Obsah (7)

§ 76§ 121§ 199§ 184§ 64§ 68§75

1-22-4723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-4723 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Olga

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Roman Jakovlev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski taotlus Roman Jakovlevile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 131,76 eurot (sh 72,00 eurot materjalidega tutvumine, 36,00 eurot kohtuistungil osalemine, 23,76 eurot käibemaks). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Roman Jakovlevilt menetluskuluna riigituludesse 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot ja 76 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700025665 ning selgitus „Roman Jakovlev, 1-22-4723, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. 1 1-22-4723 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 16.02.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 2. R. Jakovlev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.08.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-4723

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on karistuseks mõistetud 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Lisaks tunnistati R. Jakovlev süüdi

§ 199lg 2 p 2, 4, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

Lisaks tunnistati R. Jakovlev süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristus 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Roman Jakovlevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.05.202218.05.2022, s.o kaks päeva ja loeti ärakandmata karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti Roman Jakovlevi vahistamise aeg, s.o 19.06.

1. Kohtuotsus jõustus 22.09.
3. Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele(risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele(risk ühiskonnas) ja avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, millega võivad kaasneda kergemad ja raskemad kehavigastused. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Isik võib hävitada ametniku vara. Samuti narkootiliste ainete tarvitamises/levitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ning kui tarvitab narkootikume. Samuti kui puudub legaalne sissetulek, kui teda mõjutatakse ning ta ei mõtle tagajärgedele ja käitub impulsiivselt. Kui ei vali probleemide lahendamiseks üldtunnustatud viise.
4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 17.12.
5. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Roman Jakovlevile järgmised kohustused:

§75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§75

lg 2 p 2-1 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekas kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: tööalane hõivatus; vestlused alkoholi teemal; vestlused mõtlemise ja käitumise teemal; vestlused suhete ja elustiili teemal; vestlused hoiakute teemal; kodukülastused vastavalt kohtlemistasemele; registreerimised kohtlemistasemele vastava sagedusega; sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevused; koostöö rehabilitatsioonikeskusega ja SÜTIK teenusega narkosõltuvuse probleemise lahendamiseks ja ennetamiseks; vajadusel TUKO protsessi käivitamine.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab R. Jakovlevi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu R. Jakovlev palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R. Jakovlev selgitas, et tal on olemas töökoht ettevõttes V OÜ ning ta võetakse samasse kohta vabanemise 2 1-22-4723 korral tööle. Vabaduses plaanib otsida endale töökohta, toetada peret, käia sotsiaalprogrammis „Sütik“ ja mitte tarvitada narkootikume ega alkoholi. Isiku sõnul ei teadvustanud ta varem alkoholi tarvitamist ning ta ei olnud varasemalt läbinud tagasilanguse programmi. Ta läbis Tartu vanglas tagasilanguse programmi ja sai aru, et ei soovi enam alkoholi tarvitada. Programmist õppis, et alkoholi tarvitamist saab asendada millegi kasulikuga, samuti saab vahetada suhtlusringkonda ja püüda suhelda inimestega, kes ei tarvita alkoholi ega narkootikume. Isik selgitas programmi jooksul välja, et tagasilanguse võib tuua põhiliselt agressioon ja psühhiaatrilised probleemid. Isiku sõnul oli ta varasemalt psühhiaatri ravil, kuid nüüdseks juba aasta aega ravil ei ole olnud. Isik märkis, et talle välja kirjutatud tablette ta ei võta ja tunneb ennast palju paremini. Isiku sõnul tundus talle, et need ravimid tekitasid temas agressiooni. Praeguseks on isik õppinud ilma ravimiteta elama. Vabaduses on tema suhtlusringkonnas ema, isa, abikaasa, lapsed ja programm „Sütik“ kohtumised. Suhted pereliikmetega on head. Isiku sõnul on tal xxx ja lisaks töötasu summas xxx eurot, millest piisab toimetulekuks. Võlgnevuste tasumise kohta selgitas isik, et tal hakkab kahekümne teisel kuupäeval pankrotimenetlus ja ta ei tea, mis edasi saab. R. Jakovlev rõhutas, et on endale teadvustanud, et niimoodi ei saa käituda, peab elama kainet elu ning abikaasa ja laste huvides on mitte kogu aeg vanglas viibida.
3. Kaitsja toetas R. Jakovlevi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. R. Jakovlevil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud erinevaid programme, osaleb töödes. Kaitsja juhtis tähelepanu, et praegu on R. Jakovlevi viimane ennetähtaegse vabanemise võimalus ning sõltuvustest vabanemist aitab kontrollida kriminaalhoolduse ajal ametnik. Kaitsja hinnangul juhul, kui R. Jakovlev vabaneb peale karistuse ära kandmist puuduvad tal lisakohustused ning sellisel juhul võib olla tagasilangus kiirem ja oht, et ta paneb toime võibolla uue rikkumise on suurem. Kaitsja hinnangul ei saa olla otsustavaks võlgnevused ja vajadus töötasu järele, kuna need on olulised ka isiku tähtaegsel vabastamisel. Kaitsja hinnangul on mõttekas isik vangistusest enne tähtaega vabastada ja määrata temale kriminaalhooldaja poolt ette nähtud kohutused. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et R. Jakovlevi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 9.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud 3 1-22-4723 karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Jakovlevile koostatud individuaalne täitmiskava. Ajavahemikul 02.02.2023-21.03.2023 läbis sõltuvusteemalised loengud, kus oli kinnine ja tasane ning tal oli raske tunnistada probleemi ja sõltuvust. Loengute läbiviija hinnangul oli vaja läbida ka teised programmid, et R. Jakovlevil tekiks mingi arusaam ja ümbermõtestamine. Ajavahemikul 28.04.2023-17.05.2023 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Osales kõikidel kohtumistel, kodused ülesanded olid tehtud ning materjalid läbi töötatud ja omandatud. Ajavahemikul 12.06.2023-21.11.2023 töötas Tartu Vanglas xxx. Ajavahemikul 25.07.202307.09.2023 läbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Osales programmis aktiivselt, oli tundides kaasatud. Grupitöödes oli raske avaneda, seega oli pigem kinnine ja tasane. Töövihikust oli näha, et sai teemadest ja probleemidest aru. Sai palju teadmisi ning soovib neid rakendada vabas elus ja õppida elama kainena. Ajavahemikul 06.12.2023-13.02.2024 töötas Viru Vangla avavanglas xxx. Alates 11.01.2024 on isik lubatud Eesti Töötukassasse, kus on registreerinud end kui aktiivne tööotsija. Alates 14.02.2024 on isik lubatud väljapoole vanglat B OÜ-sse.
4. Täitmiskavast nähtuvalt planeeriti kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine alates 01.12.
5. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole R. Jakovlevil tekkinud probleeme avavanglas korra jälgimisega, seega võib tema avavanglas kantud karistuse kandmist pidada edukaks.
6. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). R. Jakovlevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
7. Kinnipeetaval on käesolevalt rahvastikuregistri andmetel sissekirjutus elukohas, kus ta elas enne vangistust. Käesolevaks ajaks on korter maha müüdud. R. Jakovlevi elukohaks on pärast vabanemist märgitud xxx. Kinnipeetava ema ja kasuisa, kes elavad sellel aadressil, on nõus sellega, et kinnipeetav asub sinna peale vabanemist elama. Sellel aadressil on ühetoaline korter, korteri omanikuteks on kinnipeetava ema ja kasuisa. Elutingimused on rahuldavad. Isik omab kehtivat elamisloakaarti kuni 01.07.
9. Vangla iseloomustuses on R. Jakovlevi hariduse kohta märgitud, et isikul on rahvastikuregistri andmetel xxx ning emakeeleks vene keel. Eesti Hariduse Infosüsteemis isiku kohta andmed puuduvad. Isiku sõnul lõpetas ta viienda klassi P eriinternaatkoolis. Vangiregistri infosüsteemist tuleneb, et kinnipeetav lõpetas R E x. klassi. Riigikeelt ei valda. Vanglas
10. aasta suvel isik loobus riigikeele õppest, kuna ei olnud motiveeritud õppima. Käesoleval ajal isik pole samuti motiveeritud osalema riigikeele õppes. 09.02.2023-14.03.2023 osales Tartu vanglas riigikeele A1 taseme õppes, kuid ei osalenud tundides ning arvati nimekirjast välja. Isiku sõnul omandas ta kutsehariduskeskuses siseviimistluse eriala (maaler, müüri ladumine) ning on väidetavalt töötanud antud erialal.
11. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et töötamise registri järgi on R. Jakovlev töötanud ametlikult 05.12.2019-10.06.2022 S B OÜ, 01.10.2020-31.10.2020 R 4 1-22-4723 OÜ. 19.05.2015 koostatud riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav oli tol ajal enne vanglasse sattumist hõivatud peamiselt juhutöödega. Muuhulgas tegeles prügi vedamisega autojuhina, kuid juhtimisõigust tal ei olnud. Vabaduses olles oli määratud xxx. Kinnipeetava elukaaslane tol hetkel samuti ei töötanud. Peamised sissetulekud elukaaslasega olid lasteraha ja xxx ning ebaregulaarsed juhutööd. Isikule määratud xxx alates 19.09.2023-18.09.
12. Minevikus kasutas raha mõnuainete ostmiseks (alkohol, varasemalt narkootilised ained). 08.02.2024 seisuga rahalisi nõudeid summas 7051,57 eurot ning vabanemisfondis 167,22 eurot. Käesoleva vangistuse raames on valmis osalema tööhõives, antud vangistuses töötanud majandustöödel. Rahalisi nõudeid soovib võimaluste piirides maksta. Vanglast vabanemisel ei ole Roman Jakovlevil garanteeritud töökohta.
13. R. Jakovlevi perekonnaliikmeteks on ema, isa, kolm alaealist last ja abikaasa. Varasemalt ei ole emaga suhelnud, isaga suhtlus minimaalne. Hetkel isiku sõnul suhted emaga head ning toetavad. Samuti on head suhted kasuisaga. Abikaasaga elavad koos üle 17 aasta. R. Jakovlevi hinnangul suhted peres on head ja toetavad. Suheldakse omavahel telefoni teel, lihtkirjadega. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Elustiil on hoolimatu ja riskiv kuna isiku teod on mõtlematud ning käitumine on tagajärgedega mittearvestav. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja. Ema ja kasuisa on nõus R. Jakovlevi tingimisi ennetähtaegse vabanemisega ja on valmis teda moraalselt toetama.
14. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Varasemalt on toimepannud kuritegusid alkoholijoobes, samuti vägivalla kasutamisega. Kinnipeetava sõnul ta tarvitas alkoholi peamiselt tähtpäevadel ja nädalvahetuseti. Meditsiiniosakonna andmetel läbis
15. aasta novembri alguses võõrutusravi. Kokku on alkoholi võõrutusravil viibinud 18 korda. Varasemalt enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt neli kuud järjest. Vestluse käigus ametnikuga leidis, et temal alkoholiga probleeme ei ole. Enne vangistust enda sõnul alkoholi ei tarvitanud. Seega isikul motivatsioon loobuda kuritarvitamisest on nõrk, kuna ei tunnista probleemi. Isiku jutt ei ole konkreetne, kuna vahepeal tunnistab probleemi ja vahepeal mitte. On valmis läbima sotsiaalprogramme. Läbis 28.04.2023- 17.05.2023 sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Lisaks osales Tartu vanglas 02.02.2023-21.03.2023 sõltuvusteemalistes loengutes ning 05.07.2023 ja 07.09.2023 tagasilanguse ennetamise tugigrupis.
16. Lisaks on isikul diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Psühhiaatri diagnoosist tuleneb, et 2016 aastal tarvitas isik heroiini introvenoosselt iga päev. Isik oli kanepi juhutarvitaja. Amfetamiini tarvitas introvenoosselt aastatel 2002- 26.10.2021 iga päeva 2-3 g. Samuti süstis endale Diazepami lahust. Praeguse vangistuse ajal tõi välja, et ei ole vabaduses narkootikume tarvitanud ning on loobunud narkootikumide tarvitamisest. Meditsiiniosakonna andmetel teostati isikule vanglasse tulles 26.10.2021 narkotest, mis osutus positiivseks amfetamiini suhtes. Kinnipeetav oli testi tulemusega nõus, kuna tarvitas amfetamiini introvenoosselt vahetult enne kinnipidamist. Läbinud Tartu vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni. Isik on andnud 08.02.2024 kirjaliku nõusoleku, et on nõus vajadusel pöörduma Sillamäe Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse.
17. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning lähedaste toetus. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal on tasumata rahalisi kohustusi mitme tuhande euro ulatuses. Lisaks võib mõjutada isiku käitumist vabaduses sõltuvusprobleemid. Vabastamise võimalikud tagajärjed 5 1-22-4723
18. Vangla iseloomustuses märgitakse, et R. Jakovlevi on kriminaalkorras karistatud kakskümmend üks korda, millest kolmteist on arhiveeritud. Reaalset karistust kannab kuuendat korda. Pani toime nii vägivaldseid kui ka mittevägivaldseid kuritegusid. Enamus kuritegusid on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil (vargused, röövimised jne). Kuriteod on olnud üldiselt sarnased ehk muster on kordunud. Kuriteod on olnud nii etteplaneeritud kui ka ette planeerimata. Soodusteguriteks kuritegude puhul on narkootikumide ning alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivne ning tagajärgedega mittearvestav käitumine.
19. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama elukohas aadressil xxx. Tegemist on isiku ema ja kasuisa elukohaga. Vabaduses on isikul võimalik esialgu elatuda xxx ning registreerida ennast Töötukaasas, kus tagatakse talle riigipoolsed toetavad teenused juhul, kui isikul ei õnnestu kohtuistungil nimetatud töökohta reaalselt tööle asuda. Kohus hindab positiivselt, et isik on vangistuse jooksul olnud tööga hõivatud ning kavatseb käesoleval ajal asuda vabaduses tööle. Enne vangistust on isik töötanud peamiselt juhutöödel, kuid töötamise registri andmetel on olnud ka üks pikemaajaline tööga hõivatud olemise periood. Arvestades, et isik on vangla iseloomustuse kohaselt vangistuse jooksul pidevalt töötanud, siis võib arvata, et isikul on tekkinud positiivsed tööharjumused, mida vabaduses töökoha leidmisel ja hoidmisel rakendada. Kohtuistungil on R. Jakovlev avaldanud, et peatselt on algamas tema suhtes pankrotimenetlus. Kohtu hinnangul on oluline, et isiku tegevust ei mõjutaks negatiivselt rahalised kohustused, kuivõrd isik on toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et majanduslikust olukorrast tulenevat riski aitab maandada elukoha olemasolu, xxx ning isiku ema valmidus materiaalseks toetuseks.
20. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et enne vangistust kuritarvitas isik alkoholi ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Samuti on isik toime pannud kuritegusid alkoholijoobes, seega ei ole alkoholi tarvitamisest tulenev risk väikene. Kohtu hinnangul vajab märkimist, et isik on alkoholi tarvitamist vahest tunnistanud, kuid vahest eitanud, mis viitab sellele, et isik ei tunnista endale probleemi tõsidust või proovib seda pisendada. Samuti on viitab isiku vähesele motivatsioonile alkoholist loobumiseks asjaolu, et isik on alkoholi võõrutusravil käinud kaheksateist korda. Meditsiiniosakonna andmetel läbis ta viimati võõrutusravi
21. aasta novembris. Kuigi kohtuistungil on isik selgitanud, et käesoleval ajal tal enam alkoholiga probleeme ei ole, siis puudub kohtul veendumus, et isik on käesoleval ajal suuteline alkoholist loobuma. Isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud sõltuvusteemalistes loengutes ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Kuigi isik on tegevuskava tegevused läbinud, siis on tagasiside kohaselt isik olnud mõningatel kohtumistel kinnine ning tal olnud raske tunnistada probleemi ja oma sõltuvust. Kohtuistungil väljendas isik, et sai palju abi tagasilanguse ennetamise tugigrupist. Kohus leiab, et kuigi on isiku poolt väljendatu positiivne, siis puudub kohtul veendumus, et isiku suhtumises on toimunud sellised muudatused, mida eelnevate alkoholi tarvitamist vältivate tegevuste tulemusena ei ole õnnestunud saavutada. See tähendab muutused, mille tulemusena R. Jakovlev loobuks alkoholi tarvitamisest täielikult.
22. Lisaks on isikul diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Isiku sõnul on ta lõpetanud narkootiliste ainete tarvitamise ning enam narkootikume ei tarvita. Ometi on meditsiiniosakonna andmetel teostatud isikule vanglasse tulles 26.10.2021 narkotest, mis osutus positiivseks, seega on tuvastatud, et isik on narkootilisi aineid tarvitanud. Seejuures on oluline märkida, et muuhulgas tarvitas isik introvenoosselt amfetamiini ligikaudu kakskümmend aastat igapäevaselt. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik enda sõnul on käesolevaks ajaks narkootiliste ainete tarvitamise lõpetanud, kuid toime pandud teod annavad alust arvata, et enne vangistust mõjutas narkootiliste ainete tarvitamine siiski isiku tegevust. Nimelt on isik toime pannud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning on tuvastatud, 6 1-22-4723 et ta tarvitas koos abikaasaga narkootilisi aineid sisaldavaid tablette. Kohus leiab, et kuivõrd on tuvastatud, et isik tarvitas abikaasaga narkootilist ainet sisaldavaid tablette kuni politsei poolt kinni pidamiseni, siis võib jõuda järeldusele, et kui R. Jakovlevil tekib võimalus narkootilisi aineid tarvitada, siis ta seda ka teeb. Isik on läbinud vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik on andnud 08.02.2024 kirjaliku nõusoleku, et on nõus vajadusel pöörduma Sillamäe Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Kohtul puudub veendumus, et läbitud sotsiaalprogrammid on isikut motiveerinud täielikult narkootilistest ainetest loobumiseks. Sel põhjusel leiab kohus, et R. Jakovlevile on narkootikumide tarvitamisest loobumine vabaduses suureks väljakutseks ning pelgalt vanglas viibitud aeg ja sotsiaalprogrammid, ei pruugi olla piisavad, et R. Jakovlev suudaks alkoholile ja narkootilistele ainetele lõplikult ei öelda.

1. Samuti ei saa lähedase olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. R. Jakovlev avaldas kohtuistungil, et ta soovib pere toetada ja ta peab olema pere jaoks olemas. On positiivne, et süüdimõistetul on oma perega head suhted, kuid ka käesoleva vangistuse kandmise aluseks oleva kuritegude toime panemise ajal oli tal samuti olemas pere. Seega faktiliselt on küll tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele mõju varasemalt mõju avaldanud. Veelgi enam viimase kuriteo toimepanemise ajal tarvitas isik narkootilisi aineid koos enda abikaasaga ning lõi enda abikaasat rusikaga näkku, mille tulemusena abikaasa kukkus peaga vastu kiviga kaetud maapinda, tundis valu ja sai tervisekahjustuse(lahtine peahaav). Seega kuivõrd lähedase olemasolu ei ole suutnud varasemalt mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, siis puudub kohtul veendumus, et see suudaks seda teha edaspidi.
2. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud asjaolud aluse jõuda järeldusele, et R. Jakovlevi puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu ja loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Paraku ei ole võimalik isiku käitumisest järeldada, et isik oleks motiveeritud enda elu muutma. Kohtuistungil toodud selgituste kohaselt tekitas isiku agressiivset käitumist psühhiaatri poolt kirjutatud ravimite tarvitamine ning see võib omakorda viia tagasilanguseni. Käesoleval ajal on isik enda sõnul loobunud ravimite tarvitamisest, kuigi talle on ravimid välja kirjutatud. Kohus leiab, et arsti ettekirjutiste ignoreerimine viitab sellele, et isik ei soovi teiste isikute abi ning ei tunnista endal olevaid probleeme. Samuti viitab see, et isik ei usalda oma ala professionaalide nõu ning ei saa välistada, et kriminaalhoolduse või sotsiaalprogrammide läbimisel võib isik käituda vastavalt enda tõekspidamistele, ignoreerides muid antavaid soovitusi. Lisaks ei ole isik olnud vangistuse jooksul motiveeritud riigikeele õppimiseks, mille tõttu on ta õppest eemaldatud. Seegi asjaolu annab alust arvata, et isik ei soovi enda käitumisviise muuta.
3. Kohus peab oluliseks peatuda R. Jakovlevi avavanglas viibimisel. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on võimalik avavanglas viibida ning hindab positiivselt, et isikul puuduvad rikkumised seoses elukorraldusega avavanglas. Kohus leiab, et järele jäänud karistuse kandmise ajal on võimalik R. Jakovlevil veelgi omandada avavanglas positiivseid harjumusi, mida omakorda rakendada vabaduses.
4. Kohus ei saa jäta tähelepanuta R. Jakovlevi pingutusi (vanglas töötamine, avavanglas viibimine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele R. Jakovlevi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata R. Jakovlevi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises 7 1-22-4723 õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
5. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on süüdimõistetu ohtlik ametnikele, kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 74% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
6. Kohtuistungil osales kinnipeetava R. Jakovlev kaitsjana määratud korras kaitsja A. Veski. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 131,76 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu R. Jakovlevilt välja mõista. Kohus leiab, et R. Jakovlevile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu R. Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 8