1 2.
lg 2 p 7 alusel määrata, et M V kohustub võtma 1 (ühe) kuu jooksul alates määruse jõustumisest ühendust Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga numbril xxx nõustamisaja broneerimiseks ning osalema nõustamisel vähemalt 5 korda ning vajadusel osalema nõustaja poolt määratud programmis. Tähtajaks määrata 19.03.2025.a. Edasikaebamise kord Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Asjaolud: Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr. 22231504441 M V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 järgi üldmenetluses. M Vit (V) süüdistatakse selles, et tema 02.12.2022 õhtul nii kella 17.00-23.59 paiku aadressil xxx, võttis oma abikaasal (tänaseks endisel abikaasal) R Kil (end I D ) seljas olnud pusakapuutsist kinni ja tõmbas naist sellega enda poole, millega ta kägistas R Kit, seejärel haaras M V kannatanu R Ki vasaku käe ja väänas sõrme. Pärast seda haaras M V oma tütre E Kil (end E V) kaelast kinni ja kägistas teda ning seejärel haaras M V R Kil juustest kinni ja tiris ja tõukas naist, mille tulemusel kukkus R K maha. Seejärel R K tõusis püsti ja M V haaras tal kaelast kinni ja kägistas naist. Oma sellise tegevusega tekitas M V kannatanutele R Kile ja E Kile füüsilist valu ja kehavigastusi (R Ki isiku läbivaatuse protokolli kohaselt oli ta kaelal marrastus ja vasaku käe väikesel sõrmel marrastus. E Ki isiku läbivaatuse protokolli kohaselt oli ta kaelal marrastused, kuklal parema kõrva juures punetus ja vasaku käe nimetissõrm paistes). Samuti süüdistatakse M Vit selles, et tema olles isik, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise teise isiku suhtes, 03.12.2022 kella 00.30 kuni 00.57 paiku aadressil xxx lõi oma tütart E Kit lahtise käega vastu põske, millega tekitas kannatanu E Kile füüsilist valu. Seega pani M V oma tahtlike tegudega toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ning tegu oli toime pandud korduvalt s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse M Vit selles, et tema 02.12.2022 kella 23.00-23.59 paiku, viibides aadressil xxx, ähvardas oma abikaasat R Kit ja E Kit tapmisega, hoides samal ajal nuga käest ning ähvardas, et ta pussitab R Kit ja E Kit. Kuivõrd M V käitus agressiivselt ja sellele ähvardusele oli eelnenud kannatanute füüsiline väärkohtlemine, siis tajusid R K ja E K nimetatud ähvardust oma elule ja tervisele reaalsena ning neil oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani M V toime tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta selle ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik 2 Harju Maakohtu 16.11.2023.a määrusega anti süüdistatav M V kohtu alla üldmenetluses ning kohus määras kohtuistungite toimumiseks 19.03, 25.03 ja 27.03.2024.a 19.03.2024.a toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist
alusel, märkides, et tegemist on II astme kuriteoga, puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatava süü ei ole suur, kuivõrd kannatanutele ei tekitatud väga tõsiseid tervisekahjustusi. Süüdistatav on kriminaalkorras karistamata isik. Kriminaalmenetluse raames süüdistatavale etteheidetavad kuriteod oli kantud konfliktist kooselus ja oskamatusest tekkinud erimeelsust teistmoodi lahendada. Kannatanud R K ja E K on avaldanud, et nad ei soovi M Vi kriminaalkorras karistamist ja loobuvad tsiviilhagi esitamisest. Kannatanu R K kinnitas, et nad ei ela 2022.a detsembrist enam M Viga koos ja 20.02.2023.a lahutas kohus nende abielu. M V on vabandanud kannatanute ees ja omavahelised suhted on neil neutraalsed. Süüdistatav on nüüdseks ka uuesti abielus. Süüdistatav möönab tehtut ja kahetseb juhtunut ning on kinnitanud, et saab aru, et vägivallaga ei tohi probleeme lahendada. Süüdistatav on prokurörile avaldanud, et lepitusmenetlust ei õnnestunud 2023. a varakevadel läbi viia, kuna samal ajal toimus nende abielu lahutus ja emotsioonid olid üleval. Süüdistatav on andnud nõusoleku ühe kuu jooksul võtma ühendust Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga numbril xxx ning osalema nõustamisel vähemalt 5 korda ning vajadusel osalema nõustaja poolt määratud programmis. Süüdistatavale on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et M V on küll lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises ja ähvardamises süüdi, kuid antud süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et isikut peaks kohtulikult karistama. Eeltoodust tulenevalt taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist
lg 1 alusel ning määrata kohustuseks järgnev: M V kohustub võtma 1 kuu jooksul ühendust Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga numbril xxx, nõustamisaja broneerimiseks ning osaleb nõustamisel vähemalt 5 korda ning vajadusel osalema nõustaja poolt määratud programmis. Tähtajaks määrata: 19.03.2025. Kaitsja toetas prokuröri taotlust. Süüdistatav kinnitas, et on nõus prokuröri taotlusega. Mõlemad kannatanud (R. K, E. K) kinnitasid kohtuistungil, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalmenetlus tuleb lõpetada
Nimetatud säte näeb ette, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 7 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse täita muu asjakohane kohustus. Käesoleval juhul on tegemist teise astme kuriteoga. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava süü ei ole suur, kuna kannatanutele ei tekitatud väga tõsiseid tervisekahjustusi, ka puudub asjas avalik menetlushuvi. Niisamuti pole kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ning kohtule esitatud kannatanute kirjalikest seletustest nähtuvalt on kannatanud R. K ja E. K selgitanud, et nad ei 3 soovi süüdistatava kriminaalkorras karistamist, nad on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega
alusel pannes süüdistatavale kohustuse osaleda vägivallast loobumise nõustamisel. Ka on kannatanud kinnitanud, et loobuvad antud asjas tsiviilhagi esitamisest. Kohtule teadaolevalt ei ole süüdistatav toime pannud uusi süütegusid kuni käesoleva hetkeni. Süüdistatav on andnud nõusoleku võtta ühendust Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga nõustamisaja broneerimiseks ning osalema nõustamisel vähemalt 5 korda ning vajadusel osalema nõustaja poolt määratud programmis. Eelnimetatu annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatav on aru saanud oma tegude keelatusest ning soovib õppida probleeme lahendama ilma konfliktideta ning kohtu hinnangul aitab nimetatud kohustus (vägivallast loobumise nõustamisel osalemine) hoida ära tulevikus sarnaste juhtumite toimumist. Ka märkis prokurör, et käesolevaks hetkeks on süüdistatav ja kannatanu R. K lahutanud, süüdistatav on uuesti abielus ning süüdistatava ja kannatanu omavahelised suhted on neutraalsed. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada
lg 1 alusel.
lg 2 p 7 alusel määrab kohus, et M V kohustub võtma 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest ühendust Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga numbril xxx nõustamisaja broneerimiseks ning osalema nõustamisel vähemalt 5 korda ning vajadusel osalema nõustaja poolt määratud programmis. Tähtajaks määrata 19.03.2025.a. Kohus juhindub
Merle Parts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.