Obsah (7)

§ 390§ 187§ 460§ 378§ 383§ 389§ 387

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-24-3175 Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2024, Pärnu Tsiviilasi A.P.i hagi J.S.i vastu kinnistu

§ 390lg 1, § 661 lg 1 ja 2, § 663 lg 2).

Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist (

§ 390lg 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14).

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse Tsiviilasi nr 2-24-3175 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.P. esitas 26.02.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.S.i vastu kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt ja hageja tema tänaseks surnud abikaasa V.P. kinkisid 05.05.2017 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga kostjale kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusregistri registriosasse number xxxxxxxxxxx all. Hageja taganes 22.11.2022 kinkelepingust, sest kingisaaja on kinkija suhtes näidanud üles jämedat tänamatust. Kostja keeldus omandi tagastamiseks asjaõiguslepingu sõlmimisest ja kinnistusraamatus omanikukande parandamiseks nõusoleku andmisest. Hageja vajab kinnisasja omandiõiguse tagastamist, et kinnisasja arvelt kindlustada endale vanaduspõlveks paremad elamistingimused.
2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles hageja palub seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx all kanda kinnistusraamatu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge kinnisasja tagasivõitmise kohta ning märkus selle kohta, et A.P. on esitanud J.S.i vastu nõude kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks vajalike tahteavalduste kohustamiseks ja tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks. Kostja on keeldunud taganemisega lõppenud kinkelepingu alusel saadu tagastamisest, omandi üleandmisest ning ta üritab kinnisasja võõrandada mistõttu hagi tagamata jätmine võib muuta võimatuks kohtuotsuse täitmise. Kinnisasja väärtuse hüvitamine rahas ei kaitse hageja õigusi sellisel määral, kui omandi tagasikandmine ning raha maksmise kohustusest on kerge kõrvale hoiduda. Kinnistusraamatusse eelmärke kandmine tagab hageja nõuet kinnistusraamatu omanikukannete muutmiseks ja samas on tagatud ka kostja õigused. Märkuse sissekandmine tagab, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda

§ 460

lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes käesolevas asjas tehtav kohtulahend ei kehti. Hageja palub temalt hagi tagamise tagatist mitte nõuda, sest tal puuduvad selleks rahalised võimalused, taotletud abinõud koormavad kostjat minimaalselt ning kostjale kahju tekkimise tõenäosus on vähetõenäoline. Hageja taotleb, et kohus edastaks hagi tagamise määruse täitmiseks Tartu Maakohtule. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Tsiviilasja põhimenetleja on kohtunik Kadri Mälberg, kelle korralise puhkuse tõttu lahendab hagi tagamise taotluse valvekohtunik Anu Talu. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks mh kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse.

§ 378

lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Riigikohtu praktika kohaselt omandi üleandmisele suunatud nõuded on tagatavad eelkõige eelmärkega (RKTKm 2-17-8524 p 9.1)

1. Kohus leiab, et hagi tagamine selles asjas on põhjendatud. Hageja nõuded on asjaoludega õiguslikult põhistatud. Hagi tagamise taotluse lahendamisel kohus ei analüüsi tõendeid ega anna hinnangut nõuete tõendatusele. Eeldades hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude õigsust, on hagi õiguslikult ja faktiliselt veenev. Samuti on hageja veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust. Aluse hagi tagamiseks annab kahtlus, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi 2 Tsiviilasi nr 2-24-3175 rahuldava otsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Arvesse võttes hagi tagamise taotluses esile toodud asjaolusid (kostja on asunud võõrandama talle hageja poolt kingitud kinnisasja) on kohtu hinnangul põhjendatud hageja kahtlused, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
2. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. AÕS § 631 lg 2 esimese lause alusel võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise korras. Hagi esitajat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral AÕS § 63 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Sama kehtib AÕS § 63 lg 4 kohaselt sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. AÕS § 63 lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge kannete tegemist kinnistusraamatusse, erinevalt keelumärkest. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostjate huvidega.
3. Riigikohtu praktika kohaselt AÕS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkuse) (RKTKm 2-17-8524 p). Märkus kantakse kinnistusraamatusse AÕS § 631 lg 7 kohaselt seaduses sätestatud juhul. Riigikohtu hinnangul saab

§ 378

lg 1 p 10 lugeda seaduseks AÕS § 631 lg 7 tähenduses, mis võimaldab kinnistusraamatus AÕS § 63 lg 1 p 4 kohase märkuse abil nähtavaks teha, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Sellisel hagi tagamise abinõul on üldine seos AÕS § 63 lg 2 esimeses lauses ning lg 5 esimeses lauses nimetatud abinõudega (hagi tagamise korras võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ja vastuväite). Sissekantav märkus tagab Riigikohtu hinnangul seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda

§ 460

lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja peaks kinnistu võõrandama. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud lisaks eelmärkele ka märkuse sissekandmist. 8.

§ 383

lg 1 kohaselt kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele ja kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

§ 383

lg 12 kohaselt kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Kohtu hinnangul ei saa teha hagi tagamist praegusel juhul sõltuvaks tagatise maksmisest, kuivõrd hagejalt ei saa majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist (hagejale on tsiviilasjas nr 2-23-14138 antud riigi õigusabi hageja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid) ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed (hageja võib kaotada õiguse kinnisasjale). 9.

§ 389

lg 4 kohaselt hageja taotlusel edastab kohus määruse kinnistusraamatusse ise keelumärke sissekandmiseks. Tulenevalt

§ 387

lg-st 2 kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Eeltoodud sättest tulenevalt saadab kohus kohtumääruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 10.

§ 387

lg 1 sätestab, et kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. Hageja ei ole esitanud taotlust lükata hagi tagamise määruse kättetoimetamine edasi, millest tulenevalt toimetab kohus hagi tagamise määruse kostjale kätte 11. Tulenevalt

§ 390

lg 2 kuulub hagi tagamise määrus viivitamatule täitmisele, kuna 3 Tsiviilasi nr 2-24-3175 nimetatud sätte järgi ei peata määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2024 määruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Pärnu Maakohtu 27.02.2024 määrus muutmata. 2. Jätta J.S.i määruskaebus rahuldamata. 4