinemisega. Vastavalt lepingu punktile 6.
25. teisele lausele kohustub tellija töö üle vaatama 5 tööpäeva jooksul. Käesoleval juhul vaatas kostja töö üle ja esitas vastuväited 27.12.2018, so neljandal tööpäeval peale aktide edastamist hageja poolt.
26. Kostja ei nõustunud, et teostusdokumentatsiooni mitteesitamine on ebaoluline puudus.

§ 641lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama 31 ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punti 1.2.1 kohaselt on lepingu objektiks teostusdokumentatsiooni koostamine. Teostusdokumentatsiooni nõuetekohane üleandmine oli lepingu oluliseks tingimuseks.

1. Ehituspäevikud ei tõenda tööde lõpetamise kuupäeva. Ehituspäeviku eesmärgiks ei ole tööde lõpetamise fikseerimine. Hageja on ise väitnud, et kõrvaldas puudusi veel 07.02.
2. Ebaõige on hageja väide, et kõik tööde vastuvõtmist takistanud asjaolud olid kõrvaldatud hiljemalt 14.01.2019 või alternatiivselt 21.01.
3. Lepingu punkti 4.
4. alusel tekkis hagejal arve esitamise õigus alles pärast akti allkirjastamist.
5. Kostja esitas kohtule 15.07.2019 SSS arve koos tõlkega. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule ja selle ajagraafikule pidi hageja ehitama ja valmistama ette katlamaja ja selle infrastruktuuri katelde paigaldamiseks hiljemalt 27.07.2018 (ajagraafiku punkt 18). Ajagraafiku punkti 24 kohaselt pidi alates 03.09.2018 algama katelde paigaldamine ja seadistamine. Katelde tootaja kulud, mis on seotud töödega, mis olid tehtud ajavahemikul alates 04.11.2018 kuni 30.11.2018 kajastuvad arve positsioonides 18-
6. Kulude suuruse tõendamiseks esitas kostja katelde tootjate tehnikute M S ja M J saatelehed, kus on märgitud töötatud tundide arv ja kuupäevad, sh ületunnid, samuti sõiduki läbisõit. Kõik tunnitasud, majutuskulude suurus ja rendiauto ning läbisõidukulud on kokkulepitud kostja ja katelde tootja vahel vastavalt hinnakirjale, mis kehtis
8. Katelde tootaja kulud, mis on seotud töödega, mis olid tehtud ajavahemikul alates 25.02.2010 kuni 01.03.2019 kajastuvad arve positsioonides 32-
9. Kulude suuruse tõendamiseks esitas kostja katelde tootja tehniku M S saatelehed, kus on märgitud töötatud tundide arv ja kuupäevad, samuti sõiduki läbisõit. Kõik tunnitasud, majutuskulude suurus ja rendiauto ning läbisõidukulud on kokkulepitud kostja ja katelde tootja vahel vastavalt hinnakirjale, mis kehtis
11. Hageja katlamaja ehitamise ja tööde üleandmise viivitamise tõttu kandis kostja täiendavaid kulusid katelde paigaldamisega. Tulenevalt ajagraafikust pidi katelde tootja viibima Eestis tööde tegemiseks kaks korda
12. a septembris ja oktoobris nagu ajagraafik ette nägi. Viivitamine katlamaja hoone ehitamisega põhjustas olukorra, kus katelde tootja pidi 2 korra asemel ehitusobjektil käima 4 korda, lisaks veel
13. a novembris