Obsah (6)

§ 97§ 100§ 101§ 99§ 105§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4445 Tsiv

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõenditest (dtl 9-10) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 2 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et lapsevanemad koos ei ela ning lapsed elavad koos emaga. 6. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled vaidlevad, kas kostja on andnud hagejatele ülalpidamist piisavalt. 7.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot. 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Alates 09.09.2022 kehtib tsiviilasjas 2-22-8170 kompromissi kinnitava määrusega (dtl 222-225) määratud lastega suhtlemise kord, mille kohaselt viibivad lapsed isa juures igakuiselt kahel nädalavahetusel ning poole suvevaheajast. Kohtuistungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et suhtluskorra järgi viibivad lapsed isaga aastas keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Tähendust ei oma, kas suhtluskorra määrust tegelikult täidetakse. Riigikohus on leidnud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-186491, p 14.1). 9. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 10.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 11.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud kostja rahas antava ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); alates 01.04.2022 kuni 08.09.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); 3 alates 09.09.2022 kuni 31.12.2022.a. 105,31 eurot kuus (225,64 - (vahetult antud ülalpidamine 225,64 x 53,33% (so 8 ööpäeva osakaal 15-st)); alates 01.01.2023.a. 100,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)=215,64; 215,64 - (215,64 x 53,33%)); hageja II alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 181,42 eurot kuus (213,44 - (213,44 x 15%)); alates 01.04.2022 kuni 08.09.2022.a. 191,79 eurot kuus (225,64 - (225,64 x 15%)); alates 09.09.2022 kuni 31.12.2022.a. 89,51 eurot kuus (105,31 - (105,31 x 15%))); alates 01.01.2023.a. 85,54 eurot kuus (100,64 - (100,64 x 15%). 12. Hagejate väitel ei piisa nende vajaduste rahuldamiseks

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summast.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagejad on välja toonud (dtl 25, 228, 233), et nende igakuised vajadused on järgmised: hageja I eluasemekulud (üür 194,66 + kommunaalid ca 75) toit sidekulu riided-jalanõud hügieen ravimid/vitamiinid kool transport huvialaringid, jm vaba aeg (85,34-transport 17) pikapäevarühm (al nov 22), keskmine tasu 2 kuu lõikes kokku eur/kuus 269,66 160 20 80 20 30 30 17 68,34 70,75 765,75 hageja II eluasemekulud (üür 194,66 + kommunaalid ca 75) toit sidekulu riided-jalanõud hügieen ravimid/vitamiinid eelkool transport huvialaringid, jm vaba aeg (105,66-transport 17) kokku eur/kuus 269,66 160 20 60 20 30 30 17 88,66 695,32

1. Esitatu kohaselt elavad hagejad emaga kolmekesi üürikorteris, nähtuvalt kohtule esitatud üürilepingust (dtl 15-16) on üür 450 eurot kuus, st kummalegi hagejale langev osa on 150 eurot. Hagejad on esitanud 2022.a. detsembri ning 2023.a. jaanuari gaasi- ja elektriarved ning arved KÜ poolt vahendatud teenuste eest (dtl 236-242, dtl 244-249) summades vastavalt kokku 235,56 ja 220,72 eurot, hagejate ema konto väljavõttelt (dtl 11-14, 97-107) nähtuvad ka maksed samade teenuste eest alates 2022.a. jaanuarist kuni maini (summades 188,61 eurot, 182,92 eurot, 145,45 eurot, 162,68 eurot, 167,60 eurot). Nimetatud andmete alusel on keskmine kulu ühes kuus 186,22 eurot. Viimases kohtule esitatud arvestuses on kommunaalkuluna arvestatud ka kulu telekommunikatsiooniteenustele (tv, internet), mis on 4 nähtuvalt tõendist (dtl 243) 22,97 eurot kuus. Igakuine kulu keskmiselt kokku on 209,19 eurot, millest kummalegi hagejale langev osa on 69,73 eurot. Kohus asub seisukohale, et kummagi hageja vajadus seoses eluasemega on 219,73 eurot kuus.
2. Hageja I on xxx-aastane ja hageja II xxx-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul keskmine toidukulu hageja II vanusegrupis 46 eurot (arvestades toidukordi lasteaias) ja hageja I vanusegrupis 107 eurot kuus, keskmine riiete ja jalatsite kulu hageja I vanusegrupis 68 eurot ja hageja II vanusegrupis 63 eurot eurot kuus ning keskmine transpordikulu hageja I vanusegrupis 55 eurot kuus ning hageja II vanusegrupis 40 eurot kuus. Pooled ei ole väitnud, et hagejatel oleks toiduga seoses erivajadusi ega viidanud muudele asjaoludele, mis võiksid põhjendada keskmisest suuremaid vajadusi. Samuti käib hageja II lasteaias. Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeks 2022.a. IV kvartalis võrreldes 2020.a I kvartaliga kasvanud 30,9%
3. Võttes arvesse hindade jätkuvat tõusu, hindab kohus hageja I vajaduseks seoses toiduga 150 eurot kuus ja hageja II vajaduseks 75 eurot kuus. Märgitud kulud riietele-jalanõudele ning transpordile jäävad, arvestades ka hinnatõusu, kohtu hinnangul keskmise mõistliku ulatuse piiresse.
4. Seoses sidega on pooled välja toonud, et hagejal I on mobiiltelefon, koduse interneti tasu on arvestatud eluasemekulude koosseisu. Kohus leiab, et xxx a. lapse põhjendatud mõistlik vajadus seoses mobiiltelefoni kasutamisega ei ületa 15 eurot kuus. Lasteaialapsel täiendav vajadus seoses sidega puudub. Kulu tavapärastele hügieenitarvetele (seep, šampoon, hambapasta jms) ning apteegikaupadele jäävad erivajaduste puudumisel kohtu hinnangul harilikult vastavalt 10 ja 15 euro piiresse inimese kohta kuus. Seoses koolis käimisega tekivad paratamatult kulud koolitarvete soetamiseks, milliste kulude tavapärane ulatus on hinnanguliselt kuni 20 eurot kuus. Nähtuvalt kohtule esitatud arvest ja maksekorraldusest (dtl 250-251) on hageja I keskmine kulu seoses pikapäevarühmas käimisega, so huviharidus, 68,25 eurot kuus (tasu sõltub selgituse kohaselt osaletud päevade arvust), arvestades maha suvevaheaja, on seonduv 1 kuu kulu aastas keskmiselt 51,19 eurot (68,25 x 9 : 12). Kohtule esitatud arve (dtl 252) kohaselt maksab hageja II eelkool 20 eurot kuus. Kohtuistungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et hageja II käib lasteaia huviringis, mis maksab 28 eurot kuus. Mõistlikuks kuluks meelelahutusele, mis sisaldab kulusid mänguasjade, raamatute, spordivahendite jms ostmiseks, taskuraha saamiseks ning tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemiseks (nt sünnipäevad) hindab kohus kokku 50 eurot lapse kohta kuus. Kohus asub seisukohale, et hagejate igakuised vajadused kokku on järgmised: hageja I eluasemekulud (üür 194,66 + kommunaalid ca 75) toit sidekulu riided-jalanõud hügieen ravimid/vitamiinid kool transport huviharidus meelelahutus / vaba aeg kokku 1 2 eur/kuus 219,73 150 15 80 10 15 20 17 51,19 50 627,92 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 5 hageja II eluasemekulud (üür 194,66 + kommunaalid ca 75) toit sidekulu riided-jalanõud hügieen ravimid/vitamiinid transport huviharidus (sh eelkool) meelelahutus / vaba aeg kokku eur/kuus 219,73 75 0 60 10 15 17 48 50 494,73
5. Kummagi hageja igakuised vajadused olid 2022.a. täidetud lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ning alates 01.01.2023 80 euro ulatuses, st vanemad pidid andma täiendavalt ülalpidamist hagejale I vastavalt 567,92 euro ja 547,92 ulatuses ning hagejale II 434,73 euro ja 414,73 euro ulatuses.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Tulenevalt

§ 102

lg 2 III lausest võib elatist vähendada alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summa mõjuval põhjusel. Asjaolusid, miks kummagi vanema ülalpidamiskohustus peaks olema väiksem kui

§ 101alusel arvestatud summa välja toodud ei ole.

Tulenevalt

§ 105

lg 3 tuleb ülalpidamiskohustus osas, mis ületab

§ 101

lg 1, jagada vanemate vahel võrdeliselt nende sissetuleku ja varalise seisundiga. 17. Kohtule on esitatud palgatõend (dtl 96), mille kohaselt oli laste ema keskmine bruto töötasu 2021.a. detsembrist 2022.a. maini 548,87 eurot kuus. Ema konto väljavõttelt (dtl 97-107) 21.a. detsembrist 22.a. maini nähtuvate tööandja xxx maksete ning xxx makseid kokku on 3 596,49 eurot, so keskmiselt 599,42 eurot kuus. Ainuüksi asjaolu, et ema on e-kirjavahetuses (dtl 66) märkinud, et tal on kostjast kaks korda väiksem palk, ei võimalda teha kostja soovitud järeldust, et osa ema sissetulekust on varjatud ning kontol ei kajastu. Kohus tuvastab konto väljavõtte alusel, et hagejate ema netosissetulek on ca 599,42 eurot kuus. Kohtule on esitatud ka kostja konto väljavõte (dtl 175-198), millel on makseid 2022.a. jaanuarist juunini xxx viitega töötasule kogusummas 14 734,94 eurot, so keskmiselt 2 455,82 eurot kuus. Kohus tuvastab konto väljavõtte alusel, et kostja netosissetulek on ca 2 455,82 eurot kuus. Välja ei ole toodud, et kummalgi vanemal oleks lisaks hagejatele täiendavaid ülalpeetavaid. Kohus leiab, et lähtudes igakuiste sissetulekute erinevusest jaguneb hagejate ülalpidamise kohustus

§ 101

lg 1 määra ületavas osas vanemate vahel selliselt, et 75,6% langeb isale ning 24,4% emale. 18.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohtu hinnangul ei ole kostja sissetulek või varaline seisund tervikuna keskmisest sedavõrd eriliselt kõrgem, et ainuüksi see võiks anda alust ülalpidamiskohustuse suurendamiseks. Kostja sissetulek võimaldab pangaväljavõtete (dtl 150-174) järgi tavapärast toimetulekut ning lisaks väikestes summades ka säästmist ja investeerimist, märkimisväärset jõukust aga ei nähtu. Samuti ei ole keskmisest oluliselt parema majandusliku seisundi tuvastamiseks piisav kinnistusraamatust (dtl 84) nähtuv, et kostjale kuuluvad xxx maakonnas korteriomand ning kinnisasi.

1. Kohus leiab, et kostjale langev ülalpidamiskohustus kokku oli järgmine: 6 hageja I perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 320,07 eurot (567,92 - (213,44 x 2) = 141,04; 141,04 x 75,6% = 106,63; 213,44 + 106,63 = 320,07); perioodil 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 313,82 eurot (567,92 - (225,64 x 2) = 116,64; 116,64 x 75,6% = 88,18; 225,64 + 88,18 = 313,82); alates 01.01.2023.a. 303,82 eurot (547,92 - (215,64 x 2) = 116,64; 116,64 x 75,6% = 88,18; 215,64 + 88,18 = 303,82); hageja II perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 235,77 eurot (434,73 - (181,42 x 2) = 71,89; 71,89 x 75,6% = 54,35; 181,42 + 54,35 = 235,77); perioodil 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 230,46 eurot (434,73 - (191,79 x 2) = 51,15; 51,15 x 75,6% = 38,67; 191,79 + 38,67 = 230,46); alates 01.01.2023.a. 219,69 eurot (414,73 - (183,29 x 2) = 48,15; 48,15 x 75,6% = 36,40; 183,29 + 36,40 = 219,69).
2. Pooled ei vaidle, et alates 01.01.2022 on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks kokku igakuiselt hagejate ema arvele 464 eurot, maksed nähtuvad ka esitatud konto väljavõtetelt (dtl 55, 294). Elatise maksmise korraldus on toimunud aastate vältel selliselt, et kostja tasub elatise ema kontole kuu
3. kuupäeval (dtl 54-56). Nähtuvalt laste kontode väljavõtetelt (dtl 58, 57) on kostja 2022.a. jaanuarist märtsini kandnud kummalegi hagejale taskuraha keskmiselt 18 eurot kuus. Taskuraha tasumine on samas ulatuses jätkunud ka edaspidi (dtl 137, 151). Pooled ei vaidle, et kostja tasub ka hageja I mobiiltelefoni arved ning hageja II lasteaia huviringi eest. Kohus ei nõustu kostjaga, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleks lugeda ka makseid fondidesse lastele raha kogumiseks tulevikuks (lepingud dtl 62-65), kuna tegemist ei ole vahenditega, mille arvelt saaks rahuldada laste vajadusi käesoleval ajal. Kohus asub seisukohale, et kostja on täitnud 2022.a. jaanuarist märtsini hageja I ülalpidamise kohustust vahetult 33 euro ulatuses (taskuraha 18 eurot + sidekulu vajalikus ulatuses 15 eurot) ning hageja II ülalpidamise kohustust vahetult 46 eur ulatuses (taskuraha 18 eurot + huviring 28 eurot), st ülalpidamist tuli anda rahas täiendavalt vastavalt 287,07 eurot ja 189,77 eurot. Maksetega ema kontole on hageja II ülalpidamise kohustus täidetud täielikult, hageja I suhtes on aga kohustus jäänud täitmata 12,84 euro ulatuses kuus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole hagi esitamise seisuga andnud hagejale I piisavalt ülalpidamist.
4. Perioodist 2022.a. märtsist augustini on kostja lisaks eelnimetatud vahetult kantavatele kuludele välja toonud täiendavaid kulutusi hagejatele (dtl 259 p 1-11), millele hagejad vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul kuuluvad kõik märgitud kulutused meelelahutuse / vaba aja kategooriasse, välja arvatud hagejale II dresside ostmine 07.04.2022 maksumusega 51,92 eurot (dtl 264). Kohus asub seisukohale, et kostja on täitnud 2022.a. aprillis hageja I ülalpidamise kohustust vahetult 65 euro ulatuses (meelelahutus, sh taskuraha, vajalikus ulatuses 50 eurot + sidekulu 15 eurot) ning hageja II ülalpidamise kohustust vahetult 129,92 euro ulatuses (meelelahutus, sh taskuraha, vajalikus ulatuses 50 eurot + huviring 28 eurot + riided 51,92 eurot), st ülalpidamist tuli anda rahas täiendavalt vastavalt 248,82 eurot ja 100,54 eurot. Maksega 464 eurot ema arvele on ülalpidamiskohustus kummagi hageja ees täidetud, sellest enam tasutud osa 114,64 eurot (464 - 248,82 - 100,54 = 114,64) katab hagejale I jaanuari kuni märtsi eest vähem tasutud osa 38,52 eurot (12,84 x 3 kuud).
5. Kohus asub seisukohale, et kostja on täitnud 2022.a. maist augustini hageja I ülalpidamise kohustust vahetult 65 euro ulatuses (meelelahutus, sh taskuraha, vajalikus ulatuses 50 eurot + sidekulu 15 eurot) ning hageja II ülalpidamise kohustust vahetult 78 euro ulatuses (meelelahutus, sh taskuraha, vajalikus ulatuses 50 eurot + huviring 28 eurot), st ülalpidamist tuli anda rahas täiendavalt vastavalt 248,82 eurot ja 152,46 eurot. Maksetega 464 eurot ema arvele on ülalpidamiskohustus kummagi hageja ees täidetud. 7
6. Alates 2022.a. septembrist tuleb seoses kehtima hakanud suhtluskorraga lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks vahetult 53,33% osas, st täiendavalt tuli kostjal tasuda rahas: hagejale I 2022.a. septembri kuni detsembri eest 146,46 eurot kuus (313,82 - (313,82 x 53,33%) ning alates 01.01.2023.a. 141,79 eurot kuus (303,82 - (303,82 x 53,33%); hagejale II 2022.a. septembri kuni detsembri eest 107,56 eurot kuus (230,46 - (230,46 x 53,33%) ning alates 01.01.2023.a. 102,53 eurot kuus (219,69 - (219,69 x 53,33%).
7. Kuivõrd kostja tasub igakuiselt kokku 464 eurot, siis elatisevõlgnevus käesoleva aja seisuga kummagi hageja ees puudub. Kuna esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt on kostja tasunud elatist regulaarselt ja järjepidevalt, puudub alus arvata, et kostja elatise tasumise kohustust edaspidi kohaselt ei täida. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõuded elatise välja mõistmiseks nii edasiulatuvalt kui perioodi eest enne hagi esitamist.
8. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul puuduvad sellised ilmsed hagejate seadusliku esindaja pahatahtlikkusele viitavad asjaolud hagi esitamisel, mis võiksid põhjendada menetluskulude jaotamist TsMS § 164 lg 12 järgi. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8