Kohtuväline menetleja: Triinu Riigor, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: Freed Herm, ik: 37603260292, elukoht: xxxx, e-post: xxxx Kaitsja: advokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ, Vabaduse pst 59, Tallinn. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Freed Hermi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P. 29.12.2023 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,23,011826 Freed Hermi karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o.
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, s.o LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse tühistamise taotluse osas. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P. 29.12.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,011826 Freed Hermi karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o.
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt, s.o LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. 1
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 17.02.2023 kella 11.50 ajal juhtis Laagna teel (KUMU bussipeatuse juures) suunaga Gonsiori tn, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg/l kohta. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse I Kaebuse asjaolud: 19.12.2023.a otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 69 lg 3 rikkumise eest LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga summas 600 € ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et menetlusalune isik juhtis 17.02.2023.a. kell 11:50 Tallinnas Laagna teel KUMU bussipeatuse juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,57 mg (lisa 1). Otsuse kohaselt arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku kahetsusega, samuti asjaoluga, et menetlusalune isik pani väärteo toimetahtlikult ning väärteo puhul on tegemist enamohtliku väärteoga. Menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on suur. II Kaebuse ulatus, väited ja põhjendused: Menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamise. Kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku teole antud kvalifikatsiooni menetlusalune isik ei vaidlusta. Samuti ei vaidlusta menetlusalune isik määratud põhikaristust. Kaitse on seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud ega vältimatult vajalik. Kohaldatud põhi- ja lisakaristuse ühend ületab kaitsja hinnangul menetlusaluse isiku süü suurusest tuleneva karistusvajaduse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kuigi kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku süüd pidanud suureks, ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest selliseid asjaolusid, mis muudaksid menetlusaluse isiku süü keskmisest suuremaks. Karistuspraktikas omaksvõetud lähenemise kohaselt tuleks karistuse määramisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestades süü suurusega ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega, saadakse 2 süü suurusele vastav karistuse määr. Süü suuruse leidmisel tuleb arvesse võtta teo toimepanemise asjaolusid, samuti süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Kaitsja hinnangul ei ole menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 kohase väärteo toimepanemisel keskmisest suurem. Menetlusalusel isikul mõõdetud alkoholikogus ei ületa oluliselt LS § 224 lg 2 dispositsioonis kirjeldatud alkoholikoguste keskmist määra. Samuti ei too antud juhul väärteo toimepanemine päevasel ajal kaasa keskmisest suuremat süüd, kuivõrd puuduvad andmed, kui tihe oli liiklus sel teelõigul, mida menetlusalune isik sõidukit juhtides läbis ja kas ning mil määral ta sellel teelõigul sõites teisi liiklejaid ohustas[3]. Samuti vaidleb kaitsja vastu kohtuvälise menetleja otsuses esitatud väitele, et menetlusaluse isiku tegu oli tahtlik. Menetlusaluse isiku suhtes KarS § 424 lg 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetlus lõpetati süüteotunnuste (täpsemalt tahtluse) puudumise tõttu. Väärteoprotokollist ega vaidlustatud otsusest ei nähtu ka muid asjaolusid, mis muudaksid menetlusaluse isiku süüd keskmisest suuremaks. Puuduvad andmed, et menetlusalune isik pani süüteo toime sellisel motiivil või eesmärgil, mis tema süüd suurendaksid. Pigem tuleb lugeda võimalikuks, et menetlusaluse isiku poolt süüteo toimepanemist soodustas talle arsti poolt välja kirjutatud uus ravim, mille toime oli menetlusalusele isikule teadmata ja mis manustatuna võis mõjutada menetlusaluse isiku arusaamist oma seisundi või tegevuse suhtes. Kaitsja möönab, et ilmselt pole siinkohal tegemist küll süüdimatusseisundiga, kuid samuti puuduvad kaitsja hinnangul tahtluse tunnused. Sarnaselt kriminaalmenetlusele, tuleb ka väärteomenetlus juhinduda KrMS §-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtetest, muuhulgas tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku süüdiolekus (lg 3). Käesoleval juhul puudutab selline kahtlus teo toimepanemist tahtlikult. Lisakaristuse kohaldamine ei ole kaitsja hinnangul vajalik ka lähtuvalt üld- või eripreventiivsetest vajadustest. Õigusteoorias on lisakaristust peetud eelkõige eripreventiivsest vajadusest lähtuvaks karistusliigiks. Eripreventiivne hinnang on seotud eelkõige süüteo toime pannud isikuga. Eelkõige esineb eripreventiivne vajadus juhtudel, kui on põhjust arvata, et teised karistusliigid ei võimalda karistuse eesmärke saavutada. Selline risk esineb eelkõige aga juhul, kui isik ei ole varasematest karistustest õigeid järeldusi teinud ning on jätkanud süütegude toimepanemist. Või on isiku poolt toime pandud süütegu sedavõrd raske või selle toimepanemise asjaolud sellised, mis tingivad negatiivse eripreventiivse prognoosi. Kaitsja hinnangul ei esine käesoleval juhul ühtegi sellist eeldust. Menetlusalust isikut ei ole varem LS § 224 kohaste väärtegude eest karistatud. Varasemaid karistusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad rikkumised on seotud uue süüteoga[4]. Seega kuigi menetlusalusel isikul on kaks kehtivad kuriteokaristust ning ka kaks kehtivat väärteokaristust, ei ole ükski nendest seotud mootorsõiduki juhtimisega alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Seetõttu ei saa kaitsja hinnangul teha sellist tulevikuprognoosi, mille alusel pidada juhtimisõiguse äravõtmist hädavajalikuks meetmeks liikluskorra tagamisel ja menetlusaluse isiku mõjutamisel. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kaitsja hinnangul menetlusaluse isiku puhul sellised tegurid, mis tingiksid obligatoorse vajaduse menetlusaluse isiku kõrvaldamiseks liiklusest. Juhtimisõiguse äravõtmise vastu räägib ka see asjaolu, et juhtimisõiguse kaotus toob menetlusaluse isiku jaoks kaasa märkimisväärselt raske olukorra oma tööelu ja kohustuste korraldamisel. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et juhtimisõiguse äravõtmist kohaldades tuleb muuhulgas hinnata ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalust isikut rõhub, võttes seejuures arvesse, kas tegemist on juhu- või harjumussüüteoga. Juhtimisõiguse piiramine 3 kuuks mõjutab menetlusalust isikut küllalt rängalt. Menetlusalune isik kasutab juhtimisõigust igapäevaselt oma töös. Nimelt töötab menetlusalune isik xxxx äriühingus D OÜ-s (lisa 2 – tööleping, lisa 3 – iseloomustus, lisa 4 - palgatõend). Juhtimisõiguse kaotamine tooks kaasa olukorra, kus menetlusalune isik kaotab senise sissetuleku (vt lisa 3 – iseloomustus). Sissetuleku kaotamist tuleb kaitsja hinnangul pidada 3 käesoleval majanduslikult küllalt ebastabiilsel ajal isikut märkimisväärselt rõhuvaks tagajärjeks. Juhtimisõigus on menetlusaluse isiku jaoks oluline ja vajalik ka seoses asjaoluga, et menetlusaluse isiku hooldada-aidata on menetlusaluse isiku eakas tädi A. H.-K., kes ei tule iseseisva eluga enam vajalikul määral toime ja kellel puudub ka lähisugulastest koosnev toetav perevõrgustik. Ainus lähisugulane, kellega tädil on säilinud suhted, on tema vennapoeg e. menetlusalune isik (lisa 5 – puude tuvastamise taotlus). Abi korras käib menetlusalune isik tädiga poodides ja arstide juures, korraldab elamise kütmist, toidutarnet, raskemaid majapidamistöid, asjaajamist, samuti on külaskäigud olulised sotsiaalse suhtlemise toetamiseks. Nende ülesannete täitmiseks on auto juhtimise õigus samuti oluline ja vajalik, kuna tädi ei talu ühistranspordiga liikumist, samuti on mobiilne liikumisvõimalus vajalik, et tagada abi, töö ja muude kohustuste vaheline optimaalne logistika. Võrreldes lisas 5 esitatud taotluse esitamise ajaga on menetlusaluse isiku elukorraldus muutunud – menetlusalune isik ei ela enam koos oma tollase elukaaslasega. Käesoleval ajal elab menetlusalune isik üksinda, mistõttu ei ole tädi abistamisega seotud kohustusi võimalik ka kellelegi delegeerida. Kaitsja möönab, et karistus ei pea tõepoolest olema karistatavale mugav kanda ja karistuse mõju avaldubki karistusega kaasnevates erinevates kitsendustes, kuid eelnev karistuse mõju ei tohiks ulatuda üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Nagu kaitsja eelpool juba märkis, ei nähtu käesoleva väärteoasja materjalidest neid asjaolusid, mis muudaksid menetlusaluse isiku süü keskmisest suuremaks või viitaksid sellisele menetlusalusest isikut tulenevale eripreventiivsele vajadusele, mis tingiks tema juhtimisõiguse obligatoorse piiramise. III. Taotlused kohtule: Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS § 115 palub menetlusalune isik kohtul ühistada PPA Põhja prefektuuri 29.12.2023.a otsus menetlusaluse isiku karistamise kohta LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja jätta lisakaristus kohaldamata. IV. Menetluslikud teated: Menetlusalune isik teatab, et soovib oma kaebuse arutamisest kohtus osa võtta. V.
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Vastavalt LS § 224 lg 2 7 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt LS § 224 lg 3 p 1 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteo eest määranud rahatrahvi LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristust kohaldati sanktsiooni alammääras. Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,57 mg/l. Selline määr on veidi üle LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise keskmist määra, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Hinnates Freed Hermi süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,57 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on veidi üle keskmise. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis on alkoholi tarvitamine toime pandud tahtlikult, kuivõrd alkoholi tarvitatakse teatud seisundi saavutamise eesmärgil. Juhul, kui seda eesmärki ei oleks olnud, oleks menetlusalune isik tarvitanud vedelikku, mis ei sisalda alkoholi. Ravimite samaaegne tarvitamine põhjustas aga menetlusalusel isikul joobe ning sõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud ettevaatamatusest. Sama ei saa aga öelda sõiduki juhtimise kohta alkoholi tarvitamise tunnustega. Freed Hermi hooletu suhtumine ja käitumine panid ta olukorda, kus kõik ravimite ja alkoholi manustamise järgne oli tema jaoks hägune ning sellises seisundis asus ta mootorsõidukit juhtima. Sellises olekus liiklusesse asumine näitab menetlusaluse isiku vastutustundetut käitumist ning sellisel juhul on süü hinnatav üle keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja lahendi tegemisel arvestanud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit 8 juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima pärast alkoholi tarvitamist. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei adunud iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus liiklusnõudeid, seejuures ühte olulisemat juhile kehtestatud keeldu. Kaebuse esitajale inkrimineeritud väärtegu näitab seda, et kaebuse esitaja suhtus juhi kohustustesse ja juhile kehtestatud keeldudesse ükskõikselt. Eeltoodust nähtuvalt, arvestades menetlusaluse isiku üle keskmise süüd, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne toimepandud väärteoga ja kohus loodab, et selline karistus täidab nii üld- kui ka eripreventiivse eesmärgi, sundides kaebuse esitajat liiklusnõudeid täitma korrektsemalt ning kohus ei pea vajalikuks seda muuta. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud keskmist ületavana. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,57 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud määra keskmist ületav määr. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba LS § 224 lg 1 sätestatud piirmäära ületamise puhul. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul puudub varasem kehtiv karistus LS § 224 ettenähtud väärteo eest, on tal kehtiv karistus KarS § 329 ettenähtud süüteo eest (Harju Maakohtu 08.01.2019 kohtuotsus nr 1-18-9753) ehk karistuse kandmisest kõrvale hoidumise eest. Karistus, mille kandmisest ta kõrvale hoidis, oli Freed Hermile mõistetud Harju Maakohtu 24.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3162, millega karistati teda KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusega ja temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks ning lisakaristuse kandmise ajal juhtis ta teadlikult neli päeva pärast kohtuotsuse jõustumist mootorsõidukit, pannes sellega toime KarS § 329 ettenähtud kuriteo. Seega juhtimisõiguse äravõtmine ei ole varasemalt takistanud Freed Hermil mootorsõidukit juhtimast. Menetlusalune isik ja tema kaitsja paluvad oma kaebuses lisakaristust mitte kohaldada ja juhtimisõiguse alles jätta, kuna menetlusalune isik on asunud tööle kuller-autojuhina, kasutab oma igapäevases töös juhtimisõigust ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks menetlusalune isik oma töö ja sissetuleku. Kaebusele lisatud töölepingu kohaselt on Freed Herm D OÜ juures alustanud tööd 27.03.2023 xxxx ametikohal ning üheks põhiliseks tööülesandeks on sõidukavast kinnipidamine. Tööandja poolt esitatud iseloomustus on positiivne, on nende jaoks kindel töötaja, ei ole saanud ainsatki kaebust ega liiklustrahvi ning oma tööd saab teha ainult siis kui ta omab autojuhi lubasid. Samuti on menetlusaluse isiku hooldada-aidata tema eakas 9 tädi, kes ei tule iseseisva eluga enam vajalikul määral toime. Freed Herm on tema ainus lähisugulane, kellega tädil on säilinud suhted ning aitab teda poes ja arsti juures käimisega, milliste ülesannete täitmiseks on juhtimisõigus oluline ja vajalik. Siinkohal on aga kohtu hinnangul oluline välja tuua, et Freed Herm pani temale süüks arvatava väärteo toime 17.02.2023, s.o enam kui aasta tagasi, millise aja jooksul ei ole ta toime pannud mitte ühtegi uut liiklussüütegu. Seejuures on menetlusalune isik alates 2023. aasta märtsi lõpust töötanud kuller-autojuhina, olles peaaegu terve aasta oma töökohustusi täites viiel päeval nädalas pidevalt liikluses mootorsõiduki juhina. Kaebemenetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks selle aja jooksul liiklussüütegusid toime pannud, vaatamata sellele, et ta töötab xxxx, millise töö tegijat peaks tavapäraselt iseloomustama kullerile omane liikluskäitumine, s.o lubatud sõidukiiruse ületamine. Antud juhul lisakaristuse kohaldamisel ei näe kohus, kuidas see võiks mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, kuna ta on suutnud sellest hoiduda juba aasta. Kuna väärteo toimepanemisest on möödunud aasta, puudub lisakaristuse kohaldamise puhul vahetu süüteo toimepanemise järgne mõju. Lisakaristuse kohaldamine peaks aset leidma siis, kui süüteo toimepanemisest ei ole möödunud kuigi palju aega ja toimepandud teole järgneb võimalikult kiiresti ka karistus. Käesoleval juhul on küll kriminaalmenetlus lõpetatud ja alustatud väärteomenetlust, mistõttu on menetlus veninud, kuid kohtu arvates on süüteo toimepanemisest aasta möödumisega oluliselt vähenenud avalik menetlushuvi, mis peab ka süüdlase olukorda mõjutama, kuivõrd menetluse venimist ei ole põhjustanud menetlusalune isik. Kuna menetlusaluse isiku kohta ei ole kohtule esitatud andmeid, mis viitaks sellele, et menetlusalune isik oleks viimase aasta jooksul toime pannud liiklusalaseid süütegusid, ei ole võimalik kohtu arvates käesoleval hetkel näha Freed Hermis sõidukijuhti, kes seaks teised liiklejad ja ühiskonna turvalisuse ohtu määral, mis tingiks lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse ja ohtliku juhi liiklusest eemaldamise. Eeltoodud asjaoludest teeb kohus järelduse, et põhikaristus on Freed Hermi suhtes eripreventatiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane ei ole käesolevaks ajaks ühiskonnale jätkuvalt nii ohtlik, et oleks vaja kohaldada lisakaristust. Mis puudutab üldpreventiivset eesmärki, s.o õiguskorra kaitsmise huve, siis on selle eesmärgi saavutamine sellise väärteo puhul enam kui aasta möödudes raskesti saavutatav ning menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine ei pruugi suurendada teiste liiklejate turvatunnet, kuivõrd avalik menetlushuvi sellise reageeringu kohta on oluliselt langenud. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb määratud lisakaristuse osas tühistada, millest tulenevalt tuleb esitatud kaebus rahuldada. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks tühistada vaidlustatud otsuse määratud lisakaristuse osas. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.