TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-232 Määruse kuupäev 30. jaanuar 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu seoses pildistamise ko

) § 23 lg-tele 1 ja 2 on oluline, et vangla soodustaks kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Peresuhete säilitamiseks on olulised pikaajalised ja lühiajalised kokkusaamised (

§-d 24 ja 25), kirjavahetus ja telefonikõned (

§ 28). Pildistamise võimaldamata jätmine ei takista kaebaja peresuhete säilitamist.

Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajale ei ole üldse vanglas pereliikmetega pildistamist võimaldatud. Kaebaja pere pildistati viimati

1. augustil 2023 ilma klaasita lühiajalise kokkusaamise raames (Tartu Vangla
2. novembri
3. a otsus nr 6-23/2313-2). 2 3-24-232
4. Kehtivad õigusaktid ei näe kinnipeetavatele ette subjektiivset õigust nõuda, et vangla võimaldaks neile kokkusaamistel pereliikmete või teiste lähedastega iga kord pildistamist. Haldusasja materjalidest nähtub, et vangla on üldjuhul pildistamist võimaldanud oluliste isiklike ja perekondlike sündmuste puhul, nt abiellumine ja koolilõpetamine. Kuigi kaebaja lapse sünnipäev ja jõulud on arusaadavalt olulised kaebaja ja tema pereliikmete jaoks, ei saa neid pidada sellisteks erakorralisteks sündmusteks, mil vangla peaks ilmtingimata pildistamise korraldama. Kohus nõustub kaebajaga, et pildistamine on tänapäevases ühiskonnas muutunud üha tavapärasemaks tegevuseks, kuid eeltoodu ei tähenda, et seda peaks igal juhul ka vanglas võimaldama. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate inimväärikust austav kohtlemine, kuid kinnipidamisasutuses viibivad isikud ei saa eeldada, et neile on tagatud kõik samad võimalused vabaduses viibivate isikutega. Tegemist on vanglas karistuse kandmisega kaasneva paratamatu ebameeldivusega (

§ 41lg 1).

Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

1. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
3. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 11.
4. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-24-233, 3-23-2779, 3-23-2715, 3-23-1938, 3-23-1900, 3-23-1502, 3-22-1821, 3-21-1365 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebaja väljendatud raskused kohtumenetluses osalemiseks ei ole sellised, mis eeldaksid riigi õigusabi andmist olenemata sellest, et kaebaja suudab ise vajaliku kvaliteediga menetlusdokumente esitada ja kohtumenetluses osaleda. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid kaebuste suur hulk iseseisvalt ei anna õigust riigi õigusabile. 11.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Siim Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3