alusel mõista Alan Mäemurrult välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 100.80, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank AS-is, EE777700771003813400 AS-is LHV Pank või EE701700017001577198 Luminor Bank AS-is, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „Alan Mäemurd, kohtuasi nr 1-23-4290, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Õigusabikulud summas 158.40 jätta riigi kanda Määrus väljastada Alan Mäemurrule Justiitsministeeriumile ja Tallinna Vanglale. ja tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile, Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Justiitsministeeriumist saabus 12.07.2023 Harju Maakohtusse menetlemiseks Saksamaa Liitvabariigi Oldenburgi prokuratuurist saabunud taotlus Eesti Vabariigi kodaniku Alan Mäemurru suhtes tehtud Amtsgericht Wilhelmshaven 04.03.2015.a otsuse nr 15 Ls 165 Js 37001/13 (47/13) tunnustamiseks ja temale mõistetud karistuse täideviimiseks Eesti Vabariigis. Kohtule esitatud taotluse, otsuse ja 19.09.2023 täpsustava kirja kohaselt Alan Mäemurd pani toime varguse üheksal juhul, kusjuures kolmel juhul jäi see ainult katseks, ettevaatamatu täelik joove, järgneval juhul koos tahtliku joobes juhtimisega ja tahtliku kehavigastuse tekitamisega. Nimelt:
`45 kohaldamist, sealhulgas tingimisi vabastamise korral kohaldatakse Eesti õigust ja kasutades antud §-i jätta karistus täitmisele pööramata. Kuna tegemist II astme kuritegude, on need aegunud. Isik on karistatud joobe tekitamise eest, mis ei ole Eestis kuritegu ja väheväärtuslike asjade varguste eest. Saksa liitkaristuse moodustamise eripära ei luba eraldada tegusid, mis on Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad väärtegudena. Kuna selline eraldamine ei ole võimalik, siis ei ole tunnustamine võimalik. Otsuse järgi oli täitmine määratud tingimisi, mis tähendab, et juhul, kui kohus leiab, et tunnustamine on siiski lubatav, tuleb karistus samuti jätta tingimisi täitmisele pööramata. Tegemist noore täisealisega, ta oli 20 aastat vana ja Eesti seadus lubab kohtul otsust tunnustades karistust mitte pöörata täitmisele. Kui kohus leiab, et otsuse tunnustamine on lubatav, siis palub jätta karistus täitmisele pööramata, kuna tegemist on vana karistusega, aastast
lg 1 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Alan Mäemurd on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukoht nii Saksamaalt saabunud taotluse kui rahvastikuregistri andmete kohaselt on Eestis. Ka Alan Mäemurru enda kohtuistungil antud ankeetandmete kohaselt on tema elukoht Eesti Vabariigis. Seega on täidetud
lg 1 p 1 sätestatud alus kohtuotsuse tunnustamiseks.
lg 1 kohaselt ei ole Alan Mäemurru nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kuivõrd Alan Mäemurd on Eesti Vabariigi kodanik ja elab alaliselt Eestis, s.o
Alan Mäemurru poolt toimepandud süüteod ei sisaldu
lg 1 toodud süütegude kataloogis.
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud seega juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Nähtuvalt esitatud taotluses ja kohtuotsuses toodud tegude kirjeldusest ning 19.09.2023 kirjas toodud selgitustest, mõisteti Alan Mäemurd süüdi üheksas varguse episoodis sissetungimisega korterisse või ühepereelamusse (millest kolmes episoodis jäi vargus katse staadiumisse). Samuti mõisteti isik süüdi kahel korral sõiduki joobes juhtimises, millest ühes põhjustas isik ka liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt. Isik mõisteti süüdi ka kehavigastuse tekitamises. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 kohaselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Tunnistuses toodud kirjelduse kohaselt A. Mäemurd kümnel korral pani toime murdvarguse, tungides sisse korterisse või ühepereelamusse. Kohtuotsuses kirjeldati ka kümmet episoodi, kuid süüdi tunnistati üheksas episoodis, millest kolmel juhul jäi vargus katse staadiumisse. Eelmärgitud vargused on toime pandud paari kuu jooksul, seega on tuvastatav, et üheksa vargust või varguse katset, milles isik süüdi tunnistati, on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtu hinnangul on A. Mäemurru käitumises täidetud KarS 199 lg 2 p 8, 9 vastutuse aluseks olevad tingimused ja Alan Mäemurru tegevus on Eesti Vabariigi seaduse kohaselt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. KarS § 424 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimise eest joobeseisundis korduvalt – karistatakse kuni neljaaastase vangistusega. Saksamaalt saabunud tunnistuse kohaselt Alan Mäemurd kahes episoodis varastas sõiduki ning juhtis neid sõidukeid joobeseisundis. 09.03.2013 episoodis tuvastati A. Mäemurrul alkoholi kontsentratsioon veres 2,45 o/oo ning 09.05.2013 episoodis oli alkoholi kontsentratsioon veres 1,92 o/oo. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Tunnistusest nähtuvalt A. Mäemurrul ulatus alkoholi kontsentratsioon veres mõlema juhul üle kriminaalvastutuse piirmäära. Seega on A. Mäemurru käitumises täidetud KarS 424 lg 2 vastutuse aluseks olevad tingimused ja Alan Mäemurru tegevus on Eesti Vabariigi seaduse kohaselt kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. 04.03.2015.a otsuse nr 15 Ls 165 Js 37001/13 (47/13) kohaselt on A.Mäemurd mõistetud süüdi ka 30.aprillil tahtlikult kehavigastuse tekitamises. 19.09.2023 vastusest nähtub, et see süütegu unustati tunnistuse loetelusse lisamata. Samas on tunnistuse juriidilises kvalifikatsioonis toodud, et isik mõisteti süüdi ka tahtliku kehavigastuse tekitamise eest. Samuti kinnitab seda nii kohtuotsus kui 19.09.2023 vastuskiri. KarS § 121 lg 1 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. A.Mäemurd tunnistati süüdi teisele isikule peaga näkku löömises, põhjustades talle valu. Kohtu hinnangul on A. Mäemurru käitumises täidetud KarS 121 lg 1 vastutuse aluseks olevad tingimused ja Alan Mäemurru tegevus on Eesti Vabariigi seaduse kohaselt kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. Süüdistatav ega kaitsja ei ole vaidlustanud järgmisi fakte: Saksamaa Liitvabariigi kohtuotsus tehti 04.03.2015. Kohtuotsus jõustus 12.10.2015. Isikule mõisteti karistuseks ühtne alaealisele kohandatud vanglakaristus 2 aastat, mille täitmine määrati tingimisi. 23.10.2019 otsusest nähtub, et varasem karistuse tingimisi kohaldamine on tühistatud. 08.10.2018 otsusega (viited, et seotud 04.03.3015 otsusega) määrati, et isik vabastatakse karistuse kandmisest tingimisi 2 aastase katseajaga. Otsuses on näha, et varasem tingimisi karistus oli tühistatud 30.05.2017 ja isik viibis kinnipidamise asutuses. Kandmata karistus on 1 aasta. Otsus jõustus 18.10.2018. Katseaeg kestis kuni 17.10.2020. 01.11.2021 otsusega tühistati 08.10.2018 karistuse kandmisest tingimisi vabastamine, kuna isik ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ja kriminaalhooldajal puudub isikuga kontakt. Otsus jõustus 25.12.2021. KarS § 82 lg 2p2 kohaselt oli otsuse täitmise aegumine peatunud perioodil 18.10.201817.10.2020. KarS § 82 lg 2 kindlat ajalist piiri, mille ületamisel otsust ei täideta, hoolimata sellest, et aegumise tähtaeg oli peatunud. Seega kogu ajavahemik, mil isik hoidub kõrvale kohaldatud karistuse kandmisest, arvatakse KarS § 82 lg-s 1 sätestatud tähtaegadest välja ja kui kohtuotsus oli pööratud täitmisele (saadetud kohtulahendit täitvale asutusele) õigeaegselt, siis sellise isiku osas otsuse täitmine ei aegu (3-1-1-20-08).Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-19-8776/6 asunud seisukohale, et KarS § 82 järgi aegumise kontrollimisel võetakse arvesse seda, mis kuupäeval saatis välisriik materjalid meie Justiitsministeeriumile. Kuna karistus pöörati täitmisele vähem kui kolme aasta jooksul peale katseaja lõppemist ja materjalid saadeti Justiitsministeeriumile 03.07.2023, ei ole kohtuotsuse täitmine Eesti õiguse kohaselt aegunud. Kaaskirja ja tunnistuse kohaselt antakse karistuse täitmine üle Eesti ametiasutustele. Tunnistusest nähtuvalt soovitakse, et Eesti võtaks üle karistuse 365 päeva ehk 1 aasta vangistust. Tunnistuse kohaselt taotletakse vabadusekaotusliku karistuse täideviimist. Vastuseks kaitsja arvamusele, märgib kohus, et käesoleval juhul ei otsusta kohus, kas pöörata Saksamaal mõistetud tingimisi karistus täitmisele. 01.11.2021 otsusega on karistusest tingimisi vabastamine tühistatud ja isiku suhtes kehtib karistusena reaalne vangistus.
lg 1 kohaselt kohtuotsuse tunnustamisel pööratakse see viivitamata täitmisele Eesti õiguse kohaselt. Ka Eesti õiguse kohaselt kui isikule mõistetud karistusest tingimisi vabastamine on tühistatud ja vangistus täitmisele pööratud, tuleb isikul minna kinnipidamisasutusse karistust kandma. Karistusest tingimisi vabastamine, tühistatakse üldjuhul ka Eesti õiguse kohaselt olukorras, kus isik ei täida kriminaalhooldus tingimusi ja ei ole kriminaalhooldajale kättesaadav. Seega ei raskenda kohus Saksamaa kohtuotsust tunnustades ja täideviimist lubatavaks tunnistades isiku olukorda võrreldes siseriiklikus õiguses samas olukorras kohaldatavate sätetega.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid ning
Kohtu hinnangul ei esine ka
nimetatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid. Esitatud tunnistus on vormi- ja nõuetekohane. Kohtuotsus on jõustunud ning puudub alus arvata, et otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus. Kohtul tekkinud küsimised on saanud Odenburgi prokuratuuri 19.09.2023 kirjas vastuse. Kõik tunnistuses ja otsuses märgitud teod on Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad ning isikut ei ole samas süüdistuses süüdi mõistetud ega kriminaalmenetlust alustatud ega ka lõpetatud. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et otsust ei tehtud tagaselja. A. Mäemurd ilmus isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Nimetatud fakti kinnitas ka A,Mäemurd kohtuistungil. Samuti on kanda jääv karistus, mida tuleb Alan Mäemurrul asuda tunnustamise korral kandma, pikem kui kuus kuud. Alan Mäemurrule mõistetud karistus ei ületa Eesti karistusseadustikus sama liiki tegude eest liitkaristusena määratava võiva karistuse maksimaalset määra, mistõttu ei kuulu karistus muutmisele. Kuigi KarS § 121 lg 1 näeb maksimaalse karistusena ette üks aasta, on 199 lg 2 p 8.9 järgi kvalifitseeritavate tegude eest võimalik mõista kuni viis aastat vangistus ja KarS § 424 lg 2 järgi kuni neli aastat vangistust.
lg 2 kohaselt karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on karistusest kantud üks aasta, mis tuleb mõistetud vangistusest maha arvata. Käesoleval juhul on kandmata karistus seega 1 aasta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Saksamaa Liitvabariigi Oldenburgi prokuratuuri taotlus kuulub rahuldamisele. Amtsgericht Wilhelmshaveni 04.03.2015.a otsuse tunnustamine on lubatav ning mõistetud karistus kuulub täideviimisele.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus Saksamaa Liitvabariigi 04.03.2015 otsuse nr 15 Ls 165 Js 37001/13 (47/13) täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks ja määrab Alan Mäemurru poolt Saksamaa Liitvabariigis toime pandud kuritegude eest Eestis täidetavaks karistuseks 2 aastat vangistust, millest tuleb maha arvata kantud karistus 1 aasta, seega lõplikuks kandmata karistuseks on vangistus 1 aasta. Kuna isik viibi vabaduses, tuleb karistusaja alguseks määrata reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Antud menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, s.o 259.20 eurot kohtuistungiteks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. Millest 172.80 oli kokku kolme kriminaalasja eest ja 86.40 kahe kriminaalasja eest. Seega selle kriminaalasjaga on seotud õigusabi kulu summas 172.80/3 s.o 57.60 + 86.40/2 s.o 43.20 kokku 100.80 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb menetluskulud summas 100.80 mõista välja Alan Mäemurdilt
lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist ja isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Isiku poolt karistusena reaalse vangistuse kandmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kuna kriminaalasjades 1-23-4733 ja 1-23-4732 jättis kohus rahuldamata Saksamaa Liitvabariigi Oldenburgi prokuratuuri taotlus Alan Mäemurrule Amtsgericht Cloppenburgi 14.03.2018 ja 23.10.2019 otsustega mõistetud karistuse tunnustamiseks ja mõistetud karistuse täideviimiseks Eesti Vabariigis tuleb kaitsjatasud summas 158.40 jätta riigi kanda . Kohus juhindub
Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.