Obsah (9)

§ 113§ 1047§ 1043§ 1045§ 1050§ 134§ 115§ 128§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. märts 2024 Tsiviilasja number 2-21-204

) § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Jätta muus osas maakohtu otsus muutmata.

1. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt: 4.
2. Rahuldada Asso Nettani hagi Ants Prii vastu osaliselt. 4.2 Jätta rahuldamata Asso Nettani hagi Ants Prii vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes. 4.
3. Rahuldada Asso Nettani mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja mõista välja Ants Priilt Asso Nettani kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot. Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot 57 senti ja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 100 eurolt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8.

märtsist 2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui 100 eurot. 4.4. Rahuldada Asso Nettani varalise kahju hüvitamise nõue osaliselt ja mõista välja Ants Priilt Asso Nettani kasuks varalise kahju hüvitis 400 eurot. Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 86 eurot 27 senti ja viivis varalise kahju hüvitiselt 400 eurolt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8.

märtsist 2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui 400 eurot. 4.5. Jätta menetluskulud 20% ulatuses Asso Nettani kanda ja 80% ulatuses Ants Prii kanda. Määrata kindlaks Asso Nettani menetluskulud summas 4507 eurot, millest 475 eurot on riigilõiv ja 4032 eurot (sh km) lepingulise esindaja kulud. 2 Määrata kindlaks Ants Prii menetluskulud summas 1470 eurot (sh km), mis on lepingulise esindaja kulud. Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks 3605 eurot 60 senti. Välja mõista Asso Nettanilt Ants Prii kasuks 294 eurot. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks välja menetluskulud 3311 eurot 60 senti. Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord

1. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2. Asso Nettan (hageja) esitas
3. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi Ants Prii (kostja) vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks. Hageja palus kohustada kostjat avaldama Facebooki grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“ (https://www.facebook.com/groups/1844234909193938) hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, Ants Prii, avaldasin väite, et Asso Nettan on popsutanud sõltuvusaineid. Antud väide on vale ja lükkan selle ümber”. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, viivise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte rohkem kui hüvitise summa, varalise kahju 640 eurot (kohtueelsed õigusabikulud) ja viivise varalise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte rohkem kui hüvitise summa. 3 Hagiavalduse kohaselt on nii hageja kui kostja poliitikud. Hageja on Jõgeva valla abivallavanem ja endine Jõgeva linna abilinnapea. Kostja oli samuti Jõgeva linna abilinnapea. Kostja korraldab pikema aja jooksul avalikku laimukampaaniat, väites et hageja ei ole poliitikuna sobiv ning et hageja on justkui popsutanud sõltuvusaineid. Kostja käitus solvavalt ja ähvardavalt ka pooltevahelises kohtuvälises suhtluses. Kostja on avaldanud hageja suhtes korduvalt ebaõige faktiväite, et hageja tarbib sõltuvusaineid, s.o kanepit. Hagejal ei ole sõltuvust ning ta ei pea sellist laimu taluma. Valeväited on ületanud igasuguse kriitika piiri. Kostja väide on hageja au teotav, kostja on hageja isiklikke õigusi rikkunud. Kostja poolt on avaldatud järgmised postitused Facebook’i grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“: - „Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! /…/“ - „Teeb vallavalitsusse kanepi popsutamise nurgakese.“ Kostjal tuleb tõendada, et avaldatud faktiväide on tõene. Kostja on äärmiselt negatiivselt kommenteerinud ükskõik missugust hageja mainimist meedias. Möödunud kohalike valimiste ajal alavääristas kostja hagejat järjepidevalt, nt avaldas järgmised väited: hageja on liiga noor ning ei ole abilinnapeaks sobiv; hageja on kiusajast tupsutöll; hagejale tuleb leida jõukohast tööd; hagejal on terviseprobleeme. Hageja nõude esitamisel neile väidetele ei tugine, kuid esitas need illustreerimaks, et tegemist ei ole tavapärase kriitikaga, millega avaliku elu tegelane peaks arvestama, vaid eesmärgipärase käitumisega hageja maine kahjustamiseks. Kostja väide hageja väidetava sõltuvuse kohta ei ole seotud hageja ametiülesannete täitmisega, tegemist on terviseandmetega, mille avaldamine on asjakohatu ega aita kaasa avalikule debatile. Kostja on tekitanud hagejale olulist mainekahju kohalike inimeste silmis ning kostja süü on keskmisest suurem. Hageja üleelamisi tõendab ka asjaolu, et ta pidi pöörduma veebikonstaabli poole palvega aidata teda kostja laimukampaania (küberkiusamine) teemal. Hagejale on tekkinud moraalne kahju, sest ta on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta pole toime pannud. Kostja avaldatud tekstist jäi mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja ebausaldusväärne isik, kes ei vääri lugupidamist ning ei ole avaliku elu tegelaseks sobiv. Ka kolmandad isikud on avalikult pöördunud kostja poole seoses kostja postitustega. Nad seostavad kostja laimu hagejaga isegi siis, kui kostja otseselt hageja nime ei maini, sest teavad, et kostja etteheited on alati suunatud hageja pihta. Kostja avaldatud laim on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet suhtlemisel, valeväite tulemusel hakkasid kolmandad isikud kahtlustama hagejat sõltuvuses, mis on hagejale väga solvav. Hageja soovib mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Hüvitis peaks lähtuma mh sellest, et kostja tegevus oli kantud täielikust tahtlusest, kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist ja kostja on hoolimatu ning ükskõikne. Hagejal on tekkinud varaline kahju, kohtueelsed õigusabikulud 640 eurot (sh km) seoses kostjale nõudekirja koostamise ja edastamisega. Hageja ei oleks pidanud pöörduma asjatundja poole, kui kostja poleks valefaktiväiteid avaldanud.
4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja tegutseb Facebook’i grupi „Jõgeva sõnas ja pildis“ administraatorina. Grupi eesmärgiks on hoida silm peal Jõgeva avalikul elul, eelkõige poliitilise elu ja omavalitsusüksuste avalike otsuste kajastamisel, samuti tegutseb kostja ajakirjanikuna, et kajastada kodulinna uudiseid. Hageja tegutseb avalikus ruumis avalikkuse huvides poliitikuna, kes on oma igapäevategevuste tõttu avaliku elu tegelane, tema suhtes kehtib kõrgendatud avalik huvi. Kostja avaldas hagejast postitused kui ajakirjanik ja ta tegi seda kõrgendatud avaliku huvi, ajakirjandus-, väljendus- ja sõnavabaduse printsiibist tulenevalt. Poliitikavaatlejana kasutab ta aeg-ajalt võimalust visata 4 sõbralikult nalja poliitikute tegevuste üle läbi iroonia ja sarkasmi vaatevinkli, et poliitikuid sihilikult provotseerida. Kostja ei ole oma postituses väitnud, et kellelgi oleks sõltuvus ega ka konkreetselt, et hageja on popsutanud sõltuvusaineid. Sama märkis kostja kanepi popsutamise nurga kommentaari kohta. Kostja väitis, et keegi tuvastamata isik on popsutanud sõltuvusaineid. Kommentaar on pandud fotole, millel on seitse inimest. Keeleliselt ei väitnud kostja oma postituses mitte kellegi kohta mitte midagi, sest lause lõpus oli küsimärk, millel kostja ootas Priit Põdra, Angela Saksingu ja Peep Põdderi vastust. Küsimust ei saa keeleliselt ega juriidiliselt pidada väite esitamiseks. Kui kohus peaks leidma, et kostja väitis postituses, et hageja popsutas sõltuvusaineid, siis on tegemist sigarettide suitsetamisega ehk popsutamisega, mis on avalik saladus. Samuti pole vaidlust, et sigaretid sisaldavad nikotiini ehk sõltuvust tekitavaid aineid. Seega vastab faktiväide tõele ja selle ümberlükkamist ei saa hageja nõuda. Kostja ei ole rikkunud hageja isikuõigusi. Samuti ei ole kostja väitnud postituses „teeb vallavalitsuses kanepi popsutamise nurga“, et hagejal on sõltuvus. Kostja pole kellelegi viidanud. Kui kohus leiab, et postituses on mõeldud hagejat, siis kostja tegi seda iroonia ja sarkasmi printsiibist tulenevalt. Postituse lõpus oli naeratav emotikon, mis viitab, et postitus polnud tõsiseltvõetav, tegemist oli huumoriga. Kostja ei ole teinud laimukampaaniat ega pole väitnud, et hageja on liiga noor ning pole abilinnapeaks sobiv, et hageja on kiusajast tupsutöll (lause lõpus oli küsimärk, postitus oli pildi all, kus kolm inimest). Jõukohase töö leidmise kommentaar oli huumor ja postitatud rohkem kui kolm aastat tagasi (aegunud nõue). Postitus „hagejal on terviseprobleeme“ on väärtusotsustus, mis on põhinenud hageja enda postitusel. Kostja leidis, et tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega, hagejal puudub nõudeõigus. Tegemist on väärtushinnangutega. Kostja hoiatas avalikkust hageja võimalikust ebasobiva ja ebakohase käitumise eest, millest võib järeldada, et hageja ei sobi avalikkuse huvisid kaitsma omavalitsuse juhina. Kostja käsutuses olev informatsioon oli piisav väärtushinnangu andmiseks. Väärtushinnang ei olnud ebakohane. Hageja mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu. Isegi kui väärtushinnangute avaldamine oleks hageja au teotav ja õigusvastane, siis peaks väljamõistetav hüvitis olema hageja enda ebakohast käitumist arvestades minimaalne. Kostja oli seisukohal, et ei saa lasta ümber lükata väidet, mille hageja on sisuliselt omaks võtnud, sest üheks sõltuvusaineks on tubakas/nikotiin, mida hageja tarvitab. MAAKOHTU LAHEND
5. Tartu Maakohus rahuldas
6. septembri
7. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja mittevaralise ja varalise kahju ning viivise nõuded, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot, varalise kahju hüvitise 640 eurot ning seadusjärgse viivise mittevaralise ja varalise kahju hüvitistelt alates hagi esitamisest kuni hüvitiste tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda, määras kindlaks poolte menetluskulude rahalise suuruse ja tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tulemusel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3311 eurot 60 senti ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Puudub vaidlus, et kostja on enda Facebook’i grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“ avaldanud kommentaari: „Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! : Mida 5 ütlevad selle peale Priit Põdra, Angela Saksing ja Peep Põdder?“ (tl 13-18). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on faktiväidete avaldaja, kas ta esitas tõeseid faktiväiteid hageja kohta ning kas hagejal on faktiväidete avaldamise tõttu tekkinud kahju.

§ 1047

lg-te 1 ja 2 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Andmete avaldamine on andmete teatavaks tegemine kolmandatele ehk kõrvalistele isikutele. Avaldajaks on igasugune isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele (kolmandad ehk kõrvalised isikud) kättesaadavaks tegemine. Tähendust ei oma see, kas isik avaldab andmed enda nimel, kellegi eest või vastusena teise isiku andmete avaldamisele. Kui isik avaldab andmeid, vastutab ta samuti hoolimata sellest, kas ta vastas kellegi esialgsele kommentaarile või mitte. Hagejal on õigus valida, kelle vastu nõue esitada ning hageja on oma valiku teinud. Maakohtu hinnangul saab kostjat pidada avaldajaks

§ 1047

lg 1 mõttes, sest ta on enda Facebook’i grupis, kus on pea 3000 liiget, avaldanud kommentaari kolmandatele ehk kõrvalistele isikutele ning ta on enda kommentaaris sisalduvad andmed teinud neile kättesaadavaks. Kostjal oli võimalus jätta kommentaar kirjutamata. Kostja kommentaar „popsutab sõltuvusaineid“ on faktiväide, kuna selline väide on kontrollitav ja selle tõesus ja väärus tõendatav. Faktiväide käib hageja kohta. Küsimärk lause lõpus ei muuda faktiväite olemust. Hageja on õigesti öelnud, et hinnanguid saab esitada ka retoorilise küsimusena. See kehtib ka faktiväidete kohta. Kostja kommentaarist nähtub, et küsimärk ei olnud pandud faktiväidet sisaldava lause lõppu, vaid lause lõppu, kus kostja tahtis seisukohta teistelt inimestelt. Kelle väite osas ta seisukohta tahtis, kas enda või Toomas Reisalu, pole teada, kuid see ei oma asjas tähendust ning asja lahendamist ei mõjuta. Kostja jagas

1. oktoobril 2021 ajalehe Vooremaa postitust uue koalitsiooni kohta, millele lisatud pildil on ka hageja. Puudub vaidlus, et uues koalitsioonis on abivallavanemateks Viktor Svjatõšev ning hageja. Postitust kommenteeris Toomas Reisalu, milles ta mh kirjutas abivallavanema kohta: „Minul tekivad küsimused abivallavanema tervisliku seisundi osas: kas ta on oma kanepisõltuvusest üle saanud, kas on uuesti oht, et teda tabab ametisoleku ajal kanepi kasutamisest psühhoos ja ta lõpetab taas psühhiaatriahaiglas. /…/ Küsimus ongi ainult selles, kas abivallavanem kasutab narkootilisi aineid ka praegu või on oma pahest üle saanud? /…/“. Maakohtu hinnangul on tõene kostja väide, et ta kirjutas enda kommentaari vastuseks Toomas Reisalu kommentaarile. Kostja kommentaar oli sellele järgnev ja see lähtub ka postituse sõnastusest. Kostja kirjutas: „Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! /…/“ Enne Toomas Reisalu kommentaari teemat selliselt postituses ei käsitletud. Konteksti arvestades leidis maakohus, et mõistliku inimese arusaama järgi viitas kostja enda kommentaaris sellele, et hageja on tarvitanud kanepit ning mitte tavalisi sigarette. Toomas Reisalu kirjutas kommentaaris konkreetselt ja selgelt abivallavanema kanepisõltuvusest ja kanepi tarvitamisest. Kostja on kirjutanud abivallavanema kohta „popsutanud sõltuvusaineid“, „nüüd pannakse abivallavanemaks“ ning „värske veri ja uued kombed“. Kaht kommetaari järjestikku lugedes saab tekkida sõltuvusaine osas vaid arusaam, et kostja kommentaaris 6 peetakse sõltuvusaineks kanepit. Kostja Facebook’i grupp on tema sõnul mõeldud kogukonna (Jõgeva) uudiste jagamiseks. Seega on grupiliikmeteks (kokku ~2900 liiget) vähemalt suures osas, kui mitte kõik, inimesed, kes on seotud Jõgevamaaga ning kursis Jõgevamaa eluga. Neile on teada, et teine abivallavanem (V. Svajõšev) ei ole uus vallavalitsuses ega „värske veri“. Lisaks ei saa „uueks kombeks“ olla sigarettide popsutamine. Sigarettide suitsetamine on tavaline pea igas asutuses, kanepi aga mitte, kuna see on illegaalne. Kostja avaldas asjaolusid, millest mõistlikud inimesed võivad järeldada, et hageja on tarvitanud kanepit. Tähendust ei oma, et postituses polnud hageja nime, tema isik on kommentaarist mõistlikult järeldatav. Täiendavalt toetab seda hilisem kostja kommentaar (tl 19-21). Kostja jagas samas grupis kõigest kaks päeva hiljem (
2. oktoobril 2021) Valimisliidu „Omad inimesed“ postitust ja pilti, millele kirjutas kommentaari Terje Rudissaar: „Noo… Triin Pärsim ju töölt ära ei tule, seega peab ta volikogu tööst loobuma- kahte ei saa- ja tulebki Triin Pärsimi asemel sisse Asso Nettan. Tema eesmärk oli võita: no võitiski (silma pilgutav emotikon) abivallavanema koha!“. Kommentaarile vastas samas grupis kostja: „Teeb vallavalitsusse kanepi popsutamise nurgakese (naeratav emotikon)“. Seda oli võimaldatud lugeda samadel inimestel, kes said lugeda ka vaidlusalust kommentaari. Nimetatud kommetaaris on kostja juba selgelt viidanud hagejale kui kanepist huvitatud abivallavanemale. Maakohus möönis, et kostja kirjutatud väidet („popsutanud sõltuvusaineid“) võib keeleliselt tõlgendada ka kui tavalise sigareti suitsetamist, kuid eelkõige postituse laadi ning konteksti ja teisi kommentaare arvestades, on tegemist faktiväitega, milles mõistlikud inimesed tajuvad väidet pigem kanepi tarvitamisena. Tavaliste sigarettide suitsetamine uudiskünnist tavapäraselt ei ületa. Kostja avaldas oma kommentaaris kaudse faktiväite, millest on järeldatav otsene faktiväide ning just seda mõistlikud lugejad ka tajuvad ja järeldavad. Kostja vastuväited ei anna alust muude järelduste tegemiseks. Ümber on võimalik lükata ka niisuguseid ebaõigeid asjaolusid, mis avaldatust järelduvad.

§ 1047

lg-test 2 ja 3 tulenevalt oli kostjal kohustus tõendada, et tema poolt avaldatu vastab tõele või et ta kontrollis esitatud asjaolu piisava hoolsusega. Maakohtu hinnangul polnud kostja suutnud seda teha. Kostja pole kohtu ette toonud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et faktiväide on tõene, st hageja on kanepit tarvitanud ja kostja sellest oma kommentaari esitamise ajal teadis, seega on kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide hageja isiklikke õigusi rikkuv ning õigusvastane.

§ 1047

lg 3 sätestab, et hoolimata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Maakohus leidis, et kostjal on andmete tõesuse kontrollimise kohustus ka siis, kui ta on andmed saanud ükskõik mis allikast, sh kui andmed on esialgselt avaldanud keegi teine, nt teine kommentaator. Kostja ei ole faktiväidete avaldamisel olnud piisavalt hoolas väidete kontrollimisel ning kostja vastuväited ei muuda avaldatut õiguspäraseks. Kostja pole tõendanud, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tema avaldatud faktiväide on ebaõige. See, et algse kommentaari avaldas Toomas Reisalu, ei muuda kostja kommentaari tõeseks ja õiguspäraseks. Kuigi hageja on avaliku elu tegelane, ei ole avalikkuse kõrgendatud huvi tema tervise- ja sõltuvusprobleemide suhtes absoluutne – avaldada tohib ka siis tõest infot. Kui avaliku elu tegelasel on sõltuvusprobleemid ning sellised andmed on tõesed ja kontrollitavad ning samal ajal takistavad või mõjutavad tema tegevust avalikus elus ja on sellega seoses, siis võib vastavate kontrollitud faktiväidete avaldamine olla õiguspärane. Praegusel juhul jääb kostja avaldatud faktiväide kuulujutu tasandile ning selline andmete avaldamine pole lubatav. Absoluutne ei ole kostja ajakirjandusvabadus ning Facebook’is kommentaari avaldamine ole ajakirjanduslik tegevus – 7 kostja haldab kinnist Facebook’i gruppi, kus ta lihtsalt jagab Jõgeva kohta teavet ega kirjuta ise artikleid või uudiseid. Avalikkuse kõrgendatud huviga ja ajakirjandusvabadusega käib alati kaasas avaldatavate andmete kontrollimise kohustus ning kõrgendatud huvile ja ajakirjandusvabadusele viitamisega ei saa õigustada õigusvastast käitumist. Ebatõese väite avaldamist ei saa õigustada ka sellega, et kostja kirjutas kommentaari imestusest või väljendas irooniat, sarkasmi või huumorit. Kostja imestus polnud suunatud sellele, et hageja popsutab sõltuvusaineid, vaid et abivallavanemaks pandi inimene, kes seda teeb. Ka iroonia, sarkasm või huumor ei muuda avaldatud faktiväidet tõeseks ega avaldamist õiguspäraseks. Lisaks puuduvad viited, et kostja tegutseks koomikuna, kelle väljaütlemisi kõrvalised isikud siis selles võtmes ka tõlgendada oskaksid. Kostja poolt ebatõese faktiväite avaldamine on õigusvastane ja kostja on selle eest vastutav. Hageja on palunud kohustada kostjat avaldama enda Facebook’i grupis järgmine tekst: „Mina, Ants Prii, avaldasin väite, et Asso Nettan on popsutanud sõltuvusaineid. Antud väide on vale ja lükkan selle ümber”. Maakohus leidis, et faktiväidet ei saa hageja nõutud kujul ümber lükata. Kohtuistungil vaidlesid pooled nimetatu üle. Kostja väitis, et hagi sisu ja nõue on omavahel vastuolus, sest ümber ei saa lükata objektiivset tõde, et hageja on suitsetaja ehk tarvitab sõltuvusaineid (e-sigaretti). Hageja ei ole palunud ümber lükata väidet, et ta on kanepit tarvitanud. Hageja jäi seisukohale, et kui ebaõige faktiväide on avaldatud, siis selle ümberlükkamine peab toimuma samamoodi ja samu väljendeid kasutades. Maakohus märkis, et faktiväite ümberlükkamise viis ja koht ei kehti faktiväite sisu ehk sõnastuse kohta. Viisi ja koha all on mõeldud seda, kuidas faktiväited avaldati (suuliselt, kirjalikult) ja kus. Olukorras, kus kostja on avaldanud kaudse faktiväite, millest on järeldatav otsene faktiväide, saab ja tuleb ümber lükata otsene faktiväide. Sellises olukorras saab kannatanu nõuda avaldaja kulul niisuguse asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Kuigi kostja avaldatud ebaõige faktiväide on väär, ei olnud maakohtu hinnangul võimalik faktiväite ümberlükkamine hageja taotletud kujul. Hageja pidanuks nõudma selle faktiväite ümberlükkamist, mis tulenes postituse sisust. Kuna kohus on seotud hagi resolutsiooniga ja hageja määratud nõude piiridega, jättis maakohus ebaõige faktiväite ümberlükkamise – avalduse tegemise – nõude rahuldamata. Ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõude rahuldamata jätmine ei välista mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste rikkumiseks on ka ebaõigete faktide avaldamine

§ 1047lg-st 1 lähtuvalt.

Kuna kostja avaldas hageja suhtes faktiväite – hageja on tarvitanud kanepit, mis oli ebatõene, saab nimetatud faktiväide olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kostja tegevus kommentaari kirjutamisel oli õigusvastane ning enda tegevusega teotas kostja hageja au ning tekitas hagejale negatiivse kuvandi, s.o andis kolmandatele isikutele mõista, et hageja on tarvitanud kanepit ehk illegaalset sõltuvusainet. Kostja ei ole nõuet vabatahtlikult täitnud. Hageja on kohalik poliitik ja vallajuht, mistõttu ka avaliku elu tegelane ja suurema avalikkuse tähelepanu all. Hageja peab arvestama tema suunas oleva suurema kriitikaga, kuid mitte valeväidete ja laimuga. Riigikohtu praktika kohaselt avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon üldjuhul ainult siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Hageja kohta avaldatu rajanes ebatõestel faktidel ning tegemist on negatiivse sisuga informatsiooniga ning kahjustas hageja mainet. Seega ei jää faktiväide hageja kõrgendatud talumiskohustuse piiresse. 8

§ 1050järgi eeldatakse kahju tekitaja süüd.

Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju tekitamises süüdi. Ükski kostja väide pole aluseks kostja vastutusest vabastamiseks. Kostja vastutab hagejale hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Arvestades kohtupraktikat isiklike õiguste rikkumisel välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suuruste kohta, pidas maakohus mõistlikuks hüvitiseks 500 eurot. Kostja kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks erakordselt suure kaaluga ega riiva sedavõrd intensiivselt hageja au. Kostja avaldas kommentaari Facebook’i kinnises grupis, mistõttu kommentaar ei jõudnud nii suure hulga lugejateni kui nt Delfi kommentaariumis. Ometi oli grupis ligikaudu 3000 inimest. Tõendatud on, et inimesed tajusid kommentaari negatiivselt ning osad hakkasid selle kohta hagejalt ka küsima (tl 107-112). Pole teada, et kommentaarid vastava postituse juures oleks suletud lugemiseks. Kostja ei ole mõista andnud, et on midagi valesti teinud (näiteks vabandanud) ega nõuet vabatahtlikult täitnud. Kui hageja pöördus antud teemal kostja poole, nimetas kostja hagejat haledaks ja viletsaks meheks. Kostja selgitas istungil oma majanduslikku olukorda – tema sissetulekuks on pension, kuid tal on muud vara (kinnistud, autod). Maakohtu hinnangul on kostjal võimalik hüvitis tasuda ilma, et see kahjustaks tema enda igapäevast toimetulekut. Määratav hüvitis peaks mõjutama kostjat hoiduma edaspidi sarnasest tegevusest – kontrollimata valeväidete avaldamisest teiste isikute kohta. Põhjendatud ei ole hageja võrdlus elatustaseme suurenemisega. Maakohus leidis, et ka hageja varalise kahju nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kostja avaldas kaudse ebaõige faktiväite, millest oli järeldatav ebaõige otsene faktiväide. Sellega rikkus kostja hageja isiklikke õigusi. Hageja kirjutas enne esindaja poole pöördumist kostjale, kes mõistliku arutelu asemel solvas hagejat („Mina näen sind lihtsalt haleda ja viletsa mehena!“). Samuti on asjas leidnud tuvastamist, et kohtueelselt oli hagejal lepinguline esindaja, kelle vahendusel hageja kostjale nõude esitas. Hageja esindaja koostas nõudekirja ja edastas selle kostjale. Hagejal tekkis õigusabikulu 640 eurot (nõudekirja koostamine ja edastamine). Maakohus leidis, et 640 eurot on põhjendatud ja mõistlik kulu. Kuivõrd hageja mittevaralise ja varalise kahju nõuded kostja vastu on põhjendatud, on põhjendatud ka nõue hüvitistelt alates hagi esitamisest kuni täitmiseni seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. Maakohus piiras viivise suuruse hüvitiste summaga. Kuna hageja esitas kohtule viis nõuet (ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue, mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sellelt viivisenõue, varalise kahju hüvitamise nõue ja sellelt viivise nõue), millest neli rahuldati, jättis maakohus lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnesid riigilõivust 475 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 4576 eurot (sh käibemaks). Kostja menetluskulud koosnesid lepingulise esindaja kuludest 2292 eurot (sh käibemaks). Maakohus luges hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatuks. Poolte lepinguliste esindajate kulud määras maakohus kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada, osas milles maakohus rahuldas hageja mittevaralise ja varalise kahju ning viivise nõuded, samuti menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise osas. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei ole nõus kohtu järeldusega, et kostja on esitanud sisuliselt faktiväite, mille kohaselt on hageja tarvitanud kanepit. Kostja on avaldanud kommentaari teise isiku kommentaarile, täpsemalt avaldanud imestust Toomas Reisalu postitusele, kes on avaldanud hageja suhtes faktiväiteid kanepi tarvitamise kohta, mitte kostja. Millegipärast ei ole hageja suunanud oma nõudeid Toomas Reisalu vastu. Kostja leiab, et hageja suhtes ebaõigete andmete (hageja tarvitab kanepit) avaldajaks

§ 1047lg 1 mõttes on Toomas Reisalu.

Tema poolt avaldatud andmete (sõltuvusainete tarvitamise viide) kommenteerimine või imestuse väljendamine kostja poolt ei ole

§ 1047

lg 1 mõttes ebaõigete andmete avaldamine, vaid avaldatud andmete kommenteerimine, kostja ei saanud uuesti avaldada ebaõigeid andmeid. Sarnane on olukord, kus näiteks televisioonis või ajalehes avaldatakse ebaõigeid andmeid ja keegi avaldab kommentaariumis selle kohta imestust või tsiteerib uuesti meedias avaldatut. Sellisel juhul on ebaõigete andmete avaldaja ikkagi televisioon või ajaleht, mitte andmete kommenteerija. Kostja väljendas kommentaaris, kuidas ta Toomas Reisalu tekstist aru sai. Selliselt väljendas kostja oma arusaama, imestust või hinnangut avaldatule, selle ümberlükkamist ei saa

§ 1047lg 4 alusel nõuda.

Kostja avaldatu „popsutab sõltuvusaineid“ on pehmemalt väljendatud, kui Toomas Reisalu tekst, milles heidetakse hagejale otseselt ette kanepisõltuvust. Kui hageja kirjeldatud asjaolud (mainekahju, häbitunne) lugeda usutavaks, ja sellest tulenev mittevaraline kahju (hingelised kannatused) tuvastatavaks, sai kahju hagejale põhimõtteliselt tekitada vaid esmane, Toomas Reisalu kommentaar. Selles on esitatud väide, et hageja on kanepisõltlane, tal on olnud kanepi kasutamisest psühhoosis ja ta on kanepi tarvitamise tõttu olnud psühhiaatriahaiglas. Sellised väited võivad tõepoolest au teotada ja mittevaralist kahju tekitada, kui need osutuvad ebaõigeks. Kui Toomas Reisalu kommentaar juba tekitas hagejale mittevaralise kahju, siis ei saanud kostja vastus Toomas Reisalu avaldatule, mis on pealegi esitatud küsimus-imestamise vormis, enam hagejale kahju tekitada. Hageja ei ole põhistanud mittevaralise kahju tekkimist. Hageja on ise oma hagis märkinud, et mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on vaja tuua esile asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja leidis, et tema maine on oluliselt kahjustatud ja kostja kommentaar tekitas temas häbitunde. See on liiga ebakonkreetne põhistus. Hageja esmane soov oli andmete ümberlükkamine, mille realiseerumisel ei oleks ilmselt enam olnud vaja hakata mittevaralist kahju välja mõistma. Arvestades et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on kohtu põhjenduste kohaselt jäetud rahuldamata (sisuliselt) hageja nõude vormistusliku praagi tõttu, siis ei peaks kohus seetõttu n-ö „lohutuseks“ mõistma välja mittevaralist kahju. Kostja kommentaar „on popsutanud sõltuvusaineid“, ei saa mõistlikult võttes kellelegi olulist mainekahju jmt tekitada. Kohus on mittevaralise kahju väljamõistmisel reageerinud üle. Hageja ei suutnud istungil adekvaatselt kohtule selgitada, milles täpsemalt talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb. Hageja lepingulise esindaja kohtueelse nõudekirja kulu 640 eurot ei ole mõistlik ja põhjendatud, selles esitati andmete ümberlükkamise nõue, mille kohus jättis rahuldamata, ja mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõue, mille kohus rahuldas 500 euro ulatuses. Seega ei pidanudki 10 kostja suuremas osas kohtuvälist nõuet aktsepteerima. Kohus pidanuks seda arvestama hageja esindaja kohtuväliste kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga menetluskulude jaotuse osas. Kohus ei arvestanud, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue oli menetluses n-ö primaarnõue, mille üle on käinud pea kogu vaidlus ja millega on seotud kulude teke. Kostja on hageja peamisele nõudele edukalt vastu vaielnud, mis ei väljendu adekvaatselt menetluskulude jaotuses. Lugedes hageja õigusabile kulunud aja põhjendatuks 21 tunni ulatuses, on kohus jätnud hindamata kostja vastuväited. Kohus ei arvestanud, et enamus 21 tunnist on kulunud haginõude menetlemisele, millega sooviti ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kohus jättis selle nõude rahuldamata, mistõttu ei pea kostja selle nõude menetlemisega seotud kulu kinni maksma. 5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja ei saa viidata asjaolule, justkui kellegi kolmanda isiku avaldatud väited hageja kohta on olnud solvavamad vms. Hagejal on õigus otsustada, kelle vastu nõudeid esitada. Kuna praegune vaidlus käib kostja avaldatu üle, on asjakohatud kostja viited Toomas Reisalu kommentaarile. Maakohus leidis õigesti, et konteksti arvestades viitas kostja mõistliku inimese arusaama järgi enda kommentaaris tegelikult sellele, et hageja on tarvitanud kanepit, mitte tavalisi sigarette. Kostja andis kolmandatele isikutele mõista, et hageja on tarvitanud kanepit ehk illegaalset sõltuvusainet. Hageja kohta avaldatu rajanes ebatõestel faktidel ning tegemist on negatiivse sisuga informatsiooniga, mis kahjustas hageja mainet. Seega ei jää faktiväide hageja kõrgendatud talumiskohustuse piiresse. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja avaldatud väidete näol on tegemist õigusvastaste väidetega. Mittevaralise kahju väljamõistmine on põhjendatud. Ebaõige on kostja väide, et hageja pidi tõendama mittevaralise kahju tekkimist.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kohtupraktika kohaselt alati mittevaralise kahju hüvitis välja mõista. Ebaõige ja kohtupraktikaga vastuolus on kostja arusaam, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine oleks saanud hageja kahju kõrvaldada. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on eraldiseisvad, ühe rahuldamata jätmine ei välista teise rahuldamist. Isegi kui kostja oleks hageja ees vabandanud, ei välistaks see hageja õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ka kohtumenetlus ise ja kohtulahend ei ole piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Hageja leiab, et ka varalise kahju hüvitise väljamõistmine on põhjendatud. Kohtueelse õigusabikulu hüvitamise eeldus ei ole see, et kohtueelselt esitatud nõude suurus võrdub kohtus saavutatuga. Oluline on vaid see, et hageja esitatud nõue oli põhjendatud, sest maakohus tuvastas, et kostja hageja kohta avaldatud väited on õigusvastased. Kohtud ei ole pidanud asjakohaseks lähenemist, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamine sõltub sellest, kas kohus mõistis kannatanu kasuks välja sama summa, mida kannatanu nõudis rikkujalt kohtueelselt. Kui pooled oleksid jõudnud kompromissini ning kostja oleks tasunud hagejale hageja nõutud summa (mis võiski olla suurem, kui kohtu väljamõistetud hüvitis), siis ei oleks pooled kohtus vaielnud ning mõlemad pooled oleksid oma kuludelt kokku hoidnud. Hageja on kohtueelselt pöördunud kostja poole seoses hagejale kahju tekitamisega ning on ühtlasi ka väljendanud, et on valmis asjas kompromissi sõlmima. 11 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetava varalise ja mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralie kahju hüvitise 100 eurot ja varalise kahju hüvitise 400 eurot. Samuti mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise eelnimetatud kahjuhüvitiste summadelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa. Ringkonnakohus jätab muus osas maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Hageja nõudis maakohtus kostja poolt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Maakohus rahuldas hageja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude ja jättis hageja nõude ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks rahuldatama. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis tema nõude rahuldamata ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
2. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja kirjutas tema poolt hallatavas Facebooki grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“ järgmise kommentaari: „Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! : Mida ütlevad selle peale Priit Põdra, Angela Saksing ja Peep Põdder?“. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja on avaldaja. Avaldamine on

§ 1047

tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40). Kostja kirjutas ise vaidlusaluse kommentaari ja sellel, kas kostja poolt kirjutatu täiendas varasemalt avaldatud kommentaari või tugines sellele, ei ole tähendust otsustamisel selle üle, kas kostja on avaldaja. Avaldatud kommentaarile või muule kirjutisele omapoolse kommentaari lisamist ja selle kolmandatele isikutele lugemise võimaldamist saab pidada avaldamiseks. Kostja lugemisel avaldajaks ei oma tähtsust ka see, et eelnev, kellegi teise poolt kirjutatud kommentaar sisaldas veelgi rohkem ebaõigeid väiteid või solvavamaid väärtushinnanguid. Kostja suhtes nõue esitamine võib kostjale tunduda ebaõiglane, kuid kostja subjektiivne hinnang tema poolt kirjutatu võrdlemisel varasemalt avaldatuga ei mõjuta hageja õigust kostja vastu õiguskaitsevahendeid kohaldada. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja kommentaar „popsutab sõltuvusaineid“ on faktiväide, mis on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav. Maakohus on õigesti, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele leidnud, et faktiväite tuvastamisel tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes. Praegusel juhul on kostja poolt avaldatu otseselt sellele eelnenud kommentaariga seotud, ka apellatsioonkaebuses viitab kostja, et ta kirjutas oma kommentaari vastuseks Toomas Reisalu kommentaarile. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 12 11). Toomas Reisalu kommentaaris on selgelt ja üheselt arusaadavalt viidatud kanepi kasutamisele, selle mõjudele ja hageja väidetavale varaemale kanepisõltuvusele. Kostja kommenteeris Toomas Reisalu poolt kirjutatut. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja ei tõendanud menetluses, et tema avaldatud faktiväide on tõene. Isikuõiguste rikkumine au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamisega (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1) on reeglina õigusvastane.

Kohus peab ebaõigete faktiväidete avaldamisega kannatanu au teotamise tõttu esitatud (

§-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja § 1047 lg-test 1–3 tulenevat) mittevaralise kahju hüvitamise nõuet käsitledes kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud faktiväide oli hageja au teotav ehk tema mainet kahjustav (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja tegevus kommentaari kirjutamisel oli hageja mainet kahjustav ning tekitas hagejast negatiivse kuvandi, s.o andis kolmandatele isikutele mõista, et hageja on tarvitanud kanepit ehk illegaalset sõltuvusainet. 10.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tuvastades kostja käitumise õigusvastasuse, tuleb rahuldada hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13). Kohtumenetlus ise ja kohtulahend ei ole piisavad selleks, et kõrvaldada õigusvastase tegevusega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (vt nt RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 15). 11. Kohus määrab mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse

§ 127lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning Ts

MS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on diskretsioonipiire ületanud. Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ nähtub, et isiklike õiguste rikkumisel välja mõistetud kahjuhüvitised jäid vahemikku 100 kuni 1000 eurot. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 100 eurot. Kostja poolt avaldatu ei olnud äärmiselt solvava sõnakasutusega või otseselt ründav. Kostja poolt hageja kohta avaldatud laused ei kasutata väljendeid, mis oleksid otseselt hageja inimväärikust alandavad, pigem on tegemist negatiivse alatooniga väidetega. Ka maakohus leidis, et kostja 13 kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks erakordselt suure kaaluga ega riiva sedavõrd intensiivselt hageja au. Kostja avaldas kommentaari Facebooki kinnises grupis, mis ei jõudnud suure hulga lugejateni. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb

§ 113lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue.

Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitise summa. Alates hagi esitamisest

1. detsembril 2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni
2. märtsil 2024 on mittevaralise kahju hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot 57 senti. Alates
3. märtsist 2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni, tuleb kostjal tasuda mittevaralise kahju hüvitiselt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui 100 eurot. 12. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitise 640 eurot. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on hageja nõude lahendamisel ebaõigesti tuginenud

§ 115lg-le 1.

Ka hageja varalise kahju nõude aluseks on

§ 1043

ja

§ 1045lg 1 p 4.

Samas on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab

§ 128

lg 3 järgi ka mõistlikke kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja poolt rikutud

§ 1045

lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on mõistlik kohtueelsete õigusabikulude hüvitise suurus sarnase õigusteenuse keskmist hinda ja nõude kohtuväliseks esitamiseks vajalike esindaja toimingute mahtu arvestades 400 eurot. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (vt RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtueelse nõudekirja esitamine on vähendanud hagiavalduse koostamise ajakulu ja sellega on maakohus ka hageja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud. Hageja põhinõude osalise rahuldamise tõttu, tuleb

§ 113lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue.

Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise varalise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui varalise kahju hüvitise summa. Alates hagi esitamisest

1. detsembril 2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni
2. märtsil 2024 on varalise kahju hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis 86 eurot 27 senti. Alates
3. märtsist 2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni, tuleb kostjal tasuda varalise kahju hüvitiselt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui 400 eurot. 13. Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. 14 Ebaõigete faktiväidete avaldamisest tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduste täidetust tuleb kohtul kontrollida küll vastavalt iga valitud õiguskaitsevahendi liigile, kuid nii andmete ümberlükkamise kui ka kahju hüvitamise nõude eeldused on suures osas kattuvad. Kohus peab mõlema puhul tegema kindlaks, kas isik, kelle vastu on nõue esitatud, on avaldaja, kas tegemist on ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete faktiväidetega. Lisaks saab ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist sõltumata nende õigusvastasusest (

§ 1047

lg 4), millisel juhul oleks kohtu poolse kontrollimiskohustuse ulatus oluliselt väiksem. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti määranud menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud 20% ulatuses hageja ja 80 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkuda.

1. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Kostja ei tugine apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus oleks tema menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud. Kostja leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnates arvestanud kostja vastuväiteid ega asjaolu, et enamus hageja lepingulise esindaja ajakulust on seotud haginõude menetlemisega, millega sooviti andmete ümberlükkamist. Ringkonnakohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata jäämisega on arvestatud juba menetluskulude jaotuse määramisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Sealjuures analüüsis maakohus kostja vastuväiteid. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja ajakulu 23 tunni 50 minuti asemel põhjendatuks 21 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud.
2. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 15