1-22-4723/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-4723 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2024 määrus Roman Jakovlevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Jakovlevi (Jakovlev; isikukood 38009296534) kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 84 senti, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot 84 senti, vandeadvokaadi abi Andres Veskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Roman Jakovlevilt. Süüdimõistetu Roman Jakovlevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu
8. augusti 2022 otsusega karistati Roman Jakovlevi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta 4 kuu vangistusega, KarS § 199 lg 2 p-de 2, 4, 8 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega ja KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristus 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R. Jakovlevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg
9. mai 2022 –
10. mai 2022, s.o kaks päeva, ja loeti ärakandmata karistuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus
11. juuni 2022 ja lõpp
12. detsember
14. Viru Maakohtu
15. veebruari 2024 määrusega jäeti R. Jakovlev ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
16. Maakohus luges positiivseks, et R. Jakovlev on läbinud sõltuvusteemalised loengud ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, töötanud majandustöödel, läbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi, on avavanglas ja töötab väljaspool vanglat. Samuti puuduvad süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused. Tal on garanteeritud elukoht, lähedaste toetus, on varasemalt töötanud, rahalisi nõudeid on summas 7051,57 eurot ning vabanemisfondis 167,22 eurot, kuid vabanemisel ei ole R. Jakovlevil garanteeritud töökohta. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Elustiil on hoolimatu ja riskiv, kuna isiku teod on mõtlematud ning käitumine on tagajärgedega mittearvestav. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja. 2.
17. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Varasemalt on toime pannud kuritegusid alkoholijoobes, samuti vägivalla kasutamisega. Meditsiiniosakonna andmetel läbis
18. aasta novembri alguses võõrutusravi. Kokku on alkoholi võõrutusravil viibinud 18 korda. Varasemalt enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt neli kuud järjest. Vestluse käigus ametnikuga leidis, et temal alkoholiga probleeme ei ole. Enne vangistust enda sõnul alkoholi ei tarvitanud. Seega isikul motivatsioon loobuda kuritarvitamisest on nõrk, kuigi on läbinud vangistuses programme ja loenguid. Ka on R. Jakovlevil diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. 2016 tarvitas isik heroiini igapäevaselt, kanepi juhutarvitaja, amfetamiini tarvitas 2002-2021 iga päev ning süstis endale Diazepami lahust. Praeguse vangistuse ajal tõi välja, et ei ole vabaduses narkootikume tarvitanud ning on loobunud narkootikumide tarvitamisest. Meditsiiniosakonna andmetel teostati isikule vanglasse tulles
19. oktoober 2021 narkotest, mis osutus positiivseks amfetamiini suhtes. Kinnipeetav oli testi tulemusega nõus, kuna tarvitas amfetamiini introvenoosselt vahetult enne kinnipidamist. Läbinud Tartu vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni. Isik on andnud kirjaliku nõusoleku, et on nõus vajadusel pöörduma Sillamäe Narkorehabilitatsiooni keskusesse. 2.
20. R. Jakovlevi on karistatud 21 korda ning kuriteod on olnud üldiselt sarnased ehk muster on kordunud. Kuriteod on olnud nii etteplaneeritud kui ka ette planeerimata. Soodusteguriteks kuritegude puhul on narkootikumide ning alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivne ning tagajärgedega mittearvestav käitumine. Kuivõrd isik on toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis majanduslikust olukorrast tulenevat riski aitab maandada elukoha olemasolu, osaline töövõimetuspension ning isiku ema valmidus materiaalseks toetuseks. 2.
21. Väheoluliseks ei pidanud maakohus sedagi, et enne vangistust kuritarvitas isik alkoholi ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Samuti on isik toime pannud kuritegusid alkoholijoobes, seega ei ole alkoholi tarvitamisest tulenev risk väikene. Arvestades R. Jakovlevi väljendatud seisukohta, siis on alust arvata, et isik ei tunnista endale probleemi tõsidust või proovib seda pisendada. Samuti viitab isiku vähesele motivatsioonile alkoholist loobumiseks asjaolu, et isik on alkoholi võõrutusravil käinud kaheksateist korda. Kuigi isik on tegevuskava tegevused läbinud, siis on tagasiside kohaselt isik olnud mõningatel kohtumistel kinnine, tal on olnud raske tunnistada probleemi ja oma sõltuvust, kuid enda sõnul sai palju abi tagasilanguse ennetamise tugigrupist. Puudub veendumus, et isiku suhtumises on toimunud sellised muudatused, mida eelnevate alkoholi tarvitamist vältivate tegevuste tulemusena ei ole õnnestunud saavutada. Samale seisukohale asus maakohus isikul diagnoositud narkosõltuvuse osas – isik väidab, et ta on ainete tarvitamise lõpetanud, samas vanglasse saabudes oli tema narkotest positiivne. Ka on süüdimõistetu tarvitanud narkootikume koos abikaasaga ehk kui R. Jakovlevil tekib võimalus narkootilisi aineid tarvitada, siis ta seda ka teeb. Puudub 2 veendumus, et läbitud sotsiaalprogrammid on isikut motiveerinud täielikult narkootilistest ainetest loobumiseks. 2.
22. Samuti ei saa lähedase olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. R. Jakovlev avaldas kohtuistungil, et ta soovib pere toetada ja ta peab olema pere jaoks olemas. On positiivne, et süüdimõistetul on oma perega head suhted, kuid ka käesoleva vangistuse kandmise aluseks oleva kuritegude toime panemise ajal oli tal samuti olemas pere. Seega faktiliselt on küll tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele mõju varasemalt avaldanud. Veelgi enam viimase kuriteo toimepanemise ajal tarvitas isik narkootilisi aineid koos enda abikaasaga ning lõi enda abikaasat rusikaga näkku, mille tulemusena abikaasa kukkus peaga vastu kivist maapinda, tundis valu ja sai tervisekahjustuse (lahtine peahaav). Seega kuivõrd lähedase olemasolu ei ole suutnud varasemalt mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, siis puudub veendumus, et see suudaks seda teha edaspidi. 2.
23. R. Jakovlevi puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu ja loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Paraku ei ole võimalik isiku käitumisest järeldada, et isik oleks motiveeritud enda elu muutma. Kohtuistungil toodud selgituste kohaselt tekitas isiku agressiivset käitumist psühhiaatri poolt kirjutatud ravimite tarvitamine ning see võib omakorda viia tagasilanguseni. Käesoleval ajal on isik enda sõnul loobunud ravimite tarvitamisest, kuigi talle on ravimid välja kirjutatud. Maakohus leiab, et arsti ettekirjutiste ignoreerimine viitab sellele, et isik ei soovi teiste isikute abi ning ei tunnista endal olevaid probleeme. Samuti viitab see, et isik ei usalda oma ala professionaalide nõu ning ei saa välistada, et kriminaalhoolduse või sotsiaalprogrammide läbimisel võib isik käituda vastavalt enda tõekspidamistele, ignoreerides muid antavaid soovitusi. 2.
24. On positiivne, et süüdimõistetul on võimalus viibida avavanglas ning järele jäänud karistuse kandmise ajal on võimalik R. Jakovlevil veelgi omandada avavanglas positiivseid harjumusi, mida omakorda rakendada vabaduses. Maakohus hindas süüdimõistetu pingutusi, kuid ei leia, et vabastamine oleks põhjendatud. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõudnud maakohus veendumusele R. Jakovlevi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. 2.
25. Ka märgib maakohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu polnud maakohtul võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on süüdimõistetu ohtlik ametnikele, kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 74% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
26. Viru Maakohtu
27. veebruari 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Jakovlevi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada R. Jakovlev vangistusest enne tähtaega. R. Jakovlevi positiivselt iseloomustavad andmed kaaluvad antud juhul üles need tegurid, mis kohtu arvates seavad kahtluse alla R. Jakovlevi valmisoleku õiguskuulekaks eluks. 3.
28. Maakohus on omistanud liigset tähelepanu riskidele, mis võivad ohustada R. Jakovlevi õiguskuulekat käitumist vabaduses, näiteks alkoholi- ja narkootiliste ainete sõltuvus. R. Jakovlevile ei ole midagi ette heita käitumise osas vangistuses. Need ohud, mis kohtu arvates R. Jakovlevi edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad, on aga sellised, mis ei kao ka edasise vanglas viibimise ajal kuhugi ja on alles ka siis, kui isik vabaneb vangistusest tähtaegselt. R. Jakovlevi aitaks tulevikus paremini hoida alkoholist ja narkootilistest ainetest eemal 3 ennetähtaegse vabastamise korral keeld tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid koos sellega kaasneva kriminaalhooldusega. 3.
29. Kaitsja hinnangul sisaldab vangla ja prokuratuuri arvamus põhjendusi. Nii on prokuratuur märkinud, et isiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise eeldusi hinnatakse selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Edasi tugineb prokuratuur vangla iseloomustusele, märkides, et sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega on vangla oma arvamuse isiku vangistusest ennetähtaegse vabanemise eelduste kohta kujundanud, hinnates kõiki isikut puudutavaid asjaolusid ning prokurör on sellega nõustunud.
30. Tartu Ringkonnakohtu
31. märts 2024 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni
32. märts
33. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
34. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohus on arvestanud asjaolusid kogumis ning on sidunud konkreetsed asjaolud süüdimõistetu isikuga.
35. Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et R. Jakovlevi puhul kogumis ei esine selliseid muutuseid ja asjaolusid kogumis, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini või oleks tema puhul miinimumini viidav kriminaalhoolduse ja lisakohustustega. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et karistus on oma eesmärgid täitnud. Süüdimõistetu käitumisele vangistuses ei saa küll midagi ette heita, kuid KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb analüüsida kogumis. Selles valguses ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu suhtes ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ning konkreetse süüdimõistetu puhul nähtub tema eelnevast elukäigust, et selle riski maandamiseks ei pruugi olla sobiv meede ka kriminaalhooldus. R. Jakovlevi on karistatud kahekümne ühel korral, on märkimisväärne, et vangistuses viibib ta kuuendat korda ja seda kõike vähem kui 44 eluaasta jooksul. Seejuures ei erine tema käesolev käitumine eelmise vangistuse käitumisest (kriminaalasjas nr 1-19-1846), kus samuti süüdimõistetu läbis erinevaid programme, keeldus eesti keele õppest, osales tööhõives ja oli paigutatud avavanglasse. R. Jakovlev vabastati tingimisi ennetähtaegselt koos kohustustega mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kuigi süüdimõistetu katseaja läbis (küll menetleti kahte erakorralist ettekannet, kuid karistust täitmisele ei pööratud), siis isiku katseaeg lõppes
36. detsember
37. Juba
38. mail 2022 oli alust süüdistada teda uutes kuritegudes. Ehk eelnevad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ning arvestades, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole midagi muutnud ning ka tema vabanemistingimustes ei ole midagi oluliselt positiivsemat kui varem, siis on raske kohtul uskuda, et käesolevalt oleks tegemist uue inimesega ja just selle vangistuse ajal on ta otsustanud muutuda või tema käitumist oleks võimalik pöördumatult muuta kriminaalhooldusega. 4
39. Maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu uueks kuriteo riskiallikaks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Arvestades tema probleemidega tegelemist, ei ole näha märke, et need erineks varasemast, mis isikul ebaõnnestusid. Samale seisukohale asus maakohus ka elu- ja töökoha osas – nende olemasolu ei mõjutanud R. Jakovlevi varem ning puudub alus arvata, et olukord oleks käesoleval ajal teine. Isik on sõnas valmis muutuma, kuid see ei peegeldu tulevikus tema käitumises. R. Jakovlevi uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge ning tegemist on isikuga, kelle puhul ei ole käesoleval ajal võimalik arvata, et seda riski maandaks ka kriminaalhooldus lisakohustustega.
40. Ringkonnakohtul ei ole võrreldes kaitsjaga etteheiteid ka maakohtule prokuröri ja vangla arvamuse arvestamata jätmisele. Kohus ei ole seotud kellegi subjektiivse arvamusega, kas kedagi jätta vabastamata või mitte, vaid konkreetsete asjaoludega, millele selline arvamus tugineb. Prokuröri arvamuses on kirjas Riigikohtu lahend ning seisukoht: „Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.“ Kui prokuröril on võimalus tutvuda vangla seisukohaga toetada vabastamist, on võimalik tutvuda ka kinnipeetava iseloomustuse sisulise osaga, mille pinnalt arvamus kujundada. Seejuures ei ole näha, nagu maakohus välja tõi, mille pinnalt on kujunenud vangla seisukoht toetada vabastamist. Arvestades vangla kinnipeetava iseloomustuses toodut, kui tuuakse välja uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent ja seejärel, kas vangla toetab vabastamist või mitte, siis on alust arvata, et toetutakse nendele protsentidele. Kohtupraktikas on aga asutud seisukohale, et nimetatud protsendid arvestamisele ei kuulu, nende kujunemisprotsess ei ole jälgitav. Määruskaebus jääb edutuks.
41. Süüdimõistetu kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 87,84 eurot, sh käibemaks 15,84 eurot. Ringkonnakohtul hinnangul on esitatud tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 87,84 eurot hüvitada R. Jakovlevil.
42. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
43. veebruari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aarne Sarjas