TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-22-1201 Otsuse kuupäev 28. aprill 2023 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 8. april

) § 11 lg-st 31 tulenevalt lahkumisettekirjutuse ning

§ 74lg-st 2 tulenevalt kohaldada sissesõidukeeldu.

54.

§ 17

lg 1 ls 1 järgi saadetakse väljasaadetav välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti.

§ 171

lg 1 keelab välismaalast välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja 7 põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise.

§ 171

lg 2 kohaselt peab välismaalase väljasaatmine olema kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni (koos

1. jaanuari
2. aasta pagulasseisundi protokolliga) artiklitega 32 ja
4. Eelnevast tuleneb keeld saata isikut välja riiki, kus tema elu, tervis või vabadus võib sattuda tõsisesse ja reaalsesse ohtu. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kuigi kaebaja on keskealine, ei tähenda see, et viibides Venemaa Föderatsioonis ei saaks ta vajalikku meditsiinilist abi või sotsiaalteenuseid. Kaebaja emakeel on vene keel, kaebaja vend elab vanglale ja PPA-le teadaolevalt Vene Föderatsioonis. Need asjaolud aitavad kaebajal teises ühiskonnas hakkama saada.
5. Kaebaja on toime pannud korduvalt vägivallakuritegusid ja seda ka enda lähedaste suhtes. Ajas on tõusnud kaebaja poolt toimepandud kuritegudes vägivaldsuse raskusaste. Kannatanuteks on olnud kriminaalasjades nii ema kui ka elukaaslane ja nüüd soovib isik vabanemisel asuda elama isa juurde, kelle suhtes on ta toime pannud vägivallaakti. Kaebaja käitumine lähedastega on olnud pikka aega probleemne. Asjas kogutud tõendite kohaselt on kaebaja varasemalt elanud vanemate kulul. Kaebajal endal on väga vähesed ametliku töötamise kogemused ja enamuse ajast on ta vangla ja PPA tuvastatult elanud vanemate kulul, kellede suhtes on käitunud vägivaldselt. Tal puudub kogemus iseseisvaks eluks, omane on vägivaldne käitumine ning ta püüab enda senist käitumist pehmendavalt õigustada. Puudub probleemide lahendamise oskus, ta ei suuda taganeda konfliktsest olukorrast ja kordab enda varasemaid vigu. Kriminaalhooldust enda jaoks vajalikuks ei pidanud, on pannud selle kohaldamise ajal toime vägivallaakti. Võttes arvesse kaebaja poolt toimepandud tegusid ja tema suhtumist õiguskorda, tuleneb tema isikust arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks.
6. Kokkuvõttes on vaidlustatud PPA otsus õiguspärane nii elamisloa kehtetuks tunnistamise, lahkumisettekirjutuse tegemise kui ka sissesõidukeelu kohaldamise osas. Kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.
7. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
8. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
9. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud, sh riigilõiv 20 eurot tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
10. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 8