KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-61 Hald

) § 132 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2020. a-l oli palga alammäär 584 eurot.

§ 133

lg 1 alusel on riigiasutustel ja kohtutäituril kohustus tagada, et võlgnikule jääks pangakontole seaduses ettenähtud miinimumsumma. Seda sätet ei pea täitur jälgima ainult sel juhul, kui tal on väga kindlad andmed selle kohta, et võlgnikul ja tema perekonnal on olemas toimetulekuks vajalik raha ning täitetoimikus on seda tõendavad dokumendid.

§ 131lg 1 kohaselt saab töövõimetusele sissenõuet pöörata vaid erandkorras.

3. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Arestimise akt nr 176/2016/709 on kehtiv. Vastavalt

§ 134

lg-tele 1 ja 2 peab kohustatud isik ehk praegusel juhul töötukassa juhinduma arestimisaktist ja selles toodud tingimustest. Õige pole kaebaja seisukoht, et isikule makstavast töövõimetoetuselt pole võimalik kinnipidamisi teostada. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavasti ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõude töövõimetoetusele (

§ 131lg 2).

Kaebaja ei jäänud töövõimetoetusest ilma vastustaja tegevuse tõttu, vaid see on arvestatud kaebaja nõuete katteks käimas olnud täitemenetluses, st kaebaja nõuet võlausaldaja ees on vähendatud. Täitemenetlus on nõude rahuldamise tõttu lõpetatud 13.07.2022 täitemenetluse nr 176/2016/709 lõpetamise otsusega. Kaebuse rahuldamise korral tekiks olukord, kus kaebaja kohustused võlausaldaja ees on vähenenud ja lisaks saab ta vastustajalt sama summa kahjuhüvitisena tagasi. See pole kooskõlas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 põhimõttega. Ka juhul, kui vastustaja tegevus on olnud õigusvastane, tuleks jätta kaebus rahuldamata, sest kaebaja ei vaidlustanud esmase õiguskaitsevahendina täituri tegevust. Vastustaja teavitas kaebajat 05.01.2022 e-kirjaga, et tal on raha kinnipidamise osas õigus pöörduda kohtutäituri poole 3 tööpäeva jooksul (

§ 43). 4. Tallinna Halduskohus jättis 16.11.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. 2

§ 111

). Kohtutäituri poolt töötukassale esitatud kaebaja sissetuleku arestimise akt sisaldab

§ 144lg-s 1 nimetatud andmeid.

Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud (

§ 114lg 4).

Puudub vaidlus, et arestimisaktis esitatud andmed olid õiged. Arestimisakt kehtis ning vastustaja oli kohustatud seda täitma. Kohtutäitur toimetas arestimisakti kätte ka kaebajale (

§ 114lg 3).

Seega oli kaebaja aktist teadlik ning tal oli võimalik esitada kaebus kohtutäiturile (

§ 217lg 1).

Kaebaja seda ei teinud, kuigi ka töötukassa teavitas teda vastava õiguskaitsevahendi olemasolust. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kui arestimisakti alusel peeti kaebaja toetusest kinni 9,37 eurot, siis selle summa võrra vähenes kaebaja kohustus täitemenetluses nr 176/2016/709. Järelikult ei saanud vastustaja tegevuse tõttu kaebajale kahju tekkida. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et töövõimetoetuse arestimine on õigusvastane. Seda võimaldab

§ 131lg 2.

Põhiline eeldus on, et töövõimetoetuse arestimiseta ei ole sissenõudja nõude rahuldamine mõistliku aja jooksul ilmselgelt võimalik. Samuti peab töövõimetoetuse arestimine olema õiglane. Viimast oleks saanud eelkõige hinnata tsiviilkohus kaebuse korral kohtutäituri tegevuse peale. Töötukassa kui kohustatud isik pidi lähtuma kehtivast arestimisaktist. Siiski võib märkida, et arestimine oli õiglane. 9,37 eurot moodustas 3,5% töövõimetoetusest (267,35 eurot). Peale arestimist jäi kaebajale 257,98 eurot. Arvestuslik elatusmiinimum oli 233,60 eurot. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue pole põhjendatud. Usutavasti võis õigusvaidlus tekitada kaebajale ebameeldivusi, kuid see ei ole käsitatav mittevaralise kahjuna. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.11.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
2. Eesti Töötuskassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus võttis 22.06.2023 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse varalise kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas ning tagastas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas. Määrus jõustus 19.07.
4. Seega ei toimu apellatsioonimenetlust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Lisaks jättis ringkonnakohus 27.01.2023 määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse. Määrus jõustus 28.03.
5. Seega jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses hiljem korduvalt esitatud taotlused riigi õigusabi saamiseks.
6. Ringkonnakohus leidis praeguses asjas 11.11.2022 tehtud määruses, et „olukorras, kus kaebaja väidab, et tema töövõimetoetusest on tehtud õigusvastaseid mahaarvamisi ning ta soovib sisuliselt töövõimetoetuse maksmist täies ulatuses, ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid kohustamisnõudega. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks saab kohus vastustajat kohustada maha arvatud summasid kaebajale välja maksma ja/või keelata edasiste mahaarvamiste tegemise. Kuna praeguseks ajaks on vastustaja kaebaja väljamaksetelt kogu arestimise aktis märgitud summa (52,46 eurot) kinni pidanud, ei ole keelamiskaebuse esitamine enam aktuaalne. Kohtul on kaebuse rahuldamise korral võimalik kohustada vastustajat kogu summat (52,46 eurot) kaebajale välja maksma, kaebaja ei pea uut kaebust 3

-i sätetele tuginedes jõudnud õigele lõppjäreldusele, et vastustaja tegevus pole olnud õigusvastane. 10. Töötukassa ei teinud kaebaja töövõimetoetusest mahaarvamisi omal algatusel, vaid kohtutäituri 08.12.2021 sissetuleku arestimise akti (dtl 50–52) alusel (täiteasi nr 176/2016/709). Akti kohaselt oli kaebaja sissetuleku liigiks märgitud töövõimetoetus, arestimisele kuuluvaks summaks 52,46 eurot, igakuise kinnipidamise protsendiks 20% ning arestivabaks määraks elatusmiinimum vastavalt

§ 132lg-le 12.

Kui kaebaja ei olnud eeltoodud aktiga nõus, oleks ta pidanud selle

-s sätestatud korras vaidlustama. Vastav vaidlustamiskord oli aktis välja toodud. Saades kohtutäituri arestimisakti, oli vastustaja kohustatud seda täitma (

§ 111

). Kaebaja leiab alusetult, et töövõimetoetusest oli mahaarvamiste tegemine igal juhul välistatud.

§ 131

lg 1 p-s 61 on töövõimetoetus küll lisatud sissetulekute hulka, millele ei saa sissenõuet pöörata, kuid vastavalt

§ 131

lg-le 2 on sissenõue siiski lubatud, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavasti ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Eeltoodut on kaebajale selgitanud nii vastustaja kui halduskohus. Kas kaebaja puhul oli sissenõude pööramine töövõimetoetusele põhjendatud, hindas kohtutäitur täitemenetluses. Vastavat kaalumist ei pidanud ega saanud läbi viia vastustaja. 11.

§ 132

lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust.

1. a-l oli palga alammäär 584 eurot ning
2. a-l 654 eurot. Kaebajale määratud töövõimetoetus oli 8,6241 eurot kalendripäeva eest ehk jäi selgelt alla palga alammäära. Eeltoodust teeb erandi

§ 132lg 12, mis lubab arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui palga alamäär, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud 4

§ 132

lg 14 kohaselt avaldab Statistikaamet väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta

1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes. Statistikaamet avaldas 28.01.2022 Ametlikes Teadaannetes, et
2. a arvestuslik elatusmiinimum on 233,57 eurot.
3. a arvestusliku elatusmiinimumi 303,38 eurot avaldas Statistikaamet 27.01.
4. Seega kehtis kaebaja suhtes täitetoimingute tegemise ajal arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot, välja arvatud 05.01.2022 mahaarvamine, kui kehtis veel arvestuslik elatusmiinimum 220,48 eurot. 12.

§ 132

lg 12 osas selgitab eelnõu 583 SE seletuskiri, et võlgniku sissetulekust tuleb esmalt maha arvata arvestuslik elatusmiinimum ja alles seejärel leida 20%, mis võib võlgnikult ära võtta. Jaanuaris 2022 oli kaebaja sissetulekuks töövõimetoetus 267,35 eurot (dtl 63). Lahutades sellest arvestusliku elatusmiinimumi 220,48 eurot, on tulemus 46,87 eurot. Sellest 20% on 9,

1. Järelikult pidas vastustaja kaebaja töövõimetustoetusest õigesti kinni 9,37 eurot. Ringkonnakohus kontrollis ka veebruarist juulini tehtud kinnipidamisi (dtl 700–705) ning ka seal ei esine vigu. Seega on vastustaja tegutsenud kooskõlas arestimisaktiga ning tema tegevus ei ole olnud õigusvastane.
2. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja 07.08.2023 teatised (dtl 700–705) on väljastatud samal kuupäeval, on tegemist võltsinguga. Teatised sisaldavad teavet kaebaja töövõimetoetusest perioodil veebruar–juuni 2022) tehtud kinnipidamiste kohta. Ringkonnakohus selgitab, et teatise kuupäev kajastab teatise väljastamise, mitte töövõimetoetusest kinnipidamiste tegemise kohta. Seega ei ole tegemist võltsinguga. Kaebaja viitab

§ 131

lg 1 p-le 6, mille järgi ei saa sissenõuet pöörata kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstavale hüvitisele, välja arvatus hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis. Ringkonnakohus märgib, et tegemist pole asjakohase normiga. Kaebaja suhtes rakendub

§ 131

lg 1 p 61, millest teeb erandi

§ 131lg 2 (vt käesoleva otsuse p 10).

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kaebaja jäeti terveks kuuks ilma elatusvahenditeta. Kinnipidamise toimus kooskõlas

§ 132

lg-ga 12 ning selle tagajärjel vähenes kaebajale väljamakstav töövõimetoetus igakuiselt vahemikus 0,6–3,8%. Seda arvestades ei olnud tegemist kinnipidamistega, mis oleks kaebaja toimetulekut mõjutanud määral, mis tekitaks kahtluse proportsionaalsuse põhimõtte järgimises. 14. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 5