2-23-9606 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-9606 Otsuse tegemise aeg ja koht
(4)2-23-9606 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja väitel on kostjal alkoholi sõltuvus ja hageja ei soovi kostjaga abielus koos elada. Kostja abielu lahutada ei soovi. Hageja palub lahutada poolte vahel
- novembril 2013 sõlmitud abielu. Kostja hagiavaldusele vastust kohtule ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil
- veebruar 2024 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, kuna kostjaga praktiliselt kooselu ei ole, kostja tarvitab alkoholi, alaealise lapse kasvatamisega ei tegele. Hageja leiab, et abikaasade leppimine ega abielu taastamine ei ole võimalik, kuna seda on proovitud juba mitme aasta kestel. Hageja palub abielu lahutada. Kostja leiab, et abielu saab taastada, kui kohus annab pooltele leppimiseks tähtaja. Kostja võtab omaks, et eelmine lahutamise protsess kohtus oli
- aasta detsembris ja hageja võttis hagi tagasi. Kostja väitel ei ole ta alkohoolik, kuid joob. Kostja lubab ennast kodeerida, kuid võtab omaks, et on eelnevalt teinud seda juba mitu korda. Kostja soovib perekonda säilitada ja palub anda tähtaeg leppimiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
- novembril 2013 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), dokumendi nr 4-32-2013/
- Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli kostja Vene Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht Eesti Vabariigis, hageja on kodakondsuseta isik ja samuti elab Eesti Vabariigis. Kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse osas poolte vahel ei ole. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades artikli 28 lõike 2 kohaselt, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Välismaalaste seaduse (VMS) § 3, § 5 ja § 6 ning § 10 kohaselt on hageja Eestis elav välismaalane ning hagejale peavad olema tagatud Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused abielu lahutamisel. Kohus järeldab, et poolte abielu on pädev lahutama Eesti Vabariigi kohus ning abielu lahutamisele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, kuna abielu lahutamise avalduse esitamise ajal on ühel abikaasal, hagejal, õigused võrdsustatud ühe lepingupoole kodaniku õigustega, teine abikaasa, kostja, aga teise lepingupoole kodanik ning hageja ja kostja elavad Eesti Vabariigi 2
(4)2-23-9606 territooriumil. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, kostja tarvitab alkoholi, abikaasad elavad ühel elamispinnal, puudub intiimelu, kostja viibib pidevalt tööl, lapse kasvatamisega ei tegele. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja ei nõustu lahutamisega ja leiab, et abielu on võimalik taastada, kui kohus annaks abikaasadele leppimiseks tähtaja. Vastavalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus leiab, et abikaasadele leppimiseks tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning see ei too kaasa abikaasade lepitamist. Kohtuistungil selgus, et abikaasad on juba mitme aasta kestel proovinud abielu säilitada. Hageja esitas
- aastal kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks, kuid kostja lubaduste tõttu ennast parandada võttis hageja hagi tagasi. Kostja võttis kohtuistungil omaks hageja väited, et kostja tarvitab alkoholi ja on mitu korda ennast alkoholi vastu „kodeerinud“, kuid tulemusteta. Kostja lubas kohtuistungil, et „kodeerib“ end uuesti, et perekonda säilitada. Samuti võttis kostja omaks, et ta viibib suurema osa ajast tööl. Kohtule ei tundunud usutav, arvestades mitmeid eelnevaid „kodeerimisi“, et kostja võiks järjekordse „kodeerimisega“ oma alkoholilembusest jagu saada. Samuti on pooled juba pikemat aega üritanud abielu normaalseks muuta, kuid tagajärjetult. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta ei soovi enam abielu jätkata, isegi kui kohus annaks leppimiseks tähtaja, samuti ei aitaks abielu taastada ei perenõustaja ega ka psühholoog. Hageja oli veendunud, et abielu tuleb lahutada. Kohus märgib, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit, abielu on pooltele vabatahtlik, mis järeldub PKS § 7 lg 2 ja lg 3, § 9 lg 1 p 3, § 10 p
- Abielu sõlmitakse kummagi poole vaba tahte väljenduse alusel. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Abikaasal on abielu lahutamise avalduse esitamiseks õigus ning kohus saab avalduse rahuldada ka juhul, kui üks pool abielu lahutada ei soovi. Kohus lahutab abielu, kui üks pool seda soovib ning kui kohus tuvastab, et on täidetud PKS § 67 lg 1 sätestatud tingimused poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. 3