← Eesti

1-22-2429/17

Obsah (17)§ 310§ 173§ 126§ 318§ 319§ 189§ 387§ 417§ 37§ 381§ 2962§ 180§ 175§ 182§ 423§ 181§ 306

1-22-2429 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-2429 (20231501788) Kohtukoosseis Märt Toming Kohtuistun

§ 310lg 1 alusel rahuldamata.

1 5. Kannatanu T J esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 2000 (kaks tuhat) eurot jätta täies ulatuses

§ 310lg 1 ja § 2962 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud 6. Allar Mihkelsonilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087 (tuhat kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Allar Mihkelson, 1-22-2429, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Allar Mihkelsonile tema avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Allar Mihkelsonilt välja mõista kannatanu T J kasuks

§ 173

lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 182 lg 3 alusel kannatanul T J kriminaalmenetluses valitud esindajale õigusteenuse eest tasu maksmise tõttu tekkinud menetluskulust summas 3132 eurot osa kulust, s.o 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda T J arvelduskontole nr xxx Swedbank AS, märkides selgitusena „Allar Mihkelson, 1-22-2429, kannatanu valitud esindaja tasu hüvitamine“ Ülejäänud osa kannatanu valitud esindajale makstud tasust summas 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot jätta kannatanu T J enda kanda. Asitõendid 8. DVD+R plaat moodulmaja piltide ja dokumentidega ja DVD+R plaat tunnistaja poolt edastatud andmetega (krim. toimik tl 49, 56) jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

9. Moodulmaja, mis on asitõendi asukohas jäetud vastutavale hoiule I K, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule I K.

10. Asitõendi säilimiseks kohaldatud meede, s.o 20.05.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt asitõendi – moodulmaja hoiule andmine I K asitõendi asukohas xxx, tühistada meetme kohaldamise aluse äralangemise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

§ 319

lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

  1. SÜÜDISTUSE SISU Kohtusse saadetud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Allar Mihkelsoni selles, et tema ajavahemikul veebruar 2020–03.07.2020 pööras ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks tema valduses oleva tema jaoks võõra vallasasja - T Jle kuuluva moodulmaja väärtusega 24 900 eurot. Moodulmaja oli ehitatud T Jle kuuluva OÜ xxx poolt. OÜ xxx ja A OÜ (mille juhatuse liige on Allar Mihkelson) vahel oli 17.10.2016 sõlmitud üürileping Harjumaal xxx kinnistul asuva hoone osa ja selle ümber oleva territooriumi 2 suhtes. Lepingu lõppemise järel 30.04.2018 jäeti moodulmaja T J ja Allar Mihkelsoni vahel sõlmitud suulise kokkuleppe alusel xxx kinnistule kuni ostja leidmiseni. Alates veebruarist 2020 rentis I K xxx OÜ-lt, mille juhatuse liige oli Allar Mihkelson, xxx hoonet koos sellega piirneva territooriumiga. Äriregistris kande kohaselt A OÜ jagunes eraldumise teel ning andis osa varast üle omandavale asutatavale ühingule xxx OÜ. Jagunemiskava on tõestatud 08.01.2019 ja heaks kiidetud 04.03.
  2. Ajavahemikul veebruar kuni juuni 2020 lubas Allar Mihkelson I K ebaseaduslikult ära viia xxx OÜ-le, mille juhatuse liige tema on, kuuluva kinnistu aiaga piiratud territooriumilt asukohaga xxx, T Jle kuuluva moodulmaja. Sellega manifesteeris ta enda kui valdaja tahet lasta I K käituda edaspidi moodulmaja omanikuna ja jätta T J moodulmajast kestvalt ilma. Allar Mihkelsoni teadmisel tellis I K moodulmaja transportimiseks veotellimuse ja lasi moodulmaja transportida T J teadmata ja loata ajavahemikul 30.06.- 03.07.2020 I K elukaaslase vanemate krundile aadressile xxx. I K ühendas moodulmaja vajalike tehnovõrkudega ning hakkas seda enda tarbeks kasutama. Seega Allar Mihkelson pani toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.10.2022 kohtuistungil avaldas süüdistatav Allar Mihkelson, et süüdistus on talle arusaadav ja ennast süüdi ei tunnista. Kohtulikes vaidlustes leidis prokurör, et on tõendamist leidnud, et Allar Mihkelson pööras talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, seega on toime pannud KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles karistuseks mõista rahaline karistus 235 päevamäära, arvestades päevasissetulekuks 39,97 eurot, s.o rahaline karistus 9 392,95 eurot. Kannatanu esindaja leiab, et kogutud tõenditega on Allar Mihkelsoni süü KarS § 201 lg 1 järgi tõendamist leidnud ning palub tsiviilhagi rahuldada, menetluskulud hüvitada. Kaitsjad leidsid, et nende kaitsealuse tuleb õigeks mõista süü ja süüteokoosseisu puudumise tõttu, tsiviilhagi paluvad jätta rahuldamata või läbi vaatamata ning välja mõista süüdistatava poolt kantud õigusabikulud. Süüdistatav Allar Mihkelson ütles 18.11.2022 kohtuistungil viimases sõnas, et ei arvanud, et uute üürnikega toimub maja ära viimine või majaga mingi tegevus ja sai sellest teada alles siis kui maja oli ära viidud, temal ei ole mingit süüd selle majaga toimumises ja tema arvates on maja täiesti olemas ja on teada, kus see maja on.
  3. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kaitsjate ja prokuröri seisukohad, kuulanud ära kannatanu ja tunnistajate ütlused ning süüdistatava süüd eitavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 201 sätestab, et omastamine on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus kõigepealt analüüsima, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra varaga. Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist ning lõpuks selle ebaseaduslikkust. 3 Kannatanu T J kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik, tl 19 pöördel-26) kohaselt oli tal Allar Mihkelsoniga 2016-2018 üürisuhe, pärast üürilepingu lõppemist täiendavaid suhteid ei ole, ühtegi teist kohtumenetlust ei ole. Tema koos kolleegi A H otsisid 2016 suvel moodulmajade tootmiseks üüripinda, tuli teave, et xxx on üks vaba tootmispind, käisid vaatamas ja sõlmisid septembris 2016 üürilepingu. Üürilepingu osapoolteks oli xxx ehk tema asutatud ettevõte, kus on 100% osanik ning teiseks pooleks A OÜ, keda esindas Allar Mihkelson. Tema ja Allar Mihkelson allkirjastasid lepingu ning ruumide üleandmise akti. Tootmishoonet oli vaja selleks, et ehitada moodulmaju ja seinapaneele, teisi kokkupandavaid asju. Tootmispind asus xxx, mille suurus ja asukoht neile sobis. Kinnistul asus mitu hoonet, nemad kasutasid suuremat veneaegset hoonet. Territoorium oli piiratud aiaga, oli lukuga värav, tootmishoone ees oli asfaltplats. Vaatasid ka ala, kus said oma materjale ladustada. Tööde juht oli kohapeal A H, kelle korraldamisel ja organiseerimisel olid erinevatel lõikudel töölised. xxx OÜs töötas A H, tema ise ja alltöövõtjad, kes tegid eritöid. Neil õnnestus ehitada üks näidismaja, erinevaid seinamooduleid tellimuste peale, puitmööblit. Probleem oli selles, et ei olnud aktiivset müüki, ei suutnud müüki hästi teha, siis lõpetas 2018 üürilepingu, millega lõppes ka xxx aktiivne tegevus aga oli 30.07.2020 veel registris, maksud makstud, deklaratsioonid esitatud. Vaidlus toimub ehitatud näidismaja üle. Maja ehitamine võttis umbes 6-7 kuud, sai valmis 2017 teises pooles. Tegemist ei olnud standardprojektiga, polnud sellist varem teinud või lahendust kopeerinud. Põhja pindala on 25 m2, kus on väike elukondlik osa, eraldi WCduširuum, väike magamisnišš ja väike köögipind. Ruumide peal oli ka kaks lavatsit, üks ukse kohal, teine magamiskoha ja WC kohal, kas täiendavaks magamispinnaks või asjade hoidmiseks, kokku oli pinda 32 m
  4. Moodulmaja ehitamiseks tasuti xxx OÜ, xxx ja tema enda kaudu, mõlemad ettevõtted kuuluvad 100% talle. Tema oli selle maja juriidiline omanik eraisikuna. xxx OÜ on arhitekt K H kuuluv ettevõte, kes tegeles vormistamisega, et maja saaks kliendi kinnistule panna. A kuulub A K ning on vee- ja kanalisatsiooni ja teede ehitustöid teostav ettevõte, kellelt tellis kliendi kinnistule ettevalmistustööd. Moodulmaja ehitamise kuludest on ülevaade, on pangaväljavõtted ja käsitsi tehtud rehkendused, kuhu mis kulud lähevad. Kasutatud on kvaliteetseid materjale, samuti olid üürikulud, alguses tahtsid maja pealt teenida 3000-5000 eurot, panid maja müüki 40 000 euroga, kuid müük ei läinud hästi ja lasid hinda alla ning sai maha müüdud 24 900 euroga aga maja hind on kindlasti suurem. Üürilepingu lõpetamiseks tegi Aile avalduse ja leping lõppes 30.04.
  5. Lepingu lõppedes mingit akti ei koostatud, 30.
  6. ei olnud seal kohal Allar Mihkelsoni kontaktisikut G A ega Mihkelsoni ennast, oli vaid telefonikõne, et kuidas edasi. Kuna keegi kohale ei tulnud, oli maakleriga kokkulepe, et võtmed jätta tema postkasti ja nii ta tegi. Ruumi olid varem Allariga üle vaadanud, kas nii sobib. Pärast lepingu lõppemist oli kokkulepe, et kindlasti peavad ruumid vabastama, majale monteerisid rattad alla ja tõmbasid selle tootmishoone kõrvale asfaltplatsile. Maja jäi sinna suulise kokkuleppe alusel, Allar Mihkelsonilt arvab, et sai telefoni teel aprilli lõpus nõusoleku, et maja võib sinna jääda, kuni sellele ostja leitakse. Kokkulepe tehti T J ja Allar Mihkelsoni vahel. Ei saatnud vara sinna jätmise kohta e-kirja, kuna oli vastastikune usaldus ja ei olnud vajadust. Tunnistajat kokkuleppe juures ei olnud, see sai telefoni teel kokku lepitud. Allariga ei olnud pärast seda mingit kontakti. Lootis, et leiab kliendi 3-4 kuuga aga leidis alles aasta ja 3-4 kuu pärast. Maja hakkasid müüma juba kavandamise ajast, aga siis kui said aru, et maja saab lähinädalatel, kuudel valmis, panid kv.ee portaali kuulutuse koos maakler K J, kellel palus teha professionaalsed fotod. Maakleril olid maja võtmed ja käis seda näitamas. Huvilisi oli 4-5 ja viimane tahtis seda ära osta, käisid päris mitme inimesega seal kohapeal. Interneti kaudu leidsid ostja H-I K, kellega on isiklikult koos maakleriga maja peal kohtunud. Allar Mihkelsoni sel ajal seal kõrval ei olnud, kliendi tulekust ei teavitanud ta kunagi. Maja nägi ta xxx teel viimati 2020 aasta juuni lõpus või juuli alguses, kui käis seda seal transpordi jaoks mõõtmas. Eriveose osas olid läbirääkimised xxx OÜga, kontaktiks oli K. Kui läks viimaseid mõõte augusti alguses täpsustama, siis maja seal enam ei olnud. Maja tahtsid transportida kliendi kinnistule, maja oli selleks ajaks maha müüdud ja pool rahast oli ära makstud, mille maja kadudes kliendile tagasi kandis. Maja oli terve aja pärast üürilepingu lõppu, umbes 2 aastat, seisnud seal territooriumil platsil. Maja ei olnud saanud selle ajaga kannata, üks alla pandud ratas oli kuumaga suvel paar cm asfalti sisse vajunud aga maja oli terve ja töökorras. Kui avastas, et maja on kadunud, helistas esmalt Allarile, telefon kutsus, vastu ei võetud, hiljem 4 oli välja lülitatud. Saatis Allarile teate, et talle tundub, et keegi on maja ära varastanud ja kas ta teab sellest midagi, pärast mida pöördus kohe politseisse. Allar Mihkelsonilt ei saanud mingit vastust, ei vastanud kõnedele ega sõnumitele. Küsitles ise seal olevaid töötajaid, kes ütlesid, et nad ei tea midagi. Mihkelsoniga üürilepingu lõppemisest kuni maja kadumiseni polnud ühtegi võlga ega tasumata arvet, ei olnud ühtegi vaidlust ka üüriperioodil. Need, mis toimikus on, on väljamõeldis, ei olnud talle ühtegi eurot võlgu. Ei olnud ka mitte varalise iseloomuga konflikte, pigem suhtlust ei olnudki, leping oli sõlmitud ja vastavad kohustused täidetud. Pärast üürilepingu lõppemist ja enne maja kadumist ei ole Mihkelson ühtegi arvet esitanud, samuti ei ole kontakti olnud, ei ole suhelnud ega otsitud telefoni ega kirja teel. Kindlasti olid Mihkelsonil olemas kõik tema kontaktandmed, need olid lepingus ja on ka avalikud, kontaktandmed on samad olnud alates 1995 aastast. Politseile esitas süüteoteate vist augusti alguses. Kuna töölisi küsitledes selgus, et koha peale, kus moodulmaja oli seisnud, oli ladustatud materjali juuli alguses ja ise käis seal viimati 30.06, siis arvas, et vargus toimus juuli alguses. Asja uurides sai teada, et maja on xxx, on seda ka ise vaatamas käinud ilma omanikke tülitamata. Kuna toimikust on näha, et see maja on kasutusse võetud, sisustatud, tahab süüdistatavalt raha, kuna seda maja ta enam müüa ei saa. Maja ehitamise kulusid kandis xxx, T J ja R, kust ta andis sinna laenu. Maja oli esmalt xxx bilansis ja hiljem võttis T J kõik kohustused üle, sest xxx enam ei tegutsenud, kõik maksud jm olid makstud. Majaga seotud vastuseid on pädev vastu võtma vaid tema ise, tema on omanik, firmade omanik ja rahastaja ainuisikuliselt. Keegi teine selle maja osas mingeid omandiõiguse nõudeid esitada ei saa. Ei pea vajalikuks endaga kirjalikku dokumenti sõlmida. Soovib, et Allar Mihkelson hüvitaks tema poolt tekitatud kahju. Esitatud tsiviilhagi osas selgitas, et OÜ xxx raamatupidamise kulud on seotud sellega, et kui maja ära varastati, peab ettevõtte kulusid üleval pidama ja tema ise maksis neid vahendeid sisse. Kui 2020 oleks saanud maja müüdud, ei oleks neid kulusid tekkinud. OÜ xxx´ele pidi maksma maaklerile K J tema vahendustasu ja töö eest. Mittevaralise kahju nõuet põhjendab sellega, et üürisuhte kõik kohustused olid täidetud, teist poolt usaldatud ja seda kuritarvitatakse, tema oli mitu aastat vaeva näinud ja hingega asja teinud ning tuleb inimene, kes vara ära varastab. Tal oli piinlik maakleri ja kliendi ees, inimestel väärikust ja austust ei ole, moraalne kahju on see, millega ta on pidanud aastaid pärast seda tegelema. Jääb esitatud tsiviilhagi summa 29 831,60€ juurde täies ulatuses. Uurijale edastatud dokumentide osas selgitas, et 05.09.2020 T J poolt menetlejale J I e-kirjaga saadetud fotodel on nende poolt toodetud moodulmaja, mis on üüripinnalt välja tõstetud pärast lepingu lõppemist, teisel pildil san-ruumi sisustus, alumine foto on maja sisevaade. Lk 7 pöördel on üüripind koristusjärgselt, nii andsid tootmishoone üürilepingu lõppedes üle. Üürilepingul on kaks kuupäeva 07.10.2016 ja 17.10.2016, arvab, et see pastakaga parandatud on õige, see on allkirjastamise kuupäev. Müügilepingul T J ja H-I K vahel on T. J poolt 30.07.2020 digitaalselt allkirjastatud, ostja allkirja ei ole aga ostja soovi kinnitab makse T. J arvele sama lepingu kohaselt. Ei välista, et ostja allkirjaga leping on kuskil olemas. Väljastatud on ka arve 12 450 eurot ehk poolele maja väärtusest ja T. J pidi seejärel projekteerima välistrasside lahendused, ettemaksuga ostja kinnitas, et soovib maja saada ja soovib paigaldust ja transporti. 12.05.2021 ülekuulamise lisana esitatud fotod on sellest samast tema ehitatud moodulmajast, mis xxx kinnistult kaduma läks. xxx konto väljavõtetest 20162019 lõpuni nähtub, et on tasutud üüri eest, tasutud lepingulisi kohustusi, ehitusmaterjali soetatud ja lisaks investeeringud, mis on ise ettevõttesse teinud. xxx OÜ 01.08.2020-12.09.2021 kontoväljavõttel on kajastatud xxx OÜ makseid, mis on raamatupidamise teenus. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et OÜ R äriregistri väljatrüki (krim. toimik, tl 98) väljatrüki kohaselt on 100% osanikuks T J, kes on samuti koos M J ja J Jga juhatuse liige. OÜ xxx äriregistri väljatrükist (krim. toimik, tl 99) nähtub, et 100% osanikuks ning ainukeseks juhatuse liikmeks on T J. OÜ xxx kontoväljavõttest perioodil 01.01.2016-31.12.2017 nähtub, et R OÜ kaudu on T J teinud ettevõttesse investeeringu summas 17 500 € ja seejärel andnud laenu puitmajade ehitamiseks kokku summas 34 500 €, s.o kokku on sellel ajavahemikul xxx OÜ kontole kantud T J ja tema teise äriühingu poolt puitmajade ehitamiseks 52 000 eurot. Samuti on oktoober 2016 kuni november 2017, tasutud A OÜ-le arvete alusel pea igakuiselt 1140 eurot (krim. toimik, tl 18-25). OÜ xxx kontoväljavõttest perioodil 01.01.2018-31.12.2019 nähtub, et T J on R OÜ 5 kaudu andnud xxxe laenu veel 4 500 €. Sellest tulenevalt on T J maksnud investeeringuks ja laenudena R OÜ kaudu xxx kontole 56 500 eurot. Kontol olnud rahaliste vahendite liikumisest nähtuvalt on igakuiselt jätkunud arvete alusel ülekanded A OÜ-le kuni aprill 2018, samuti nähtuvad igakuised maksed 36 € xxx OÜ-le. Seega on xxx kontole kantud rahalistest vahenditest regulaarselt tasutud tootmisruumi üüri. Lisaks sellele nähtub konto väljavõtetes olevatest rahaliste vahendite liikumise kirjetest, et rahalisi vahendeid on kulutatud puidu ostmiseks (AS xxx, xxx), projekteerimisele (xxx OÜ), ehitustarvetele (xxx OÜ, xxx AS xxx, xxx, xxx OÜ, xxx, xx, xxx, xxx), tööriistadele (xxx OÜ, xxx, xxx), puittoodetele (xxx OÜ), soojustus- ja isolatsioonimaterjalidele (xxx OÜ), sanitaartehnikale (xxx OÜ, xxx), voodrilauale (xxx OÜ), elektritöödele (xxx OÜ), dušikabiinile (xxx AS), katusematerjalidele (AS xxx), õhupuhastajale (OÜ xxx), plaatimistöödele (xxx OÜ), ukse- ja aknatarvikutele (xxx) jne. Kohtu arvates võib kohtule esitatud fotodest järeldada, et ilmselgelt on moodulmaja ehitamiseks vaja olnud karkassi ehitamiseks puitu, katuse paigaldamiseks katusematerjali, seintesse soojustust ja seinte katmiseks voodrilauda, värvi, ukse- ja aknaavade täitmiseks uksi ja aknaid koos sulgurite ja hingedega ning erinevaid ehitustarvikuid ning tööriistu. Lisaks nähtub samadest moodulmaja fotodest, et duširuumi põrand on plaaditud, duširuumis on dušikabiin ja santehnika, samuti on põhiruumis santehnikat. Seejuures ei ole kogu menetluse vältel esitatud väiteid, et moodulmaja ei ole ehitatud või teda ei olegi olemas. Samamoodi ei ole olnud vaidlust selles, et OÜ xxx üüris A xxx asuvat tootmishoonet. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud konto väljavõtetest ja moodulmaja fotodest saab järeldada, et OÜ xxx kontole kantud rahalistest vahenditest on tehtud kulutusi moodulmaja ehitamiseks ja tootmispinna üüri tasumiseks ning kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et kulutused on seotud just vaidlusaluse moodulmaja ehitusega ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et need rahalised vahendid oleksid kulunud kuhugi mujale või millegi muu ehitamiseks. Seega kannatanu ütlustest ning eeltoodud kirjalikest tõenditest nähtub, et xxx asunud moodulmaja omanikuks on T J. Tema ainuosalusega ettevõte xxx OÜ rahalistest vahendistest tasuti maja tootmiseks vajalike vahendite eest, samal ajal T J andis oma teisest ainuosalusega ettevõttest R OÜ xxx OÜ-le laenu ja tegi sinna ülekandeid selgitustega „investeering“ ja „laen puitmajade tootmiseks, laen“. Antud juhul ei ole kohtule peale pangakontode väljavõtete rahaliste vahendite liikumiste kohta esitatud tõendeid T J ettevõtete raamatupidamislikest dokumentidest, kuid kannatanu esindaja on selgitanud, et moodulmaja ei olnud arvestatud ühegi T Jle kuuluva ettevõtte vara hulka. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui osaühingul on vaid üks osanik, tuleb tema nõusolek varakäsutuseks omistada ka osaühingule (RK 3-1-1-52-14, p 16). Seega T Jl, kes oli osaühingute ainuosanikuks ja omanikuks, on olemas ka omaniku luba varakäsutuseks, s.t seda vara kasutada, käsutada ja vallata ning tal on olemas täielik õiguslik võim asja üle, mistõttu saab vaidlusalust moodulmaja lugeda tema omandiks AÕS § 68 tähenduses. Tunnistaja K J kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik, tl 26-27) kohaselt on ta T J kinnisvaramaakler ning tööalane suhe on kestnud üle 10 aasta. Kirjalikku maaklerlepingut ei sõlminud. Osutab oma teenuseid läbi oma ettevõtte xxx OÜ. Teab, et T J ehitas 2017 moodulmaja, mis valmis äkki 2018 ja palus tema abi selle müümisel. Käis moodulmaja vaatamas ühel korral, kui ehitus veel kestis ja pärast valmis saamist on seda mitmetel kordadel vaatamas käinud, moodulmaja asus xxx. Kinnistu omanikku ei tea, kuid sai aru, et Tl on seal ruumid üüritud. Territoorium oli aiaga piiratud ja värav oli päevasel ajal alati lahti, ei tea, kas see territoorium öisel ajal oli suletud. Maja ehitas A H, kedagi teist seal ei näinud. Ei mäleta täpset kuupäeva kui maja müüki pandi, aga võis olla 2018, kui maja valmis sai. Käis fotograafiga maja pildistamas, koostas müügikuulutuse ja müük algas kinnisvaraportaalis kv.ee. Ei mäleta täpselt, mis hinnaga müüki pandi aga veidi üle 40
  7. Müük kestis
  8. aastani, kui aga ostja leiti, selgus, et maja ei ole enam. Selle aja jooksul oli huvilisi veel, kohapeal käis veel üks vaatamas, oli neid, kes helistasid ja küsisid. Lõplikuks hinnaks oli 24 900, sest huvilisi ei olnud. Ostja võttis kuulutuse peale ühendust, käisid vaatamas veebruarmärts 2020, talle meeldis ja soovis maja ära osta. Ostja kinnistul oli vaja ettevalmistustöid teha ja leida maja vedaja. Müügilepingut tema ei koostanud, sellest ei tea. Moodulmaja müüjaks oli T J, ei tea juriidiliselt dokumente, aga tema ajas asju Jga. Ehitamise ajal oli maja vanas 6 tootmishoones, hiljem asus lageda taeva all. T J talle moodulmaja müümisega seonduvate teenuste eest maksnud ei ole, ei ole talle ega kellelgi teisele ka arveid ega nõudeid esitanud. Ei tea, kas maja ostja H K maja eest tasus, temale maaklertasu makstud ei ole. Tavapärane on esitada nõue teenuse ees siis, kui tehing toimub, aga kuna seda ei ole toimunud, siis ei ole saanud ka arvet esitada. On eeldada, et seda tehingut ei toimu. Tunnistaja H S kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik, tl 27-27 pöördel) kohaselt on ta OÜ xxx omanik, juhatuse liige, muude tegevuste seas pakuvad transportteenust. I K elas tema kõrvalmajas ja on pakkunud talle transportteenust. I K tellis xxx veoauto viimise xxx xxx ja sealt tuua moodulmaja xxx. Autojuht oli A P, xxx veoautoga xxx xxx. Ise ei ole kohapeal käinud aga GPSi kohaselt asus moodulmaja kuskil xxx. Moodulmaja transporditi xx, xx, kus äkki elavad I K elukaaslase vanemad. Veo eest tasuti I K poolt 1500€, mis sisaldas ka erilubade taotlemist, arve on tasutud. Moodulmaja veoauto peale tõstmiseks kraanat vaja ei olnud. T Jt ei tea, Allar Mihkelsoniga on käinud ühes asjas kohtus, varem kohtunud ei ole. Politseile on ülekuulamise lisaks esitanud kaks fotot, millised autojuht tegi ja saatis xxx sadamast. Fotode juures olevad märkmed on tema ise kirjutanud, et veoki peal on moodulmaja, mis on peale laetud aadressil xxx (krim. toimik, tl 34-35). Tunnistaja H S ütlusi kinnitab ka xxx vastus Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjale koos lisadega, mille kohaselt 29.06.2020 väljastati OÜ-le xxx vastutajaga H S eriveoluba nr 202045 sõidukile xxx reg. märgiga xxx ja poolhaagisele xxx kasutamiseks, planeeritud veoajaks oli märgitud 30.06.2020 kell 02.00 kuni 03.07.2020 kell 23.
  9. Vastuse lisaks olevalt veoloa taotluselt nähtub, et veetavaks koormaks oli elementmaja (krim. toimik, tl 63-68). OÜ xxx väljastati Maanteeameti poolt sõidukile xxx reg. märgiga xxx ja poolhaagisele 02.07.2020 eriluba kehtivusajaga 03.07.2020 00.00- 05.07.2020 23.59 (krim. toimik, tl 69-72). Transpordiameti väljatrüki kohaselt on sõiduki xxx reg. märgiga xxx omanik OÜ xxx ning on liiklusesse lubatud (krim. toimik, tl 73). xxx OÜ vastusest nõudekirjale nähtub, et sõidukile reg. märgia xxx ja haagisele on vormistatud pilet 02.07.2020 xxx xxx ja 03.07.2020 pilet xxx xxx (krim. toimik, tl 74-75). OÜ xxx OÜ vastuse kohaselt teostasid nad veotellimust 02.0703.07.2020 I K tellimusel, veok xxx transport xxx xxx ja tagasi samalt territooriumilt moodulmaja sihtkohta xxx (krim. toimik, tl 76-77). Tunnistaja G A kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik, tl 30-31 pöördel) kohaselt omab ta ettevõtet xxx kinnisvarabüroo, kus töötas kunagi ka maaklerina. Allar Mihkelsoni on tundnud aastaid ja tema Tallinna kinnisvara üürile andnud. xxx ruume on andnud üürile mitmel korral, viimane kord oligi T Jle, kellega vaid siis kokku puutus. xxx kuulub tema teada Allar Mihkelsoni ettevõttele. T J ja Allar Mihkelsoni vahel sõlmiti leping oktoobris 2016, tema teada planeeris J seal väikemaju ehitada. Vahepealne suhtlus käis üürniku ja üürileandja vahel, tema sinna ei puutunud, kuna maaklerina ei pea tema minema ruume üle võtma. J saatis ruumide ülesütlemise teate 01.02.2018 M T ehk Mihkelsoni elukaaslasele, et soovib kolme kuu pärast ehk 30.04.2018 lepingu üles öelda. T ja Mihkelson olid pikemal reisil, siis leppisid kokku, et tema võtab valduse üle. Mai alguses 2018 läks sinna kohale teadmisega, et ruumid on üleandmiseks valmis ja saab võtmed, aga töötaja A toimetas seal ja ruumid ei olnud üürniku asjadest vabastatud. Seega sel päeval ei saanud valdust kätte ja läks sealt minema. Ei oska öelda, mis kuupäev see täpselt oli, 01.05 pidi ta kindlasti selle vabastama, aga see oli püha, ei tea täpselt, mis kuupäeval. Kuna ettevõtte omanikuga seal kohapeal kokku ei saanud ning võtmeid samuti mitte, valdust ei saanud kätte, siis ei koostatud ka ülevõtmisakti. Ei tea, mis nendest võtmetest sai. Ei ole kindel, et 30.04 pidi olema ruumide üleandmine aga mai alguses oli kõne T Jga, kui pidid seal kokku saama aga ei saanud, ja siis juba
  10. mai oli kirjavahetus, kui J kirjutas, et ruumid on nüüd valmis. T ja Mihkelson pidid ise sellega edasi tegelema. 8-9.05 seal territooriumil enam ei käinud. Ei tea, et oleks xxx rohkem käinud, uue üürniku otsimiseks Mihkelson märku ei andnud. Ei ole kursis üürilepingu poolte vahelisest suhtlusest üüri perioodil, moodulmajast ei tea. Kohapeal töötas A H. Tal ei ole kunagi olnud ettevõtte postkasti, seega ei tea, millest T J räägib kui ütleb, et võtmed postikasti pani. Üürile andmisel täidetakse kohapeal üleandmis-vastuvõtmisakt, see peaks olema Mihkelsoni käes, tema ise kolmandat eksemplari ei saanud. G A ja G A on sama isik, vahetas perekonnanime 20.01.2020 aga meili 7 aadress jäi samaks. G Ai ülekuulamise lisaks on tema ja T J kirjavahetus 08-
  11. mail 2018, kus T J teatab, et ruum on valmis kliendile näitamiseks, Allar oli soovitanud OSB plaadist ruumi alles jätta, mõned lauad jäävad naabrimeestele K ning T. J sooviks võtmed ära tuua, millele G. A (A) vastas, et viibib välismaal ning palub võtmed Allari kätte jätta (krim. toimik, tl 36). Tunnistaja A H kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 31 pöördel - 34) kohaselt teab Allar Mihkelsoni, või tema firmat, kui hoone omanikku, kus T J firma ruume rentis ja kus käis maja ehitus. T Jt tunneb, kunagi olid töised suhted ja hetkel palju ei suhtle, tihedam suhtlus oli 5 aastat tagasi, kui võtsid ühe maja ehitusprojekti ette, mida xxx ehitati. Nad leidsid ühise huvi ja pigem tema ise tegi Jle ettepaneku majade ehitamisega pihta hakata. Enne käisid ka tootmishoonet vaatamas, see sobis ja suhteliselt kohe sai ka rendileping sõlmitud. Tema põhiliselt ehitas selle maja valmis seal, T käis abiks, samuti elektri- ning torumehed. Ehitus kestis ligi 6 kuud. Alguses elas kaugemal, aga vahepeal ööbis ka seal kohapeal, selleks oli väikene nurgakene ehitatud. Maja ehitasid tootmishoones sees, kui valmis sai, viisid maja välja. Tootmishoonet ei köetud, olid kohtpuhurid. Maja oli ehitatud vastavalt Rootsi normidele, ehitusalust pinda oli 25 m2 ja kõrgus 4 m, oli pooleteistkordne, magamislavatsiga, korralikult soojustatud, ventilatsioonisüsteemiga, kokku oli 3 ruumi, eraldi oli WC-vannitoa nurk ja magamisnurk. xxx territoorium oli aiaga piiratud ja värav oli reeglina lukus. Maja ehitamise esialgne eesmärk oli see Rootsi müüa, kuna oli vastavate normide järgi ehitatud. T J firma xxx toimetas seda projekti. Ehitamise kuludega väga täpselt kursis ei ole, kujutab ette, et läks vähemasti 30 000 maksma, kuna kasutatud materjalid olid väga kallid ja oli nt sundventilatsiooni süsteem. Kui maja sai valmis, siis tassisid maja välja, umbes 15-20 m tootmishoonest eemale, kuna hoone oli vaja vabastada niikuinii ja oli transpordivalmidus ja oli ratastel liigutatav. Maja jäi temast sinna. Maja oli xxx ikka kaua aega, sai paar korda näitamas käidud, kui T üks päev helistas, et maja on kadunud, kas ta teab midagi, muidugi ta ei teadnud. Selleks ajaks oli kindlasti aasta möödas sellest, kui maja välja veeretasid. Viimati nägi maja kindlasti aastapäevad pärast maja õue toomist, sattus sinna kanti, kuna suhtleb seal naabritega veel, kõrval üürilistega. Sel ajal T J ettevõttes enam ei töötanud. Rendilepingu sõlmimisest teab vaid seda, et üks neiu kinnisvaramaakler otseselt toimetas, lepingute asjaolusid ei tea. Tema teada siis, kui maja hoonest välja viidi, oli leping veel kehtiv. Tema teada on J firma jätkuvalt maksevõimeline, ei kujuta ette, et seal mingid maksmata üürid teemaks võivad olla. See jäi ainsaks majaks, mille ehitas. Ei tegelenud müügiga ja ei tegelenud rahaasjadega, midagi ainult kuulis, aga täpselt ei tea. T J või tema firmaga mingit kirjalikku lepingut ei olnud, oli kokkuleppe, et saab tulemustasu, kui maja saab maha müüdud, vahepeal esitas ka teenuse arveid, xxx talle palka ei maksnud, vaid T. Tunnistaja I K kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik, tl 34-37 pöördel) kohaselt Allar Mihkelsoni teab umbes 2019-2020 aastast, on talle ehitust teinud ja 2020 aasta algusest xxx, tootmishoonet rentinud. xxx hoonet siiamaani remondib, et sinna üks tootmisliin püsti panna. Tootmishoone olukord oli kohutav, on seal kaks aastat remonti teinud ja nüüd hakkab lõpp paistma. Kinnistul oli moodulmaja ja Allari käest sai teada, et see on eelmise rentniku asi, mida ei ole pikalt sealt ära viidud. Maja asus hoonest 10-15 m kaugusel, oli rataste peal. Majal üks nurk oli praguline, kas olid rattad lömmi vajunud, üks nurk oli üleval. Maja oli lukus, kutsus sinna lukuabi, kes luku katki puuris ja pani uue luku. Tahtis majja sisse saada, et näha, kas on mõtet seda sealt üldse ära viia või on see prügimäe kaup. Kesüsteem seal puudus, vannitoas oli traadiga põrandaküte, aga mujal olid elektrijuhtmed seinast väljas, mis vist olid mõeldud elektriradikatele, oli miniköök sees. Seinade sisse ei näinud, aga seinad olid õhukesed, seal oli tõenäoliselt 15 cm villa ja tänapäeva ehitusnormidele see ei vasta. Sinna ei saanud see maja kindlasti jääda, kuna oli ees seal, kus seisis, otseselt mitte sisetööde tegemiseks, aga seal oli liikumist, nt tegi seal ka ühe moodulmaja, mis Soome läks. Allar Mihkelson talle majaga seoses korraldusi või lubadusi ei andnud, takistusi ei teinud, küsimusi ei küsinud. Ei teadnud, et tal selle maja ära viimiseks kellegi luba vaja on, sai aru, et see on seal kaua seisnud ja keegi ei ole sellele järgi tulnud. Kui keegi arvaks, et see on tema oma, oleks see ammu ära viidud ning otsustas selle sealt ära viia. Sai aru, et eelmine üürnik oli seal väga ammu olnud. Tellis suvel 2020 treileri ja viis selle xxx, ämma kinnistule xxx, asub siia maani seal. Kuna see kinnistu oli risuhunnik, ka Mihkelson ei teadnud pooli asju, mis seal olid, siis Mihkelsoniga oli kokkulepe, 8 et võtab selle enda kätte, korrastab ja kohandab enda järgi. On sealt 5-6 konteineri täit vedanud prügimäele, ladustanud asjad mida veel kasutada saab, teinud hoones erinevaid töid ja kui aknad vahetatud saavad, saab Ke ja tootmisliini sisse. Tema arust kuulus moodulmaja koristamisele kuuluva vara hulka, transport oli 1500+, kokku kõik sellega kaasnev 4000-5000 eurot, maja enda väärtuseks hindas 7000-8000 eurot. Seega oli kaks varianti, kas viia prügimäele või xxx. Maja oli oma asukohas ees ja ka maja liigutamiseks krundi nurka oleks pidanud tellima treileri ja see oleks kulu olnud. Lootis sellest majale juurdeehituse teha ja selle projektiga kasumisse jääda. Maja ära viimise kohta Mihkelsonilt luba ei küsinud ja temale ega kellelgi teisele selle eest midagi ei tasunud. Tegi xxx valda taotluse majale juurdeehituse tegemiseks, kust sai aga vastuse, et maja soojustus ei vasta normidele, sinna tuleks soojuskihti juurde panna selleks. Eeluurimisel antud ütlustes hindas maja vääruseks 20-25 000, kuna sel hetkel ei olnud maja konstruktsioone uurinud. Praeguseks ajaks tegeleb ise moodulmajade ehitamisega, siis veel sellega ei tegelenud. Ise on ehitanud kümmekond moodulmaja ja teab palju materjalid ja sisustus sellise maja ehituseks maksma läheks, seega hindab maja väärtuseks 7000 eurot. Kuna ehitusloa menetlus ei ole lõpuni viidud, on seda kasutanud teinekord mõne ehitusmehe majutamiseks ja vanem tütar on suvel seal aeg-ajalt olnud, muid otstarbeid sellel ei ole, enamus aja on tühjalt seisnud, hetkel seda ei kasuta. Nüüd on plaan see vallas ära vormistada abihoone, saunana, mitte juurdeehitusena. Ehitusprojekti koos juurdeehitusega, mille valda esitas, koostas ise umbes pool aastat pärast maja paigaldamist. Leiab, et maja pidi vastama elamule kehtivatele normidele, mitte suvemaja normidele, kuna tema tahtis selle vormistada eramuks koos juurdeehitusega. Seal on kõik sobiv lisahoonele, saunamajale. Ei saa aru, miks tänase päevani omanik ei ole talle helistanud ja maja küsinud, ise ei püüdnud maja eelmise omaniku kontakte saada ega uurinud, kust saaks maja võtmed. Hetkel peab moodulmaja omanikuks ennast. xxx kinnistul käisid ka politseiametnikud koos kohtusaalis viibiva isikuga (kannatanu), kes siis hakkas küsimusi küsima, kuid ta ei pidanud vajalikuks võõrale inimesele tema territooriumil vastata, kui oleks politseinikud küsinud, oleks vastanud. Tema mälu järgi see oli eelmise aasta suvel, juuni-september, sest siis Soome minevat maja seal tootsid, aga ei ole täiesti kindel. Inimene marssis sisse, ennast ei tutvustanud ja hakkas küsimusi küsima. Küsis küll moodulmaja kohta, aga talle ei tulnud pähe, et tegemist võib olla eelmine üürnikuga ja maja omanikuga. Tema teada pärast maja ära viimist rääkisid sellest Mihkelsoniga, kes küsis vaid, et kuhu ta selle viis, rohkem sellest ei rääkinud. Tema poolest on võimalik maja tagastada aga ei saa lubada, et maja veel ühe transpordi koos püsib aga kui keegi tõestab, et tema pole omanik, siis peab talle ka tema kulud katma. Süüdistatava Allar Mihkelsoni kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik, tl 41-66) kohaselt tunneb ta T Jt seoses xxx objekti üürilepingu sõlmimisega, objekt kuulub tema ettevõttele OÜ A ja T J tegi üürilepingu oma ettevõttega XXX. Territoorium on kokku 41 000 m2 ja täna kuulub xxx. Kliendi leidis talle G A ettevõttega xxx. Lepingu sõlmimine võis olla 07.10.
  12. Tal endal on olnud üle 20 aasta põhitegevusena kinnisvara haldamine ja selle välja rentimine, erinevaid objekte on 40, kinnistuid
  13. Objekte rendib välja OÜ A, OÜ xxx, OÜ xxx ja OÜ xxx kaudu. Rendilepingute sõlmimiseks, korraldamiseks ja rendisuhete hoidmiseks kasutab ettevõtteid xxx, xxx, samuti xxx, xxx ja xxx ning väiksemaid ettevõtteid. Antud juhul tuli klient xxx kaudu. T J andis teada soovist leping lõpetada 2018 jaanuaris, selle põhjust ta ei tea ning lepingut ei õnnestunud lõpetada. Koostöö oli ettevõttega xxx, isikuga G A, kellega oli kokkulepe, et tema tegeleb T Jlt ruumide vastuvõtmisega. G. A edastas talle J kirja, et ruumid on veel vabastamata, nende suhtlus jätkus ja G. A lõppinformatsioonina andis teada, et Jga ei suudetud kohtuda, ruumid on üle andmata ja võtmeid ei ole kätte saanud. T J ettevõte jäi võlgu seoses rendilepinguga, kuna T Jga ei õnnestunud kohtuda, et üleandmis-vastuvõtmisakt koostada, märkis need probleemid ise üles. Probleemideks oli uks, mille hinged olid katki, telfrile pidid tegema kapitaalremondi ja elektriarvestiga tuli ka suur vahe, kuna J tööline H oli peakilbi ette ehitanud oma elamise, seega kontrollis elektri näite nõukogudeaegselt arvestilt. Avastasid aga, et näitu on kerge muuta ja seda on ilmselt tagasi keritud, kuna see ei vastanud alajaama arvestiga. Ukse ja telfri osas Jle arveid esitanud ei ole. Elektri ületarbimine ei ole J ettevõtte poolt tänaseks tasutud. Lepingu lõpetamisel ei olnud kokkulepet, et ta võib oma asju rendipinnale jätta, ta ei ole Jga kohtunud. Ei ole saanud nõudeid edastada, kuna üleandmine ei 9 ole toimunud vastavalt seadusele, ei ole Jga kokku saanud. Ootas, et ta ühendust võtaks, asi rauges ja tulid muud ärilised tegevused. Rendipinnale jäi väljaspool tootmishoonet palju prügi, hoone tegi ta lõpuks puhtaks. Paari kuu pärast otsis uued rentinud, kes aga lõpuks ei tulnud, kuna ei saanud oma asju hoonesse sisse viia, kuna moodulmaja oli hoonest 12-15 m kaugusel ja neil ees. Uueks rentnikuks sai 2020 aastal I K. Ise oli selleks ajaks ruume seal parandanud ja Kga oli kokkulepe, et korrastab territooriumi oma äranägemise järgi ja saab sealt metalli viia metalli kokkuostu. Kokkuleppel ta välisterritooriumi eest renti ei küsinud, siis oli kokkulepe, et ise koristab seal vajaminevad ruutmeetrid ära. I K talle territooriumi korrastamise eest midagi ei tasunud. Moodulmajaga tegutsemisest temal ülevaadet ei olnud, mingeid selgitusi ei andnud, sai sellest teada alles pärast seda, kui see oli sealt ära viidud. Ei pidanud vajalikuks moodulmajast midagi rääkida, oleks keegi siis tal enne palunud sellel silma peal hoida, oli pigem selle maja üle pahane ja lihtsalt vältis mõtet sellest majast ja tal oli sellest täiesti ükskõik, pigem oli probleemiks. I K ise ka tema käest ei küsinud maja kohta. Eelnevalt on käinud mingid kodanikud selle kohta küsimas, aga on vastanud, et see pole tema oma ja ei andnud ka infot kellele see kuulub. Ei pidanud seda vajalikuks. Ei tunne, et tema oleks selle moodulmaja endale saanud, tal on sarnaseid valvuriputkasid, tal ei ole selleks vajadust. Kindlasti ei ole ta moodulmaja sinna jätmisega seoses T Jga kohtunud, sellist kokkulepet ei ole olnud, on kohtunud Jga vaid ühe korra üürilepingu sõlmimisel. Üritas talle moodulmajaga seoses helistada aga tema telefonikõne peale ei vastanud ja tagasi ka ei helistanud. Kui J lahkus neist ruumidest ja sinna enam ei tulnud, siis helistas talle võib olla iga nädal, aga ei saanud teda kätte. Selle pea 2 aasta jooksul ei olnud tal aega tegeleda J probleemidega, tal on endal palju tööd ja tegeles seal kinnistul ukse ja telfri remondiga. Tema arusaamise järgi pidi T J sinna hoonesse tegema majatehase, hakkama tootma seal puidust maju. Lepingus oli konkreetne plaan palju välisterritooriumi on xxx kasutuses. Ta ise seal tihti ei käinud, mõni kuu ei jõudnud sinna üldse. A H toimetas seal, suurt tootmist ei olnud, seal oli ka palju aiatoole, milledest 8 tükki H ka ostis. Ühtegi teist töömeest peale H seal ei näinud. Tema nägi seal hoones sees ühte maja, mis pärast transporditi hoone ette. Samal ajal seal teisi rentnikke ei olnud, aga tema alltöövõtjad käisid seal teinekord väikeseid töid tegemas, kuna hoone oli 1000 m2 ja J rendileping oli 475 m2 peale. Suvest alates on neil ka üks teine kohtuvaidlus T Jga, et ta tasuks võla seoses ruumide rentimisega. Esitatud e-kirjad, kui J räägib temaga suhtlemisest ja võtmete tagastamisest maaklerile, olid enne üleandmist ja kui maakler läks ruume üle võtma, siis J sinna kohale ei tulnud. Seda rääkis talle maakler, kes ootas Jt ruumide ees autos. T J suhtles G A ja raamatupidamislikult jälgis arvete laekumist ja arveid esitas tema elukaaslane M T. T Jga M T ühendust ei ole võtnud, ei tegelenud sellega. Tema vend T Mihkelson, OÜ A omanik ei ole samuti Jga ühendust võtnud. Kohtule on esitatud äriruumi üürileping (krim. toimik, tl 4-8) kuupäevast 17.10.2016, kus üürileandjaks on A OÜ, kelle esindaja on Allar Mihkelson ning üürnikuks OÜ xxx, kelle esindaja on T J, lepingu objektiks on äripind xxxi. xxx. I korruse evakuatsiooni plaanist (krim. toimik, tl 9) nähtub, millist osa kinnistust keegi üürnikest kasutada võib, alla on kirjutanud G A, xxx OÜ esindaja V N, xxx OÜ esindajana T J ning OÜ A esindaja Allar Mihkelson. xxx üleandmise-vastuvõtmise aktis (krim. toimik, tl 97) on toodud käsikirjalisel joonisel märgitud üürniku kasutusel olev osa hoonest ning käsikirjaliselt on 17.06.2016 alla kirjutanud OÜ xxx esindaja T J ja OÜ A esindaja Allar Mihkelson. T J poolt on politseile edastatud lepingu lõpetamise kirja koopia (krim. toimik, tl 1), millest nähtub, et T J on 01.02.2018 saatnud M Tle ja koopiana T Mihkelsonile e-kirja, kus teatab, et soovib lepingu lõpetada kolme kuu pärast, ehk 30.04.2018, ning kirjale vastab M T aadressilt Allar Mihkelson, et on teate kätte saanud. T J poolt uurijale 05.09.2020 edastatud e-kirjast (krim. toimik, tl 2-3) nähtuvad pildid moodulmajast ning mai 2018 üürileandjale e-kirjaga saadetud info, kus T J annab teada, et ruum on valmis kliendile näitamiseks, Allar soovis OSB plaadist lisaruumi alles jätta ning soovib võtmed ära tuua, lisaks on pildid tootmishoone siseruumist. 10 30.07.2020 T J poolt allkirjastatud müügilepingu objektiks on kaup Valmismaja, üldpinnaga 25 m2, müüjaks T J ning ostjaks H-I K. Kauba hind on 24 900 eurot, täiendav tasu on ehitusloa projekti vormistamine 700 eurot, nähakse ette 50% ettemaksu tasumist. 31.07.2020 on T J poolt H-I K edastatud arve 12 450 euro maksmiseks (krim. toimik, tl 10-12). Esitatud maksekorraldustest nähtub, et H-I K on 31.07.2020 tasunud T Jle 12 450 eurot, selgitusega „arve tasumine, moodulmaja“. 13.08.2020 on sama summa, 12 450 eurot, T J poolt H-I K tagasi kantud, selgitusega „arve tasumine, moodulmaja, tagasikanne“ (krim. toimik, tl 16-17). Uurija M T koostatud fototabelilt nähtuvad pildid moodulmajast, selle väliskülgedest ning sisevaade koos sisustusega. T J on 12.05.2021 fototabeliga tutvunud (krim. toimik, tl 13-15). 27.08.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (krim. toimik, tl 37-49) on vaadeldud DVD plaati, kus on T J poolt edastatud fotod ja dokumendid moodulmaja kohta. Kaustas „Moodulmaja“ on 53 fotot moodulmajast, nii sise- kui välisvaated, mis on tehtud nii tootmishoones sees kui ka väljas ning kaust nimega „Projekt“, kus on 10 faili. Kaustas „Projekt“ on erinevad alusdokumendid KU2005 eelprojektile, mis on koostatud xxx OÜ poolt aadressile xxx, xxx. Alusdokumendid vastavad sisult projekti sisukorrale ehk seletuskiri, situatsiooniskeem, tugiplaan, asendiplaan, korruse-ja katuseplaan, lõiked ja vaated. Sidumisprojekt on koostatud vastavalt xxx hoone projektile. Kaustas „KU2005_KristalliVKT8

(1)“ on kaks kausta, kus on alusandmed ja erinevad failid, mis on korduvad eelnevalt kirjeldatud projekti failidele ja fotodele. Lisaks on xxx maja tutvustav reklaamleht. 18.08.2021 vaatlusprotokollis (krim. toimik, tl 50-56) on vaadeldud K J poolt uurijale edastatud e-kirja ja sellele lisatud manust. E-kirjaga edastatud müügikuulutuse lingilt vajutades avaneb kv.ee kinnisvaraportaali lehel mitteaktiivne kuulutus, kus müüakse 1 magamistoaga maja aadressil xxx, maja hinnaks on 24 900€, üldpind 25 m2, korruseid 1, ehitusaasta 2017, seisukord uus, valmidus valmis. Kuulutuse lisainfos on kirjeldatud maja andmeid ja sisustust. E-kirja manusena on näha kirjavahetused. A H on 02.05.2017 saatnud kirja täpsustusega maja kohta. Kristi nimeline isik on 27.06.2018 vastanud pärast K. J info saamist, et on valmis maja vaatama tulema. 03.02.2018 kirjavahetused T Jga seoses ostuhuvilise H kontaktide edastamisega. Samuti lisas K. J RIA elektroonilisse failivahetuskeskkonda üles fotod, milledelt nähtuvad moodulmaja sise- ja välisvaated. 20.05.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (krim. toimik, tl 57-62) on vaadeldud moodulmaja aadressil xxx. Moodulmaja on heledat värvi, punast värvi plekist kolmnurkse katusega, maja alt on näha, et maja külge on ühendatud torud ja kaablid. Fotodelt on nähtav maja sise- ja välisvaade, majas olev sisustus, mööbel ja tehnika. Äriregistri väljatrüki kohaselt olid 06.06.2021 seisuga A OÜ juhatuse liikmed O M ja Allar Mihkelson,
  1. kande kohaselt ühing jaguneb eraldumise teel ning annab osa varast üle omandavale asutatavale ühingule xxx OÜ (krim. toimik, tl 78). Äriregistri väljatrüki kohaselt on xxx OÜ juhatuse liige Allar Mihkelson ja
  2. kande kohaselt 27.05.2019 on tehtud jagunemiskanne ja jagunemine on toimunud (krim. toimik, tl 79). Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt päringu kuupäeva 14.04.2022 seisuga on kinnistu xxx omanikuks xxxx OÜ (krim. toimik, tl 80). Esitatud on A OÜ Swedbank kontoväljavõtted perioodist 2016 kuni 2018 lõpp, kus on välja toodud xxx AS-ile tehtud kanded ja OÜ xxx poolt tehtud kanded, samuti on mõnele väljatrükile tehtud käsikirjalised arvutused (krim. toimik, tl 85-92). Kaitsja esitas antud väljatrükid, et tõendada, et kannatanu poolt esitatud väide, et võlgnevusi ei ole, ei vasta tõele. Antud juhul ei ole võimalikud elektriarvestusega seotud võlgnevused süüdistusesemeks ning puudutab kaitsja poolt väidetavalt juulis 2022 Allar Mihkelsoni alustatud tsiviilvaidlust, mistõttu antud tõendist nähtub kohtu jaoks vaid see, et OÜ xxx tegi A OÜ-le arvete alusel ülekandeid. Samuti on kohtule esitatud kaks xxx AS poolt A OÜ-le esitatud arvet (krim. toimik, tl 93-94), mis kohtu hinnangul samuti ei puutu tõendamiseseme asjaoludesse ning kohus jätab antud kaks arvet tähelepanuta. Kaitsja esitas ka A OÜ konto väljavõtte (krim. toimik, tl 95), millest nähtub, et 2016 ja 2017 aastal on R OÜ on teinud A OÜ-le arvete alusel ülekandeid. Kohus asub 11 seisukohale, et väidetavast elektri ületarbimisest tekkinud OÜ xxx võlgnevuse kohta esitatud arvete esitamise eesmärgiks on luua kohtule muljet nagu oleks OÜ xxx süüdistatava äriühingule võlgu umbes samas suurusjärgus summa nagu seda on kannatanu esitatud tsiviilhagis esitatud nõue. Samas ei ole sellel käesoleva kriminaalasja lahendamisel mingit tähtsust, kuivõrd kohus ei saa teha vastastikuste nõuete korral tasaarvestust ning väidetav OÜ xxx võlgnevus, mida menetletakse tsiviilkohtupidamise korras, ei mõjuta süüdistatavale süüks arvatud süüteokoosseisu. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et moodulmaja puhul on tegemist vallasasjaga ning T J poolt xxx tootmishoones ehitatud moodulmaja on sama, mis hetkel asub aadressil xxx. Seda asjaolu kinnitavad erinevad moodulmajast kannatanu ja tunnistaja poolt tehtud ning edastatud pildid ning moodulmaja vaatlemise tulemusel koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, samuti tunnistajate I K ja H S ütlused, millede kohaselt transporditi vaidlusalune moodulmaja xxx kinnistule. Samuti ei ole faktilist vaidlust xxx asuva äripinna 17.10.2016 üürilepingu sõlmimise üle A OÜ ja OÜ xxx vahel. Esitatud tõendid kinnitavad seda, et xxx kinnistu kuulus ja kuulub seni Allar Mihkelsonile kuuluvatele ettevõtetele, s.o üürilepingu sõlmimise ajal A OÜ-le, mis 27.05.2019 eraldamise teel jagunedes andis xxx kinnistu üle xx OÜ-le, mille juhatuse liige ja osanik Allar Mihkelson on. Seejuures on A xxx kaks osanikku, kellest üks on Allar Mihkelson ja teiseks osanikuks xxx OÜ, mille ainsaks osanikuks on taas Allar Mihkelson. Seega kuulus A OÜ enne jagunemist Allar Mihkelsonile ja kuulub ka käesoleval ajal nagu ka xxx OÜ. Mis puudutab tootmishoone üürilepingut, siis kui T J soovis üürilepingut lõpetada, andis ta sellest 01.02.2018 M Tle ja T Mihkelsonile teada ning kirjutas, et soovib lepingut lõpetada 30.04.2018 kuupäevaga, millisele kirjale Allar Mihkelson ka vastas, et on teate kätte saanud. Lepingu lõpetamisest oli teadlik ka Allar Mihkelsoni heaks töötav kinnisvara maakler G A (end. A), kelle kirjavahetusest Jga ilmneb, et kinnisvara üleandmine viibis ning veel 08-
  3. mail 2018 arutati võtmete üleandmise kohta. Kaitsja K. Räppo on viidanud, et kuivõrd üürilepingu lõpetamisel ei ole allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, siis sellega T. J on rikkunud üürilepingu punkti 8.2 ning vältis selle täitmist teadlikult, kuna teadis, et tema palgaline A. H rikkus xxx uksed ja telfri ning kasutas ebaseaduslikult rohkem elektrienergiat. Kohus aga ei tuvasta esitatud üürilepingus kohustust üürilepingu lõppemisel allkirjastada üleandmisevastuvõtmise akt. Nimelt üürilepingu (krim. toimik, tl 4-8) p 8.3 kohaselt üle antav vara peab olema vara üürile andmisel koostatava üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis ning p 8.4 kohaselt üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse üürilepingu sõlmimisel ja saab selle lepingu lahutamatuks osaks. Samasugune põhimõte on ka Võlaõigusseaduse § 334 lg 1 ls 2 järgi, ehk kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Väärib ka märkimist, et lepingu lisana koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis (krim. toimik, tl 97) ei ole mitte ühtegi märget üürile antava asja seisukorra kohta, on vaid toodud aadress, üldpind, hind ning joonistatud skeem, millist osa territooriumist tohib üürnik kasutada. Seega ei ole tegelikult ka ühtegi tingimust, millele üleantud asi pidi lepingu lõppemisel vastama. Kohtule ei ole esitatud küll ühtegi tõendit selle kohta, millised oli kokkulepped lepingu lõpetamisel seoses moodulmajaga ja kuidas lõpuks võtmed üle said antud, kuid saab eeldada, et leping lõppes 30.04.2018 nagu oli kokku lepitud ning lõplikult sai üüritud asi üle antud pärast 08.-09.05.2018 kirjavahetust. T. J sõnade kohaselt oli tegemist suusõnalise kokkuleppega telefoni teel, et moodulmaja võib jääda xxx territooriumile, mille kohta A. Mihkelson oma selgituste kohaselt midagi ei tea. T. J väidab, et helistas A. Mihkelsonile, kellelt sai nõusoleku moodulmaja sinna jätmise kohta ja ei saatnud vara sinna jätmise kohta e-kirja, kuna oli vastastikune usaldus ja kirjade vahetamiseks ei olnud vajadust. A. Mihkelson omakorda on öelnud, et on mitmeid kordi üritanud T. Jga seoses moodulmajaga helistada aga tema telefonikõne peale T. J ei vastanud ja tagasi ka ei helistanud, pärast J lahkumist neist ruumidest helistas talle võib olla iga nädal aga ei saanud teda kätte. Kohtule ei ole aga esitatud vastavaid telefonikõnede väljavõtteid ega moodulmajaga seotud ekirjavahetust, kuigi eeltoodud tõenditest nähtub, et üksteise kontaktandmeid teati ning T. J ja A. Mihkelson olid varasemalt olnud ka e-kirja vahetuses. Ka oma e-kirjades Allar Mihkelsonile 12 ja maaklerile on ta alati ära märkinud nii oma telefoninumbri kui ka e-posti aadressi. Kui isik ei soovi, et temaga ühendust võetaks, ei märgiks ta oma kontaktandmeid kirjadele ja saadaks kirja elektriposti aadressilt, mida ta tavaliselt ei kasuta. Samas nähtub tunnistaja G. A ütlustest, et kui T. J oli teatanud lepingu ülesütlemise soovist, viibis A. Mihkelson koos elukaaslasega pikemat aega välismaal ning ruumide vastuvõtmine delegeeriti temale, kuid mai alguses T. J kohale ei tulnud ning kohal oli A. H, kes alles ruumides tegutses ja ruumid ei olnud tühjaks tehtud. Kui aga T. J teatas maikuus, et ruumid on valmis, siis viibis G. A ise välismaal ja soovitas T. Jl anda võtmed A. Mihkelsoni kätte. Seega sellel ajal, kui T. J teatas lepingu ülesütlemisest ei viibinud rendileandja Eestis ja kui pidi toimuma ruumide üleandmine, siis ei olnud Eestis enam maaklerit, kellele ruumide vastuvõtmine delegeeriti ning ruumide vastuvõtmisega pidanuks tegelema A. Mihkelson, kellele G. A oli soovitanud võtmed üle anda. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et A. Mihkelson oleks asja vastu huvi tundnud ajal, mil maaklerit enam Eestis ei olnud, kuid A. Mihkelsoni ütlustest ei nähtu ka seda, et ta oleks hoonesse sisenemiseks hoone ukse lukku lõhkuma pidanud. Sellest saab järeldada, et T J andis hoone võtmed üle ja Allar Mihkelson sai need kätte. Eeltoodud tõendite kohaselt üürilepingu lõppemise järel jäi T J ehitatud ja temale kuuluv moodulmaja Allar Mihkelsonile kuuluva ettevõtte (algselt A OÜ, alates 27.05.2019 xxx OÜ) äripinnale xxx, milline territoorium oli aiaga piiratud, mistõttu on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et vaidlusalune moodulmaja oli Allar Mihkelsoni jaoks võõras vara ning see vara oli ka tema valduses, kuivõrd sellele territooriumile sai ainult tema loal. Edasi tuvastab kohus omastamise koosseisutunnusena ka vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Kohtupraktika kohaselt sisustatakse koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (RKKK 3-1-1-92-13, p 14 ja 3-1-1-92-13, p 14). Valdaja käitumises peab objektiivselt avalduma tahe muuta asja faktilist kuuluvust ehk käituda edaspidi ise või lasta kolmandal isikul käituda asja omavaldajana (RKKK 3-1-1-99-15, p 26). Kriminaalasja uuritud tõendite kohaselt üüris Allar Mihkelsonile kuuluva tootmishoone ja seda ümbritseva territooriumi xxx äripinna 2020 aasta alguses I K, kellega oli kokkulepe, et korrastab territooriumi oma äranägemise järgi ning kes sai aru, et moodulmaja kuulub koristamisele kuuluva vara hulka. I K ütluste kohaselt sai ta Allar Mihkelsoni käest teada, et moodulmaja on eelmise rentniku asi, mida ei ole sealt pikalt ära viidud, moodulmajaga seoses Mihkelson talle korraldusi või lubadusi ei andnud, takistusi ei teinud ja küsimusi ei küsinud. Allar Mihkelson on ise andnud ütlusi, mille kohaselt ei pidanud ta vajalikuks moodulmajast midagi rääkida, oli pigem selle maja üle pahane ja lihtsalt vältis mõtet sellest majast ja tal oli sellest täiesti ükskõik, pigem oli probleemiks, keegi ei olnud palunud sellel ka silma peal hoida. Kaitsja on leidnud, et Allar Mihkelsoni puhul ei ole usutav, et ta otsustas üks päev varalist kasu saada ja moodulmaja enda kasuks pöörata. Kohus peab vajalikuks märkida, et A. Mihkelsoni ei süüdistatagi selles, et ta pööras võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, vaid teda süüdistatakse võõra vara kolmanda isiku kasuks ebaseaduslikus pööramises. Seetõttu jätab kohus kaitsja väite tähelepanuta. Kohtu hinnangul nähtub antud tõenditest selgelt, et Allar Mihkelsonil, olles teadlik, et moodulmaja kuulub T Jle, kes oligi temalt tootmishoonet selle ehitamiseks rentinud, oli sellest majast ükskõik ja pigem tahtis ta sellest oma territooriumil lahti saada, kuivõrd see takistas hoone rentimist järgmisele rentnikule ning tal ei olnudki soovi sellest varalist kasu saada. Seejuures on Allar Mihkelson selgitanud ka seda, et eelnevalt on käinud mingid kodanikud selle maja kohta küsimas aga ta on vastanud, et see pole tema oma ja ei andnud ka infot kellele see kuulub, kuivõrd ei pidanud seda vajalikuks. Seega on Allar Mihkelson ka kõrvalistele isikutele, kes maja ostu vastu huvi on tundnud, pidanud vajalikuks öelda, et see ei ole tema müüa, kuid samas ei anna ka infot asja omaniku kohta. Seejuures on ta 13 väitnud aga seda, et see maja segas teda territooriumil, kuid infot mitte andes tekitas ta olukorra, et see maja sealt kuhugi ei kao, sest ta sisuliselt takistas maja müümist võimalikule ostjale. Kogutud tõenditest saab järeldada, et A. Mihkelson andis sellest moodulmajast vabanemise ülesande uuele üürnikule I K, kellele küll ütluste kohaselt otsesõnu moodulmajaga seonduvast ei rääkinud, kuid ei öelnud ka seda, et see tuleb territooriumi korrastamisel puutumata jätta. Samas nähtub I K ütlustest, et A. Mihkelsoni sõnade kohaselt oli see (moodulmaja) eelmise rentniku asi ja on seda ei ole sealt pikemat aega ära viidud. Seejuures ei saanud I K territooriumi kasutama hakata ja tootmisega alustada, sest territooriumil ei olnud ruumi materjali ladustamiseks ning ruumi saamiseks vedas ta sealt ära prügi ja vanametalli, mida T J ei saanud sinna jätta, kuivõrd moodulmaja ehitamisest selliseid jäätmeid ei tekkinud. Samaaegselt viis ta minema ka moodulmaja Allar Mihkelsonilt saadud teadmises, et see kuulub kõrvalisele isikule, kuid asub tema territooriumil ja tal on võim asja üle. Seega avaldus Allar Mihkelsonil käitumises tahe lasta I K käituda asja omavaldajana ning sellega manifesteeris omastamistahte kolmanda isiku, I K, kasuks ja sellega on Mihkelson väljendanud võõrast omandit kahjustavat hoiakut ning oma käitumisega eitanud, et moodulmaja tegelik omanik on T J. Allar Mihkelson lõi I K seisundi, mis väliselt näitas ennast kui omanikku ning sellisest tegevusest saab objektiivne vaatleja järeldada, et ta tahab lasta I K käituda vara omanikuna, kes moodulmaja ära toimetas, millega jättis T J oma varast kestvalt ilma. Eelpool toodud tõendite kohaselt I K moodulmaja ka enda kasuks pööras, kutsudes lukuabi, et moodulmajja sisse saada, vahetas luku ära, seejärel korraldas moodulmaja transpordi ajavahemikul 30.06.2020-03.07.2020 xxx ning soovis moodulmaja teha majale juurdeehituseks, kuid selleks kohalikust omavalitsusest luba ei saanud. Seejuures on I K xxx transporditud ja paigaldatud moodulmajale loonud kaabli- ja toruühendused ehk ühendanud selle eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalike tehnovõrkudega, selle sisustanud ning kasutanud teinekord mõne ehitusmehe majutamiseks ja seal on olnud suvel aeg-ajalt ta vanem tütar. Hetkel ta seda ei kasuta, kuid on plaan see vallas ära vormistada abihoone või saunana, s.t I K on jätkuv soov vaidlusalust moodulmaja endale pidada. KarS § 201 ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu täitmisest saab kõneleda vaid juhul, kui võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud Allar Mihkelsonil moodulmaja kolmanda isiku kasuks pööramiseks seaduslikku alust ega omaniku T J nõusolekut, seega toimus moodulmaja omastamine ja kolmanda isiku kasuks pööramine ebaseaduslikult ja T J tahte vastaselt. Kohtule esitatud tõenditest ega ka ülekuulatud süüdistatava, kannatanu või tunnistajate ütlustest ei nähtu, et T J oleks vaidlusalusest moodulmajast loobunud või sellisest loobumisest kellelegi, s.h Allar Mihkelsonile teada andnud. Pigem nähtub K. J ja A. H ning T. J ütlustest, et T J otsis majale ostjat ja K J käis moodulmaja huvilistele näitamas, millest oli teadlik ka A. Mihkelson. Lisaks sellele õnnestuski moodulmajale ostja leida ning ostja tasus ära ka pool müügihinnast, kuid maja ei saanud, kuivõrd see oli I K poolt vahepeal ära toimetatud ja T J pidi ostja makstud raha tagasi maksma. Selline olukord näitab üheselt seda, et T. J müüs talle kuulunud moodulmaja ja tal oleks ka müük õnnestunud kui I K ei oleks seda T J teadmata ära viinud. Seejuures on ka Allar Mihkelson märkinud, et maja vastu tunti huvi, kuid ta ei avaldanud huvilistele omaniku kontakte, kuigi oli nendest üheselt teadlik. Antud juhul on I K moodulmaja heauskne omandaja AÕS § 95 mõttes, kuivõrd ta ei teadnud, et Allar Mihkelsonil ei olnud õigust lasta tal moodulmaja ära viia ja käituda sellega temale sobival viisil, seega on I K moodulmaja omanik selle enda valdusesse saamise ajast. Subjektiivsest küljest eeldab süütekoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Antud juhul Allar Mihkelsoni pigem häiris tema xxx ärimaal olev moodulmaja, oli selle peale pahane ja see oli talle probleemiks. Sõlmides I Kga xxx üürilepingu tegid nad kokkuleppe, et I. K teeb ka välisterritooriumi korda, kus oli ka moodulmaja. Nii I. K kui A. Mihkelsoni antud ütluste kohaselt moodulmajast eraldi ei räägitud, A. Mihkelson ei toonud välja, et see jääb territooriumile või seda ei tohi puutuda, 14 vaid ütles, et see on eelmine üürniku oma ja seda ei ole pikemat aega ära viidud, mistõttu jäi I. K mulje, et ka moodulmaja kuulub koristatava vara hulka. Kui I Ke viis ehitusprahi jäätmejaama ja metallijäätmed metallikokkuostu, siis moodulmaja viis Saaremaale. Seejuures ei tundnud Allar Mihkelson huvi, kuhu praht ja metall läksid, kuid küsis vaid moodulmaja kohta ning kui Allar Mihkelson sai teada, et I K oli moodulmaja xxx ära viinud, ei teinud ta sellest probleemi ning oli huvi tundnud vaid selle vastu, kuhu I K selle viis. Seega oli talle ükskõik ka see kas moodulmaja sai keegi endale või viidi jäätmejaama nagu muudki territooriumi risustanud asjad. Sellise käitumisega Allar Mihkelson teadis ja pidas võimalikuks, et I K territooriumi koristades moodulmaja enda kasuks pöörab, seadis selle territooriumi korrastamisel eesmärgiks ja ta kiitis selle ka heaks. Seega seadis Allar Mihkelson süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks, andes I K temale kuuluva territooriumi koristamisel vabad käed teha moodulmajaga mida heaks arvab ning seega pidas ka võimalikuks, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka seetõttu saabub ning T Jle temale kuulunud vallasasjast ilmajäämise tõttu varaline kahju tekib, mistõttu on tegemist kavatsetult toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Allar Mihkelson toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse (KarS redaktsioon alates 31.05.2021). Kuivõrd süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Allar Mihkelsoni kuriteo toimepanemises ajavahemikul veebruar 2020 kuni 03.07.2020, siis on KarS § 201 lg 1 ettenähtud sanktsiooni vangistuse ülemmäära osas tõstetud, kuivõrd teo toimepanemise ajal nägi KarS § 201 lg 1 redaktsioon ette kuni üheaastase vangistuse. Seega juhul, kui kohus mõistaks süüdistatavale karistuseks vangistuse, tuleks KarS § 5 lg 1 kohaselt mõista karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, lähtudes 1-aastasest vangistuse ülemmäärast kuivõrd sama paragrahvi lõike 3 sättest tulenevalt ei ole seadusel, mis raskendab karistust, tagasiulatuvat jõudu. KarS § 5 lg 1 ja 3 sätte kohaldamine rakenduks vaid vangistusliku karistuse mõistmisel, kuivõrd kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse osas KarS § 201 lg 1 redaktsiooni ei muudetud. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (krim. toimik, tl 81) nähtub, et süüdistataval puudub kehtiv karistus. Karistusliigi valikul lähtub kohus ka asjaolust, et süüdistataval on oma sõnade kohaselt olnud üle 20 aasta põhitegevuseks kinnisvara haldamine ja selle välja rentimine, erinevaid objekte on 40, kinnistuid 30 ning töötamise registri kohaselt on ta xxx OÜ juhatuse liige ning xxx OÜ äriteeninduse juht. Maksu- ja Tolliameti andmetel (krim. toimik tl 82) ja keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (krim. toimik, tl 83) kohaselt on süüdistataval
  5. aastal sissetulek olnud 21 587 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus mahaarvamiste järgselt 39,97 eurot. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et süüdistataval on püsiv sissetulek ja süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada alternatiivset karistust, s.o rahalist karistust ning ei kriminaalasjas kogutud tõenditest ega süüdistatava isikuandmetest ei tulene asjaolusid, mis peaksid tingima süüdistatavale isiku vabadust piirava karistuse kohaldamise. 15 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süü suurust, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest. Käesoleval juhul arvestab kohus süü suurusele hinnangut andes omastatud vara väärtust. Vastavalt kohtule esitatud müügikuulutusele ja müügilepingule oli moodulmaja väärtuseks 24 900 eurot. Kohtule esitatud müügileping on küll ühepoolselt, T J poolt, allkirjastatud, kuid vastavalt lepingule oli ostjaga kokku lepitud ettemaks 50% ulatuses ehk 12 450 eurot, millise summa ostja ka T J pangaarvele üle kandis. Seega oli müügileping ostja ja müüja poolt sõlmitud ja mõlemad pooled olid sellega nõus ning asunud seda täitma. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning antud juhul see, et ostja ettemaksu 31.07.2020 tasus, näitab ostja tahet moodulmaja osta ja lepingust kinni pidada ning moodulmaja omandada hinnaga 24 900 eurot. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, mis on selle kohalik keskmine müügihind, turuhind. Seega moodulmaja väärtus selle omastamise hetkel oli 24 900 eurot, mida saab kohtu hinnangul pidada oluliseks kahjuks KarS § 121 p 1 mõttes, kuivõrd varaline kahju ületab kordades 4000 euro piiri. Seega arvestades omastatud võõra vallasaja väärtust saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü on üle keskmise. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistuse määra valikul arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurusega ning leiab, et süüdistatavale, kellel ei ole kehtivaid karistusi, on võimalik karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus loodab, et selline karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti leiab kohus, et keskmises määras karistus kannab ka üldpreventiivset eesmärki ning kaitseb õiguskorda, andes ühiskonnale signaali selle kohta, et omandit puudutavad normid kehtivad ja omand on kaitstud ning riik ei jäta teisele isikule varalist kahju tekitavale käitumisele reageerimata. Puutuvalt rahalise karistuse päevamäära suurusesse peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 44 lg 1 sätetele võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise sissetuleku alusel, kusjuures arvestatud päevamäär ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtutakse süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd kriminaalmenetlust alustati
  6. aastal, tuleb lähtuda
  7. aasta tulust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatava
  8. aasta sissetulek pärast tulumaksuga maksustatavate väljamaksete mahaarvamist 21 587 eurot ja keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamisi 39,97 eurot (krim. toimik, tl 82-83), mistõttu on kohaldamisele kuuluva rahalise karistuse päevamääraks 39,97 eurot. Kuna KarS § 44 lg 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega, tuleb rahalise karistuse päevamäära arvestamisel võtta päevamäära suuruseks 39,90 eurot. Kuivõrd ei süüdistatav ega tema kaitsjad ei esitanud taotlust võimaliku mõistetava rahalise karistuse ositi tasumise võimaldamiseks, tuleb mõistetav rahaline karistus tasuda saaja arveldusarvele

§ 417lg 2 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. TSIVIILHAGI Kannatanu T J esitas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Allar Mihkelsoni vastu tsiviilhagi tekitatud varalise kahju nõudes summas 27831,60 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 2000 eurot (kohtutoimik tl 5-6). Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. 16

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati omandi rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud ning lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilhagi kohaselt seisneb T Jle tekitatud varaline kahju temale kuulunud moodulmaja omastamises (24 900 eurot), xxx OÜ-le makstud tasu hoone paigaldamise kirjaliku nõusoleku taotluse koostamise eest (840 eurot), xxx OÜ-le makstud tasu trasside ettevalmistustöö eest (655,20 eurot), xxx OÜ raamatupidamise kulud xxx OÜ-le (540 eurot) ning maakleri müügitöö ja vahendustasu xxx OÜ-le (896,40 eurot). Esmalt võtab kohus seisukoha varalise kahju osas seoses moodulmajaga. Kuivõrd kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et Allar Mihkelson on omastanud T Jle kuuluva moodulmaja ning pööranud selle kolmanda isiku kasuks, kuulub esitatud nõue summas 24 900 eurot rahuldamisele. Kohus on ka eelpool süü suuruse hindamise juures analüüsinud omastatud moodulmaja hinda ning leidnud, et moodulmaja väärtus selle omastamise hetkel oli 24 900 eurot, seega on antud summas tsiviilhagi moodulmaja osas põhjendatud. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind, siis nähtub T. J ütlustest, et ta plaanis ehitatava moodulmaja müüa 40 000 euroga, kuid müük ei läinud ja hinda tuli korduvalt alla lasta ning lõpuks õnnestus müüa 24 900 euroga. Kohus leiab, et keskmise müügihinna tuvastamiseks tuleks pöörduda vastava turu andmete poole, kuid kohtule ei ole menetluse pooled mingeid tõendeid võrreldava asja hinna kohta esitanud. Tunnistaja I. K on kohtueelsel menetlusel leidnud, et vaidlusaluse moodulmaja hind võis olla 20 000 kuni 25 000 eurot, kuid kohtuistungil leidis, et selle hinnaks võiks olla 7000 eurot. Samas puuduvad kohtul andmed selle kohta, et I. K oleks moodulmajade hinna osas ekspert, eriti just vaidlusaluse moodulmaja osas, kuivõrd seda on toodetud vaid üks eksemplar. Ilmselgelt langetas I. K moodulmaja väärtust seetõttu, et tal ei õnnestunud seda moodulmaja oma kinnistul juurdeehitusena kasutusse võtta ning tema jaoks väärtus langes. Sellest tulenevalt ei saa kohus arvestada I. K hinnanguga moodulmaja tegeliku väärtuse osas. Seega tuleb asja väärtuse tuvastamiseks lähtuda tegelikust müügihinnast 24 900 eurot, kuivõrd kõrgema hinnaga T. Jl seda müüa ei õnnestunud ja ostja oli nõus maksma 24 900 eurot, millest ta T. Jle ka poole ära tasus, s.t selle moodulmaja turuhinnaks ehk eseme harilikuks väärtuseks saab lugeda tehingu tegemise aja seisuga moodulmaja müügihinna. Kuivõrd süütegu pandi toime kuu aega enne tehingu toimumist, siis ei jõudnud asja väärtus ajas muutuda. Tsiviilhagi lisana on kannatanu esitanud arve OÜ-lt xxx ehitisteatise vormistamise eest (krim. toimik, tl 30), mis on esitatud OÜ-le R 05.06.2020 kokku summas 840 eurot, millise kulu lubas kannatanu tsiviilhagi asjaolude kohaselt ostja eest esialgu ise kanda ning hilisemalt pidi ostja selle talle hüvitama. Müügilepingu p 1.3 (krim. toimik, tl 10) kohaselt tasus müüja xxx OÜ-le 17 otse ehitusloa projekti vormistamise eest. Vastavalt asitõendi vaatlusprotokollile ja selle lisaks oleva CD plaadi peal olevatele dokumentidele (krim. toimik, tl 37-49) koostas xxx OÜ mais 2020 eelprojekti suvilale xxx, projektis olevatelt piltidelt on selge, et tegemist on sama moodulmajaga, mis T J poolt xxx ehitati. Müügilepingu p 6.4 kohaselt oli moodulmaja sihtkoht just xxx, seega saab järeldada, et projekt oli seotud konkreetse moodulmajaga ja selle eelprojektiga ostja aadressile. Küll aga ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et R OÜ või T J oleks vastava arve ka tasunud ja kulu kandnud. Kohtule on esitatud OÜ xxx konto väljavõtted ajavahemikust 07.09.2016 kuni 27.12.2017, 04.01.2018 kuni 29.12.2019 ja 01.08.2020 kuni 22.08.2021, kuid selle kohta, et keegi oleks tasunud R OÜle adresseeritud xxx OÜ 05.06.2020 arve nr 20019, mingeid tõendeid esitatud ei ole. Seega on selle arve tasumine ja kulu tekkimine tõendamata, s.t nõue on tõendamata ja kohus jätab tsiviilhagi antud arve osas summas 840 eurot kui tõendamata nõude rahuldamata. Samuti nõuab kannatanu xxx OÜ-le 21.07.2020 arve alusel trasside ettevalmistustöö eest makstud 655,20 euro hüvitamist. Tsiviilhagile esitatud arve (krim. toimik, tl 31) kohaselt esitas xx OÜ 48 tonni sõelutud mulla ja veoteenuse eest R OÜ-le, kontaktisikuks on T J. Müügilepingu p 1.7 kohaselt tasub ostja alltöövõtjatele otse, kuid kannatanu on tsiviilhagi ajaolude juures selgitanud, et selle kulu lubas ta ostja eest esialgu ise kanda ning hilisemalt pidi ostja selle talle hüvitama, millise kokkuleppe olemasolu kohta ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit. Sarnaselt kaitsjaga leiab ka kohus, et on eluliselt usutav, et trasside ettevalmistustööd on tehtud ja esitatakse arve enne moodulmaja müügilepingu sõlmimist. Antud juhul ei ole ka arvel kajastatu mitte kuidagi seostatav moodulmaja trasside ettevalmistustöödega, samuti ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et R OÜ või T J on vastava arve ka tasunud ja kulu kandnud. Ka kohtule esitatud OÜ xxx kontode väljavõttest (v.t eelmist punkti) sellise summa tasumist ei nähtu ning T J enda pangakonto väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Seega on nõue ja kulu tekkimine tõendamata ja kohus jätab tsiviilhagi antud arve osas summas 655,20 eurot kui tõendamata nõude rahuldamata. Tsiviilhagi kohaselt on T Jle kuuluv ettevõte xxx OÜ kandnud ka 01.09.2020-30.11.2021 igakuiselt summas 36 eurot xxx OÜ-le raamatupidamise kulu. Selle tõendamiseks on kannatanu esitanud OÜ xxx konto väljavõtte perioodist 01.08.2020-12.09.2021, millest nähtub, et OÜ-le xxx on perioodil 30.08.2020 kuni 22.08.2021 tasutud kokku summas 648 eurot, millistest kannetest saaks järeldada, et kandeid on tehtud igakuiselt, teinekord tagantjärgi makstes. Ka antud kulu osas ei ole kohtule selge, kuidas raamatupidamisfirmale igakuiselt makstavad tasud on seotud omastatud moodulmajaga. Kannatanu on küll selgitanud, et ei saa ettevõtet sulgeda enne kui maja raha pole laekunud, peab ettevõte kulusid üleval pidama ja tema ise maksis neid vahendeid sisse ning seda, et maja oli esmalt xxx bilansis ja hiljem võttis tema ise kõik kohustused üle, sest xxx-il enam alates 2018 üürilepingu lõpetamist aktiivset tegevust ei olnud, ei tegutsenud. Samal ajal tema valitud esindaja on oma seisukohtades välja toonud, et valmistatud moodulmaja ei kuulunud ega olnud arvestatud ühegi T Jle kuuluva ettevõtte vara hulka. Seega jääb selgusetuks, miks xxx OÜ sulgemine ootab moodulmajast laekuva raha taga, kui T J võttis väidetavalt kõik kohustused üle ja maksud oli makstud ning miks on vaja väidetavalt sulgemist ootavale ettevõttele osutada igakuiselt raamatupidamisteenust. Taaskord ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi kannatanu väiteid kinnitavat tõendit, mis annaksid kohtule võimaluse olla kulutuste vajalikkuses ja seosest omastatud moodulmajaga veendunud. Seega on nõue tõendamata ja kohus jätab tsiviilhagi antud nõude osas summas 540 eurot kui tõendamata nõude rahuldamata. Kannatanu taotleb ka tsiviilhagi hüvitamist xxx OÜ-le 1,5 aastase müügitöö ja maja hinnast 3% vahendustasu kokku summas 864,40 eurot, mille osas leiab, et tal on moraalne kohustus see maaklerile tasuda. Nii nagu kaitsjad ka välja tõid, T Jle maakleriteenust osutava ettevõtte xxx OÜ omanik K J andis kohtuistungil ütlusi, et T J talle moodulmaja müümisega seonduvate teenuste eest maksnud ei ole, ei ole talle ega kellelgi teisele ka arveid ega nõudeid esitanud ning tavapärane on esitada nõue teenuse eest siis kui tehing toimub, aga kuna seda ei ole toimunud, siis ei ole saanud ka arvet esitada. Kuivõrd arvet ei ole maakleri poolt esitatud ja maakleril ei ole ka plaanis seda teha, ei ole T J ka vastavat kulu kandnud ega kanna ka tulevikus ning tema 18 poolt leitav moraalne kohustus ei ole aluseks tsiviilhagi selle kandmata kulu osas välja mõista. Seega on nõue tõendamata ja kohus jätab tsiviilhagi antud arve osas summas 864,40 eurot kui tõendamata nõude rahuldamata. Mittevaralise kahju nõue summas 2000 eurot seisneb kannatanu häbis ja piinlikkuses ostja ja tema perekonna ees, arhitekti, maakleri ja välisvõrkude ehitaja ees, kuivõrd nende kõigiga asjaajamine on olnud seoses maja vargusega erakordselt raske ja piinlik, rääkimata kriminaalasja menetlemisest. Tsiviilhagi kohaselt moraalne kahju rahalises vääringus ei korva juhtunut ja kõike eelpool kirjeldatut, kuid on mingil määral kompensatsiooniks kahju kannatajale tema üleelamiste eest. Puutuvalt mittevaralise kahju osas kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisesse peab kohus vajalikuks märkida järgnevat.

§ 381

lg 4 kohaselt on tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses riigilõivuvaba, välja arvatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest. T J poolt tsiviilhagis esitatud mittevaralise kahju nõudes ei ole tegemist eelmises sättes viidatud olukorraga, mis ei nõua riigilõivu tasumist. Tsiviilhagile ei ole lisatud tõendit, et mittevaralise kahju nõude esitamisel oleks makstud riigilõiv. Kohtule esitatud tsiviilhagi vormistamise viisist saab järeldada, et see võib olla koostatud kohtueelsel menetlusel kannatanu T J ülekuulamise ajal ning seejärel allkirjastatud ning kannatanule ei ole selgitatud seda, et mittevaralise kahju osas nõude esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kui ei ole tegemist

§ 381lg 4 sätestatud eranditega.

Seejuures viibis kannatanu eelistungil ning süüdistatava kaitsja üks etteheidetest tsiviilhagile oli see, et mittevaralise kahju osas tsiviilhagi esitamisel on jäetud riigilõiv tasumata. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel osales kannatanu valitud esindaja, kes on professionaalne menetlusosaline, kuid kuni kohtuliku arutamise lõpuni mittevaralise kahju nõudes tsiviilhagi esitamise eest riigilõivu ei tasutud.

§ 2962

lg 1 p 3 kohaselt jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata kui kannatanu ei ole tasunud riigilõivu, kui riigilõivu tasumine on seaduse järgi kohustuslik. Seega kuivõrd kannatanu on esitanud tsiviilhagi nii varalise kui ka mittevaralise kahju nõudes ning mittevaralise kahju nõude puhul ei ole tegemist

§ 381

lg 4 sätestatud erandiga, millise kahju puhul on tsiviilhagi läbivaatamine riigilõivuvaba, siis on kannatanu jätnud riigilõivu maksmise kohustuse mittevaralise kahju nõudes täitmata ja kohus jätab tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes

§ 2962lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata.

5. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja kannatanu kantud menetluskulu, mis seisneb valitud esindajale makstud tasus. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kannatanu esindaja esitas 18.11.2022 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kannatanu kandnud menetluskulu 15 tunni ulatuses töötunni maksumusega 150 eurot ehk kokku 2700 eurot. Lisaks on märgitud, et viimase 3,25 tunni osas on arveldamata, mille arvestamisel on kaitsja eelduslikult märkinud arvele, et 18.11.2022 kohtuistung kestab 2 tundi, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 1 tund ja 8 minutit. Seega leiab kohus, et hüvitatavaks menetluskuluks oleks menetluskulu kokku 17,40 töötunni ulatuses. Kohtuasjas nr 3-1-1-67-13 p 11 on Riigikohus sedastanud Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Selles sättes ei täpsustata, kellele peab süüdimõistetu konkreetselt menetluskulud hüvitama. Tõlgendades süstemaatiliselt

VII peatükis sätestatut ja arvestades ka kohtupraktikas valitsevat arusaama, tuleb kolleegiumi arvates toetada seisukohta, et

§ 175

lg 1 p-des 2-10 nimetatud juhtudel mõistetakse 19 süüdimõistetult menetluskulud välja riigile ja vastavatel isikutel tekib omakorda õigus muude seaduste (näiteks riigi õigusabi seaduse) alusel nõuda riigilt nende poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Samas aga ei ole

§ 175

lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulude, so valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja kriminaalmenetlusega tekkinud muude menetlusosaliste vajalikud kulude, riigilt väljanõudmise võimalust teistes seadustes sätestatud. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. jaanuar
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09, p 21). Võttes arvesse asja keerukust, tõendite mahtu, kohtuliku menetluse kestust, on lepingulise esindaja ajakulu mõistlik ja vajalik. Tunnitasu suurus 150 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kohus on seisukohal, et kannatanu kulutused õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud. Esindaja kulu on esitatud koos käibemaksuga. KMS § 29 lg 1 mõtte kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummast arvatakse maha sisendkäibemaks KMS § 29 lg 3 p 1 tähenduses. Tsiviilkohtumenetluses lähtutakse menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174, mille lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et esindaja kulude väljamõistmisel tuleb lisaks

§ 180lg 1 kohaldada ka lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel Ts

MS § 174 lg 10. Eeltoodust johtuvalt, kuivõrd kannatanu esindaja on kinnitanud oma menetluskulude nimekirjas, et T J ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei saa käibemaksu tagasi arvestada, arvestab kohus menetluskulude suuruse käibemaksuga. Seega saab kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu summaks lugeda 3132 eurot.

§ 182

sätestab tsiviilhagiga seotud menetluskulude jaotuse korra ning lõike 2 kohaselt kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Käesoleval juhul rahuldab kohus esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt, s.o 24 900 euro ulatuses ning 2931, 60 euro ulatuses jätab kohus tsiviilhagi rahuldamata. Esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 2000 eurot jätab aga kohus täies ulatuses läbi vaatamata. Seega esitatud tsiviilhagist rahuldab kohus hagi kogu nõude summast vaid osaliselt, s.o 84% ulatuses. Vastavalt

§ 182

lõikele 3 jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdistatava ja tsiviilkostja vahel. Kuivõrd käesolevas asjas tsiviilkostjat menetlusse kaasatud ei ole, tuleb kulud jaotada kannatanu ja süüdistatava vahel. Vastavalt

§ 182

lõike 5 lausele 2 jaotab kohus tsiviilhagi muudel põhjustel kui lauses 1 märgitud alused, läbi vaatamata jätmise korral tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud kannatanu ja riigi vahel. Kuivõrd kohus jätab tsiviilhagis esitatud varalise kahju nõude osaliselt rahuldamata ja mittevaralise kahju nõude täies ulatuses läbi vaatamata, tuleb vastavalt eelviidatud sätetele ka tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulu jaotada süüdistatava ja kannatanu vahel. Seejuures varalise kahju nõudes jätab kohus nõude osaliselt rahuldamata eelkõige hagi tõendamatuse tõttu, s.t kannatanu ei ole pidanud vajalikuks kohtule või kohtueelsele menetlejale esitada tsiviilhagi tõendavaid tõendeid ning nõue jääb rahuldamata eelkõige kannatanu enda tegematajätmise tõttu. Mis puudutab mittevaralise kahju nõude läbivaatamata jätmist, siis juba eelistungil, kus osales ka kannatanu, viitas süüdistatava kaitsja tsiviilhagis leiduvale puudusele riigilõivu tasumata jätmise osas, mille peale leidis kannatanu, et ta võtab endale esindaja. Pärast seda, kui kannatanu esindaja asus kohtumenetluses kannatanut esindama ja talle olid kõik menetlusdokumendid kohtuinfosüsteemis nähtavaks tehtud, ei pidanud kannatanu ega tema esindaja vajalikuks riigilõivu tasumata jätmise küsimust lahendada. Seega jääb tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes läbi vaatamata just kannatanu ja 20 tema esindaja tegematajätmise tõttu. Selles tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanul tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulu saab

§ 182

lg 1, 3 ja 5 põhimõttest tulenevalt hüvitada ja süüdistatavalt välja mõista vaid proportsionaalselt tsiviilhagi rahuldamise osaga, s.o suurusjärgus 84 % ning ülejäänud osas tuleb kannatanul valitud esindajale tasu maksmisest tekkinud kulu jätta kannatanu enda kanda. Seega on põhjendatud süüdistatavalt välja mõista kannatanul tekkinud kulu summas 2600 eurot ning kannatanu enda kanda tuleb jätta 532 eurot. Süüdistatava Allar Mihkelsoni töötamise registri kohaselt on ta xxx OÜ juhatuse liige ning xxx OÜ äriteeninduse juht. Maksu- ja Tolliameti andmetel (krim. toimik tl 82) ja keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (krim. toimik, tl 83) kohaselt on süüdistataval 2019. aastal sissetulek olnud 21 587 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus mahaarvamiste järgselt 39,97 eurot. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ilmneb karistusregistri väljatrükist, et süüdistataval kehtivad karistused puuduvad, mis viitab süüdistatava varasemale suhtelisele õiguskuulekusele. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Süüdistatav pani toime tahtliku süüteo, millega tekitas olulise varalise kahju, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüteo iseloom ja süüteoga tekitatud varalise kahju suurus välistavad võimaluse kaaluda riigi kasuks väljamõistetava menetluskulu vähendamist. Seega leiab kohus, et arvestades süüteo iseloomu on menetluskulu väljamõistmine põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kuivõrd ei süüdistatav ega tema kaitsjad ei esitanud taotlust riigi kasuks väljamõistetava menetluskulu ositi tasumise võimaldamiseks, tuleb välja mõistetav menetluskulu tasuda saaja arveldusarvele

§ 423

ja 417 lg 2 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise lõpus esitasid süüdistatava valitud kaitsjad kohtule menetluskulude nimekirjad ja arved, millede kohaselt on süüdistatav valitud kaitsjatele osutatud õigusabi eest tasunud 9990 eurot ja ühe kaitsja selgituste kohaselt on süüdistatav tasunud õigusabi eest 10 710 eurot ning kaitsjad taotlesid selle kulu hüvitamist süüdistatavale. Kohus leiab, et kuivõrd riik hüvitab menetluskulu

§ 181

lg 1 sättest tulenevalt vaid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral ja käesoleval juhul teeb kohus süüdimõistva kohtuotsuse, siis jääb süüdistatava

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses kantud menetluskulu

180 lg 1 põhimõtte kohaselt süüdistatava enda kanda. 6. ASITÕENDID

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks DVD+R plaat kannatanu poolt esitatud moodulmaja piltide ja dokumentidega ja DVD+R plaat tunnistaja K J poolt edastatud andmetega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ümbrikutes (krim. toimik tl 49, 56). Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes

§ 126lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

21 Kriminaalasjas on asitõendiks moodulmaja, mis on jäetud I K vastatutavale hoiule aadressil xxx. Kuivõrd kohus rahuldab tsiviilhagi moodulmaja väärtuse ulatuses summas 24 900 eurot ja mõistab selle välja süüdistatavalt ning kannatanu ei ole avaldanud soovi vaidlusaluse moodulmaja tagastamiseks, langeb pärast kohtuotsuse jõustumist ära vajadus moodulmaja edaspidiselt vastutaval hoiul hoidmiseks. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tähtsust sellel, kas T J tahab moodulmaja tagasi või mitte, kuivõrd moodulmaja omandamine I K poolt on toimunud heauskselt AÕS § 95 lg 1 tähenduses. Kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on tõendatud, et Allar Mihkelson andis xxx asuvat tootmishoone osa ja seda ümbritsevat territooriumi üürile andes I K vabad käed territooriumi koristamiseks ja territooriumil ladustatud ja asuvate asjade osas otsustuse vastuvõtmiseks. Seejuures selgitas I K selgituste kohaselt Allar Mihkelson hoone juures asuva moodulmaja kohta, et see on jäänud eelmisest üürnikust ja seisnud seal pikemat aega, jättes ütlemata, et endine üürnik püüab seda moodulmaja müüa ja käib seal territooriumil aeg-ajalt. Sellega andis Allar Mihkelson I K teada, et ta ei ole asja omanik, kuid ei öelnud seda, et tal puudub asja tegeliku omaniku nõusolek asja võõrandamiseks, käesoleval juhul I K andmiseks, lubades I K territooriumi puhastada vastavalt oma äranägemisele. Sellest tulenevalt oli I K alust pidada Allar Mihkelsoni õigustatuks oma nimel käsutama T Jle kuuluvat moodulmaja ning Allar Mihkelsoni selgitustest sai ta aru, et Allar Mihkelsonil on varem olnud asja tegeliku omanikuga ärisuhted. Saades Allar Mihkelsonilt loa tegutseda vastavalt oma äranägemisele, toimetas I K territooriumil olnud vanametalli metallikokkuostu, muu kasutuskõlbmatu materjali jäätmejaama ja moodulmaja Saaremaale. Pärast territooriumil toimetamiseks loa saamist oli moodulmaja I K kaudses valduses, kuid alates moodulmaja treilerile tõstmisest ja seejärel oma valitud kohta xxx toimetamisest sai I K moodulmaja otseseks valdajaks ja tal tekkis asja omandiõigus. Samast hetkest kaotas T J aga asja otsese valduse, kuivõrd talle ei olnud asja asukoht enam teada. Seega on I K tekkinud moodulmaja osas vallasomand ning endisel omanikul T Jl ei ole enam alust asja heauskselt omanikult välja nõuda. Ka pärast seda, kui I K sai kokku T Jga ja T J selgitas talle, et see moodulmaja on tema oma, s.t I K sai teada asja varasemast kuuluvusest, ei mõjuta see enam heausksena tekkinud omandit ning I K on asja omanikuna õigus asja vallata, kasutada ja käsutada igasuguste piiranguteta. Seega kuna vaidlusaluse moodulmaja omanikuks on I K, tuleb see

§ 126lg 3 p 2 alusel jätta asja omanikule I K.

Sellest tulenevalt tuleb tühistada ka moodulmaja kui asitõendi hoidmiseks 20.05.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kohaldatud meede, s.o asitõendi hoiule andmine I K asitõendi asukohas xxx Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.