KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht, 29.02.2024, tsiviilkantselei kaudu liik Tsiviilasja number 2-23-111544 Tsiv

§ 113

² lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 4545,46 €. 3

§ 113

² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Kostja ei reageerinud Telia nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 2397,74 €, 2) intress: 169,40 €, 3) viivised: 1365,71 €. Järelmaksulepingute p 3 kohaselt on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,066% päevas (8% * 3 / 365 p) ja seega on viivise arvestus tasumata järelmaksude eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,066%. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni: 2397,74 € * 0,066% päevas * 365= 577,62 €. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlga 2397,74 €, intressi 169,40 €, viiviseid 1365,71 €, sissenõudekulusid 35 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist kuni põhinõude 2397,74 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, alates 28.04.2023. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 16.03.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud avalduses oli märgitud, et nõutav summa on 4201,13 EUR (põhivõlg summas 2587,14 EUR, arve nr VH028675, viivis 0,065700% päevas alates 20.08.2020 kuni 16.03.2023 4

) sätteid.

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohustuse rikkumine on

§ 100

järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult

§ 101

lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja kokkuleppelist viivist.

§ 208

lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.

§ 402

lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 5

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisi, lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel, § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Elion (käeoleval ajal Telia Eesti AS) ja kostja vahel 22.10.2013 sõlmitud liitumislepinguga (lisa 1, dtl 26), et kostja sai hakata kasutama Telia teenuseid. Hageja on esitatud lepinguga tõendanud, et Telia ja kostja sõlmisid 20.04.2018 seadmekindlustuslepingu mobiiltelefonile Huawei P9 Lite (lisa 1, dtl 28). Ka on hageja tõendanud, et 30.03.2020 sõlmisid Telia ja kostja järelmaksulepingu nr 1535953 (järelmaksuleping nr 1, dtl 30) sülearvuti Apple MacBook Air 128 GB (hall) müügiks kostjale hinnaga 999,00 €, mille puhul oli lepingutasu 19,90 €. Lisaks on hageja tõendanud, et Telia ja kostja sõlmisid 12.04.2020 järelmaksulepingu nr 1538379 (järelmaksuleping nr 2, dtl 34) mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro Max 256 GB (roheline) müügiks kostjale hinnaga 1449,00 €, ning lepingutasus 19,90 €. Järelmaksulepingutega on tõendatud, et kostja kohustus tasuma ostetud kaupade eest nende müügihinna (arvuti puhul 999 € ja telefoni puhul 1449 €) ja intressi lepingutes märgitud tähtaegadel ja ulatuses. Mõlema järelmaksulepinguga on tõendatud, et intress oli mõlema lepingu järgi 21,9% aastas (dtl 30, 34). Seega on Telia ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping EES § 91,

§ 208

lg 3, § 8 lg 1 järgi, seadme kindlustamise leping

§ 8

lg 1 järgi ning arvuti ja mobiiltelefoni puhul müügilepingud

§ 208lg 1 järgi.

Kuna kostja oli kohustatud tasuma ka ostetud mobiiltelefoni ja arvuti eest lisaks müügihinnale ka intressi, siis on järelmaksulepingute puhul tegemist ka tarbijakrediidilepingutega

§ 401lg 1, 2, § 402 lg 1 järgi.

Hageja on tõendanud Telia vastusega, et viimane kontrollis kostja krediidivõimelisust järelmaksu müügilepingu nr 1535953 sõlmimisel (30.03.20) ja lepingu nr 1538379 (12.04.2020) sõlmisel. Viidatud vastusega on tõendatud, et Telia analüüsis talle kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit) ja kostja sissetulekut pensioniregistris ning veendus, et kostjal ei olnud varasemaid ja kehtivaid maksehäireid, karistusi (hagi täienduste lisa 9.1, dtl 81). Märgitud tõendiga on leidnud kinnitust, et Telia kontrollis, et kostja igakuine sissetulek oli suurusjärgus 8011200 €, tal ei olnud igakuised laenukohustusi ning lisaks oli kostja XXX OÜ ja YYY OÜ juhatuse liige, osanik, tegelik kasusaaja ja tegemist oli tegutsevate äriühingutega, kellel on käive ja esitatud kõik majandusaasta aruanded (dtl 92, äriregistri väljavõte). Esitatud Telia vastusest (dtl 84) nähtub, ta hindas kostja vaba raha osakaalu ning arvutas 6

§ 403.4 tähenduses vastutustundliku laenamise kohustust.

Järelmaksu müügilepingutes märgitud krediidikulukused määrad (24,87%, 24,64%) ei ületa lepingute sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidikulukuse 3-kordset määra. Seega on järelmaksulepingud nr 1535953 ja nr 1538379 kehtivad. Kostja väitis, et pole aru saada, mis kaupa on ta saanud. Hageja on tõendanud logidega Telia andmebaasist (lisa 1, 2, dtl 108, 136), et kostja logis id-kaardiga sisse Telia iseteenindusse, kus 1) vormistas 30.03.2020 tellimuse nr 10813051, millega tellis sülearvuti Apple MacBook Air 128 GB (hall) (MVFH2KS/A), 2) vormistas 12.04.2020 tellimuse nr 10906203, millega tellis mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro Max 256 GB (roheline) (MWHM2ET/A). Logidega on tõendatud, et end id -kaardiga identifitseerides valis kostja eelmärgitud seadmed, tasumise viisina järelmaksu ja seadmete tarneinfo. Hageja on tõendanud Telia vastusega kohtule 06.07.2023 (lisa 3, dtl 160), et kostja tellimus 10813051 on saadetud Tallinna Õismäe Maxima XXX DPD pakiautomaati aadressil Ehitajate tee 148, 13517, Tallinn, kus kontaktidena oli tellimusel märgitud xxxxxxxx ning xxx. Sama kirjaga on tõendatud, et tellimusele 10906203 oli märgitud samad kontaktid ja see oli tellitud Tallinna Ehitajate tee Maxima XXX Omniva automaati aadressil Ehitajate tee 148, Haabersti linnaosa, 96303, Tallinn. Lisaks on tõendanud logidega, et tellimus nr 10813051 ehk sülearvuti Apple MacBook Air 128 GB on kostjale pakiautomaadist väljastatud 31.03.2020 kell 16:57 (23.08.23 dokumendi lisa 1) ja tellimus nr 10906203 mobiiltelefoniga Apple iPhone 11 Pro Max 256 GB on kostjale pakiautomaadist väljastatud 16.04.2020 kell 15:12 (23.08.23 dokumendi lisa 2). Kostja ei ole pärast hageja poolt nimetatud logide ja Telia vastuskirja esitamist esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta pole nimetatud arvutit ja mobiiltelefoni kätte saanud. Seega on Telia täitnud

§ 208

lg 1 tuleneva müüja kohustuse anda asja omand järelmaksumüügilepingute järgi kostjale üle. Nii on kostjal kohustus

§ 208

lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi täita järelmaksulepingustest tulenevat müügihinna ja intressi tasumise kohustust lepingute graafikutes märgitud tingimustel: summades ja tähtaegadel (dtl 31, 35 vastavad lepingute graafikud). Hageja on tõendanud Telia kirjaga 22.08.23 (dlt 167), et kostja oli tasunud ära 12.04.20 lepingu järgi vaid esimesed 3 osamakset ja 30.03.20 lepingu järgi neli esimest osamakset. 27.04.2023 kohtule esitatud hagi täpsustuses märkis hageja, et kostja jäi võlgu Teliale arve nr 8202003587980 järgi 38,81 €, arve nr 9202004092554 järgi 39,45 €, arve nr 10202004602214 järgi 40,10 €, arve nr 11202005116360 järgi 40,76 €, arve nr 11202005428552 järgi 904,22 €, arve nr 11202005428554 järgi 1325,57 €, arve nr 12202005638548 järgi 8,83 €, kokku 2 397,74 € (arved hagiavalduse lisa 1.1, alates dtl 38). Arvetest nähtuvalt nõudis Telia kostjalt järelmaksulepingutest tulenevaid makseid ning seadme kindlustuslepingust tulenevaid makseid. Arvetel nr 08202003587980, 2202005638548, 09202004092554, 10202004602214, 11202005116360, 7

§ 82lg 2 järgi.

Kostja väitis, et ei ole aru saada, mida nõutakse temalt 2013.a sõlmitud teenuse osutamise lepingu järgi. Kostja väide on alusetu, sest sellest lepingust tulenevaid nõuded ei ole tegelikult esitatud (kuigi leping ise on esitatud), seda ei nähtu ka eelviidatud arvetest. Kostja väitis, et maksekäsu kiirmenetluses oli esitatud nõue teistmoodi. Asjaolu, kas ja kui palju nõudis hageja kohtueelses maksekäsu kiirmenetluses kostjalt, millele kostja esitas vastuväite, ei tähenda, et hageja ei võiks täpsustada hagimenetluses nõudeid. Kui võlgnik esitab maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, siis peab hageja oma selge nõude ja selle põhjendused esitama hagiavalduses ning hagi väiteid tõendavad tõendid hagimenetluses. Kostja vaidles hageja hagiavalduses toodud nõudele vastu põhjusel, et need on aegunud, kuid ei vaidlustanud nõuet sisuliselt ega ole väitnud, et viidatud arvete järgsed tasud oleksid kas osaliselt või täielikult maksutud. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja TsÜS § 154 lg 1 alusel on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama §-i teise lause kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viidatud arvete järgi tuli tasuda nendes märgitud summad ehk kohustused tuli täita arvetes märgatud kuupäevadel ehk kõik

1. aastal. Seega hakkas nendes arvetes märgitud summade ehk järelmaksulepingutest ning seadme kindlustuslepingust tulenevate nõuete 3- aastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2021 TsÜS § 135 lg 1, 2 järgi ning nõuded aeguks TsÜS § 136 lg 2 järgi 31.12.23 kl 24:
2. Kooskõlas TsÜS § 160 lg 1, 2 p 3 peatub aegumine õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse kohtule 16.03.2023 ning maksekäsu kiirmenetlus on üle läinud hagimenetluseks. Nii ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud. Kuna põhinõuded (arvetes märgitud kaupade tasunõuded ja kindlustusmakse tasunõue) ei ole aegunud, ei ole aegunud ka kõrvalnõuded (intress, viivis, sissenõudmiskulud). Hageja väitel ütles Telia kostjale järelmaksulepingud võlgnevuse tõttu 14.11.2020 üles ja andis tähtaja võla tasumiseks 29.11.2020 (dtl 62, hagi lisa 3). Kostja pole seda asjaolu vaidlustanud. Seega oli Telial järelmaksulepingute üldtingimuste p 4.3 nähtuvalt õigus nõuda kostjalt kõiki rahaliste kohustuste ühtset ja terviklikku täitmist ning müügihinna tasumist. Kuna kostjal on järelmaksulepingud üles öeldud, on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt

§ 8

lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1, § 401 lg 1 (krediidilepingu lõppemisel kohustus tasuda kogu krediit ja sissenõutavaks muutunud intress) kogu müügihinna tasumist ning ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi. Lisaks on õigus 8

§ 8

lg 1, 2, § 76 lg 1, 2,järgi seadme kindlustuslepingu järgse võla tasumist.

§ 113

² lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Nõue kostja vastu on üle 1000 euro. Hageja on tõendanud, et ta on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on saatnud kostjale pärast lepingute ülesütlemist kolm tasulist meeldetuletuskirja kostja teadaolevale aadressile xxx: 10.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 € (lisa 5.1, dtl 64), 13.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2, dtl 65) ja 14.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3, dtl 66). Seega on tõendatud, et võlgnevuse sissenõudmise kulud on

§ 113² lg 2 p 3 järgi kokku 35 €.

Hageja on tõendanud, et Telia loovutas 27.05.2022 hagejale nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult 13.06.2022 (hagi lisa 4, 4.1, dtl 63, 164, 166). Seega on hageja tõendanud, et

§ 164lg 1, 2 järgi on ta asunud senise võlausaldaja Telia asemele.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagis nõutud võla, intressi, viivised, sissenõudmiskulud hagejale või varasemale võlausaldajale (Telia) ära tasunud. Kuna hageja on tõendanud, et 1) kostja sõlmis Teliaga järelmaksu müügilepingud, seadme kindlustamise lepingu, milledest tulenevad kohustused jättis ta täitmata ülalviidatud viidatud arvete alusel põhivõla ulatuses 2397,74 € , intressi osas 169,40 €, 2) kostjale on saadetud pärast järelmaksu müügilepingute ülesütlemist 3 võlateadet võla tasumiseks, 3) Telia on lepingutest tulenevad kõik nõuded, sh kõrvalnõuded loovutanud hagejale, ja kuna kostja pole väitnud, et ta oleks nõutava võla, intressi, ära tasunud, siis on kostja

§ 8

lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1, 401 lg 1, 2,§ 402 lg 1 tulenevate seadme kindlustuslepingu ning järelmaksumüügilepingust tulenevate kohustuste rikkumises ja viivituses

§ 100mõttes.

Nimetatud põhjustel on hagejal õigus

§ 8

lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 113² lg 2 p 3 järgi nõuda kostjalt lepingutest tulenevat võlga, intressi, sissenõudmiskulusid ja lepingulist viivist. Vastavalt esitatud lepingutele (p 2) oli viivise määr 0,066% päevas, mis ei ületanud lepingute sõlmise ajal seadusejärgse määra (8% aastas) 3-kordset määra ega ole seetõttu tühine tingimus. 9

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.

Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust, kuna kostja kulude nimekirja ei esitanud, lisaks jäävad need kulud tema enda kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik 10