Obsah (7)

§ 121§ 38§ 2§ 41§ 80§ 81§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2888 Määruse kuupäev 22.01.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 1. Tagastada Juri Kolesni

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. Juri Kolesnikov esitas 14.12.2023 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles märgib, et teda sunniti kirjutama kohtusse eesti keeles. Tartu Vangla väidab, et kaebaja valdab riigikeelt nii hästi, et suudab kohtuga kirjavahetust pidada riigikeeles. Kaebajal on palju vastuseid vanglalt, kus vangla väidab, et ei saa aru, millest kaebaja kirjutab ja mida soovib saavutada. Palju kordi on olnud arusaamatusi, mis on viinud vale otsuseni. Näiteks on kohtud korduvalt võtnud seisukoha, et ei rahulda kaebaja tahet muuta kaebuse sisu ehk nõuet, kuigi kaebaja ei ole kunagi palunud seda teha. Kaebaja ei saanud
2. aastal pärast kursuste lõpetamist eksamitega hakkama.
3. aastal võimaldati kaebajal sooritada eksamid eritingimustel, kuid kaebaja jälle ei saanud hakkama. Kaebaja esitas küll vaide, aga seda ei rahulda keegi. Kaebaja ei oska kirjutada ega saa aru. Sellega seoses palub kaebaja kohtul korraldada uus otsus, et ta saaks kirjutada kohtutele vene keeles. Kaebajal on puuduv töövõime, keskmine puue ja erinevad psüühikahäired. Kaebusele on lisatud Haridus- ja Noorteameti vaidekomisjoni otsuse eelnõu J. Kolesnikovi eesti keele tasemeeksami peale esitatud pöördumise kohta.
4. Tartu Halduskohus jättis 12.01.
5. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamise avalduses märkida kaebuse nõue ja tasuda kaebuselt riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Veel selgitas kohus, et kaebuses ei saa esitada üldist abstraktset nõuet, et kaebaja saaks alati tulevikus kohtu poole pöörduda vene keeles.
6. J. Kolesnikov esitas 21.01.2024 kohtule pöördumise, milles märgib, et edastab kohtule vangla vastused tema varasematele pöördumistele, millest nähtub, et vangla ei saa kaebaja pöördumistest aru. Lisaks tegi Tartu Ringkonnakohus asjas nr 3-23-2803 määruse, millega 3-23-2888 tagastas kaebaja määruskaebuse ja märkis, et kohus ei saa aru, kas halduskohus sai aru, et kaebaja nõuab tervisekahjustuse eest kahju hüvitamist. Kaebaja mäletamist mööda pöördus vangla kohtu poole
7. aastal, et kohustada kaebajat esitama kohtule kaebusi ainult riigikeeles. Praeguseks on pidevalt probleemid, et kaebaja pöördumistest ei saada aru. Kaebaja palub teada anda, kuidas kohus ei saa teda vabastada eesti keeles kirjutamise kohustusest. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele

§ 121

lg 1 p 2 alusel, sest kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohus asus 12.01.
2. a määruses seisukohale, et kaebust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajal tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kohus andis kaebajale selleks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja vastas kohtumäärusele 21.01.
4. Vaatamata kaebaja vastusele kaebuse käiguta jätmise määrusele, ei vasta kaebus endiselt

§-de 37–39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kohus selgitas 12.01.2024. a käiguta jätmise määruses kaebajale, et sellist üldist abstraktset nõuet, et kohus korraldaks, et kaebaja saaks tulevikus kohtute poole pöörduda vene keeles, ta esitada ei saa. Kaebajal tuli muu hulgas kohtule selgelt teada anda, millise kaebuse nõude ta esitab. Kaebaja ei ole

§ 38

lg 1 p-dest 5 ja 7 tulenevalt märkinud kaebuse nõuet ega kaebuse faktilisi põhjendusi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad

§ 41

lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus leiab, et kaebaja peab oskama välja tuua kaebuse sisu ja mida ta kaebusega saavutada soovib. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu kaebuse puudustele ning märkis määruses selgelt, mida kaebajal kohtule teatada tuleb. Kuigi kaebaja vastas kohtule, ei nähtu sellest vastusest, et kaebaja oleks isegi püüdnud kaebuse puuduseid kõrvaldada. Kohtu hinnangul ei lähtunud kaebaja kohtule vastamisel kohtu antud juhistest ja selgitustest. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus põhjendatuks kaebuse teist korda käiguta jätmist. 7. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles (

§ 80lg 1).

Kui kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul (

§ 81lg 1).

Kui kaebajal puuduvad vahendid tõlkimise kulude tasumiseks, on tal õigus esitada menetlusabi taotlus tõlkekuludest vabastamiseks. Seda, kui suures ulatuses menetlusabi igale isikule tõlkimiseks antakse, otsustatakse iga kohtuasja raames eraldi. Seega ei saa kohus eraldiseisva kohtuasja raames otsustada, et kaebaja saab alati tulevikus kohtu poole pöörduda vene keeles. 8. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2