KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 21.03.2024 Kohtuasja number 1-17-1145 Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 06.03.
- a määrus Aleksei Gromovski (isikukood: 37605290254) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Aleksei Gromovski, määruskaebus Teine määruskaebemenetluse pool abiprokurör Kersti Kohal Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 06.03.
- a määrus muutmata ja Aleksei Gromovski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Pärnu Maakohtu 13.10.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1145 karistati Aleksei Gromovskit KarS § 121 (kehtiv KarS § 121 lg 2 p 2), § 145 (kehtiv KarS § 145 lg 2) ja § 141 lg 2 p 1 järgi ning temale mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmine algas 05.08.2018 ning karistusaeg lõppeb 05.02.
- Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.
- a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 25.04.2018, mil Riigikohus jättis asjas esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata.
- Tartu Vangla esitas 28.02.2024 Tartu Maakohtule materjalid Aleksei Gromovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist.
- Tartu Maakohus jättis 06.03.
- a määrusega Aleksei Gromovski tingimisi enne tähtaega vabastamata. 1 3.
- Maakohus tuvastas kõigepealt, et Aleksei Gromovski suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Tal on KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt 6 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest ära kantud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vabaduses on tal olemas elukoht. 3.
- Materiaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks aga täidetud ei ole. On kiiduväärne, et Aleksei Gromovski on vangistuses olnud tööga hõivatud, õppinud riigikeelt, osalenud psühholoogiga vägivallakuriteo teemalistel struktureeritud vestlustel ning osaleb sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Negatiivne on, et hiljutiste keeleõpingute ajal on kinnipeetava käitumine muutunud halvemaks – ta on olnud keeletunnis rahulolematu ja kergesti ärrituv, mis avaldus ka kirjalikes töödes. Nendest nähtub, et Aleksei Gromovski kannab vimma nii vanglatöötajate kui ka teiste eestlaste, eriti naiste vastu. Vestlustel psühholoogiga süüdimõistetu oma kuritegusid ei tunnistanud. Ka sotsiaalprogrammis „Uus suund“ osaledes süüdistas kinnipeetav teisi selles, et tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus tehti. Endal ta toimunus vähimatki süüd senini pole näinud. Ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil jäi Aleksei Gromovski samale seisukohale. Tulenevalt Aleksei Gromovski suhtumisest on kohtu jaoks jäänud küsitavaks vestlustel osalemisest ja sotsiaalprogrammi läbimisest saadav kasutegur, ning et kas sellisel juhul on võimalik isikut mõjutada kuritegude toimepanemisest hoiduma. Eelnevale tuginedes ei saa lugeda uute kuritegude toimepanemise riske maandatuks. 3.
- Negatiivne on samuti, et Aleksei Gromovskil on kinnipidamisasutuses 18 kehtivat distsiplinaarkaristust vangla sisekorraeeskirjade rikkumise eest. Süüdimõistetu on rikkumisi põhjendanud tasuvamale tööle ja keelekursusele mittelubamisega. Maakohtu hinnangul nähtub taolisest käitumisest, et vangistuse ajal pole Aleksei Gromovski õiguskuulekale teele asunud ja temast lähtub reaalne oht õigusrikkumistega jätkamiseks. Kui isik vangistuses ei suuda õiguskuulekalt käituda, siis on väheusutav, et ta seda suudaks vabaduses, olles allutatud arvukatele kriminaalhoolduse nõuetele. 3.
- Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis, jõudis maakohus veendumusele, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles süüdimõistetu isikust ja kuritegude toimepanemise tehioludest lähtuvat retsidiivsusriski. Nimetatud riskid ei ole küllaldaselt maandatud. Samuti ei viita isiku käitumine vangistuses õiguskuulekusele. Vabaduses kindla elukoha ja töökoha olemasolu pole piisav, et Aleksei Gromovskit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
- Tartu Maakohtu 06.03.
- a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Aleksei Gromovski, kes taotleb kohtumääruse üle vaatamist. Määruskaebuse õiguslikult asjakohased väited on kokkuvõtvalt alljärgnevad. Nimesilti ei kandnud ta seitse kuud järjest, sest streikis, kuna vangla ei võimaldanud tal osaleda sotsiaalprogrammis „Uus suund“ ja eesti keele kursustel. Kinnipeetaval keelati ka ilma põhjuseta paremini tasustataval tööl käia. Vanglas ei saa ta kasulik olla ei riigile ega lähedastele. Aleksei Gromovski ei saa toetada oma lapsi ja maksta elatist ning aidata ema. Ta soovib edaspidiselt elada seaduskuulekalt ja võlad tasuda. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetab vangla, mis tähendab, et distsiplinaarrikkumistes ei nähta midagi halba. Vabastamist toetab ka prokuratuur. Sotsiaalprogramm „Uus suund“ saab läbi nelja nädala pärast, kuid siis ei saa enam dokumente kohtusse esitada.Vale on see, et Aleksei Gromovskil on vimm eestlaste ja naiste vastu. Ta ei ole kunagi olnud eestlaste või Eesti riigi vastu, samuti meeldivad talle naised. 2 Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksei Gromovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
- Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt, s.o ei pane enam toime kuritegusid. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on määrav KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 20-21; 1-09-14104/142, p 21; TrtRKm 1-164256/27, p 34).
- Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16; 1-0914104/142, p 18). Ringkonnakohtu praktikas ollakse seda meelt, et kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRkm 1-16-9898/117, p 24).
- Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud Aleksei Gromovski vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, leides, et seda ei võimalda süüdimõistetu isik, tema käitumine karistuse kandmise ajal ja kuritegude iseloom. Küsimust on kaalutud erinevatest aspektidest. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks kohtul ei tekkinud veendumust selles, et kinnipeetava karistuse eesmärgid on täidetud. Kohus ei teinud Aleksei Gromovskit vabastamata jättes kaalutlusviga.
- Vaidlust ei ole selles, et Aleksei Gromovski puhul on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabaduses on süüdimõistetul olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Samuti on positiivne, et kinnipeetav on vangistuses täitnud probleemideta individuaalset täitmiskava, s.o osalenud pühendunult tööhõives, aktiivselt riigikeele kursustel ning vägivallakuriteo teemalisel struktureeritud vestlustel ja läbib hetkel seksuaalvägivalda käsitlevat sotsiaalprogrammi „Uus suund“. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul 3 suur töötahe ja ta pooldab enesearengut, mis iseloomustab teda väga positiivselt. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Aleksei Gromovskil on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.
- Tuleb tõdeda, et Aleksei Gromovski käitumine vangistuses on olnud mitteõiguskuulekas – tal on lausa 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi oma kaebuses on süüdimõistetu selgitanud, et ta protestis ja ei kandnud nimesilti mitu kuud järjest, sest vangla väidetavalt ei võimaldanud tal osaleda keelekursustel ja sotsiaalprogrammis ning käia soovitud tööl, peab kinnipeetav mõistma, et kinnipidamisasutuses allutakse vangla sisekorrale ja ametnike korraldustele. Aleksei Gromovski iseloomustuses on märgitud, et lisaks nimesildi mittekandmisele süüdimõistetu ei allunud korrale ja ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse. Eelnevale tuginedes on alust väita, et Aleksei Gromovski on üritanud enda vastutust distsiplinaarrikumiste osas pisendada, väites, et ta ei kandnud ainult nimesilti ning et vangla ei pea rikkumisi oluliseks. Süüdimõistetul paraku ei ole õigust oma nõudmisi maksma panna õigusvastasel viisil, s.o vangla sisekorda rikkudes. Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et kui Aleksei Gromovski ei suuda vangistuses range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, seda enam ei ole seaduskuulekat käitumist võimalik tema puhul prognoosida vabaduses mitmetele kriminaalhooldusnõuetele allutamisel. Väga suure tõenäosusega hakkab Aleksei Gromovski kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja lisakohustusi rikkuma, mis võib aga päädida karistuse uuesti täitmisele pööramisega. Veelgi enam, ka vangla iseloomustuses nenditakse, et kinnipeetaval on esinenud olukordi, mil ta ei ole oma käitumist suutnud kontrollida (nt ebaviisaka kõnepruugi esinemine, ärritumine). Kuna õiguskuulekus karistuse kandmise ajal on ennetähtaegse vabastamise üks peamine sisuline eeldus isiku edasise käitumise prognoosimisel, viitab distsiplinaarrikkumiste järjepidev toimepanemine sellele, et Aleksei Gromovskile valmistab endiselt suuri raskusi normikohane ja õiguskuulekas käitumine. Eelnev omakorda tähendab uute kuritegude märkimisväärselt suurenenud riski, mis aga välistab ennetähtaegse vabastamise.
- Aleksei Gromovski ennetähtaegse vabastamise välistavad ka kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 76 lg 4 kohaselt on just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Kohus peab osutama nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Tuleb ka tuvastada, kas vangistuses on kinnipeetava hoiakud ja suhtumine muutunud ning kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed (RKKKm 1-0914104/142, p 22). Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga selles, et kriminaalasjas nr 1-171145 menetletud kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked. Maakohtu otsuse kohaselt Aleksei Gromovski vägistas mitme aasta vältel alaealist kasutütart (esimeses episoodis alla 10aastane ja teises alla 14-aastane), samuti tarvitas tema kallal füüsilist vägivalda, sest viimane julges ahistamisest emale teada. Süüdimõistetu seksuaalkuriteod olid ette planeeritud, sest vastasel korral ei olekski selliseid kuritegusid pikema aja vältel kasulapse suhtes aset leidnud. Siinkohal tuleb rõhutada üldteadmist, et lapse seksuaalne väärkohtlemine võib potentsiaalselt põhjustada lisaks füüsilistele tagajärgedele ka raskeid vaimseid üleelamisi ning negatiivseid mõjutusi normaalses arengus. Seda tuleb üldjuhul nentida ka füüsilise vägivalla tarvitamise puhul. Eelnevale tuginedes tuleb Aleksei Gromovski kuritegusid hinnata sõltumata nende astmetest oma sisult tõepoolest rasketeks, sest need on toime pandud alaealise suhtes pikema aja vältel, ohustades otseselt lapse füüsilist ja vaimset heaolu. Veelgi enam – vangistuses ega kohtuistungil ei ole Aleksei Gromovski oma kuritegusid kordagi tunnistanud, väites, et teda on 4 lapse ema ja endise abikaasa poolt süüdi lavastatud, et omandada mehe enne abielu soetatud maja. Maakohtu süüdimõistva otsuse õigsust on kinnitanud nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus ja see on jõustunud. Seega puudub kohtukolleegiumil igasugune alus tuvastamist leidnud kuritegude tehioludes kahelda.
- Soovimatus tunnistada kuritegusid aga viitab, et kinnipeetava mõttemaailm ja hoiakud vangistuse ajal muutunud ei ole ning sellisel juhul esineb väga suur uute samaliigiliste kuritegude sooritamise oht. Seksuaalkuriteod kuuluvad kataloogi, mille korduvtoimepanemise ohtu on ka Riigikohus hinnanud suureks (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Süüdimõistetu käitumise prognoos on alati oletuslikku laadi. Taolise otsustuse tegemisel on igati korrektne lähtuda eeskätt kahtlustatava varasemast elukäigust, tema isikulistest eripäradest ja toime pandud kuritegude raskusest. Aleksei Gromovski varasem elukäik ja suhtumine kuritegudesse aga paraku annab alust kartusele, et ta ei soovi vabaduses õiguskuulekalt elada.
- Kuigi isik kannab esimest reaalset vangistust, siis on selge, et ta vajab kinnises asutuses jätkuvalt sekkumist enda maailmavaate ja hoiakute muutmiseks (programmide ja kinnistavate vestluste läbimine jms). Uute seksuaalkuritegude ohtu suurendab käesoleval hetkel veelgi kinnipeetava veendumus, et tema midagi valesti teinud ei ole. Vägivallakuritegusid soodustab tema sage rahulolematus, kerge ärrituvus ja impulsiivsus, sh korduvad probleemid õiguskaitseasutuse töökorralduse ja töötajatega.
- Kuigi Aleksei Gromovski on vangistuses rääkinud nii psühholoogiga vägivallateemadel kui ka läbib hetkel seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, siis maakohtuga nõustuvalt ei ole kohtukolleegiumi hinnangul võimalik tõdeda, et sellised sekkumised oleks olnud senimaani kinnipeetava hoiakute muutmisel tulemuslikud. Iseloomustuse kohaselt sotsiaalprogrammis käsitletava teema tõttu oli kinnipeetav ärritunud meeleolus. Võimalusi olukorra parandamiseks ta ei näinud. Samamoodi ei ole isik tunnistanud oma kuritegusid ning süüdistab teisi selles, et tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus tehti. Et ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil jäi süüdimõistetu samale seisukohale, siis ei olegi võimalik prognoosida, et kriminaalhoolduse ajal isiku käitumine edaspidiselt kardinaalselt muutuks. Ka ei hoidnud lähedaste, elu- ja töökoha olemasolu Aleksei Gromovskit raskete kuritegude sooritamisest eemale. Et kinnipeetava lähedased soovivad tema ennetähtaegset vabanemist, on kohtule inimlikult mõistetav, kuid ei mõjuta vastavasisulist otsustust.
- Asjaolu, et ennetähtaegset vabastamist toetavad vangla ja prokuratuur, ei ole kohtule siduv. Tuleb ka tähele panna, et vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 1-14-10087/66, p 38; 3-1-1-12-17, p-d 18, 31).
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud kõiki asjaolusid kogumis kaaludes õigele järeldusele, et Aleksei Gromovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksei Gromovski enda sõnade ja kohtule esitatud materjalide põhjal ei saa öelda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise risk on vabastamiseks piisavalt madal. Kuritegude raskus ning oma tegude mittetunnistamine loob suure ohu, et vabaduses võib uute samalaadsete kuritegude toimepanemine jätkuda. Kohtukolleegium on seisukohal, et raskeid kuritegusid toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab vabanemiseks olema eriti väike, 5 sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked. Arvestades uue kuriteo riske ja kinnipeetava suhtumist kuritegudesse, tema retsidiivsusrisk väike ei ole ning Aleksei Gromovskil tuleb jätkata karistuse kandmist ja rehabiliteerivate tegevustega vanglas. Kriminaalhooldus küll aitab vabaduses teostada järelevalvet süüdimõistetu üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid see ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Seetõttu tuleb süüdimõistetul jätkata vangistuse kandmist.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.03.
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6