KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2999 Tsiviilasi E J avaldus vanemate ühise hooldusõigus

menetlused@tallinnlv.ee) Kohtuistungil 13.12.2023 esindajad Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E J avaldus.
2. Lõpetada E J ja K C S ühine hooldusõigus alaealise lapse R J suhtes täielikult ning anda R J ainuhooldusõigus E J.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
4. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte ning saata määrus selle jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse asjaolud
6. E J (edaspidi ema) esitas 22.02.2023 Harju Maakohtule avalduse K C S (edaspidi isa) vastu alaealise lapse R J suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks. Avalduse kohaselt ei ole emal võimalik lapse isaga kontakti saada, isaga ei ole võimalik lahendada last puudutavaid küsimusi, laps ei ole isaga koos elanud viimased viis aastat, isa ei osale lapse elus, isa ei kohtu lapsega. Avaldaja märgib, et talle teadaolevalt on isa nõus ühise hooldusõiguse lõpetamisega ning ainuhooldusõiguse andmisega lapse emale.
7. Lapse isa esitas 09.03.2023 kohtule seisukoha, milles ei nõustu avalduses toodud väitega. Isa märgib, et osaleb lapse elus sellega, et toetab teda rahaliselt, samuti on isa nõus olnud kõigega, mida ema on temalt küsinud ning vajalikele avaldustele nõustuvalt vastanud. Ema ei luba isal lapsega kohtuda.
8. Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 24.03.2023 seisukoha, milles ei toeta esitatud avaldust, kuna ei nähtu, et isa oleks täielikult lapse elust eemal olnud ning vanemate vahel ei ole olnud momente, kus ema ei oleks saanud last esindada, sest isa ei ole olnud kättesaadav. Mustamäe Linnaosa Valitsus leiab, et avaldus ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega.
9. Isa esitas kohtule 12.09.2023 uue seisukoha, milles avaldas, et on saanud lapse emaga kokkuleppele ning leiab, et emale ainuhooldusõiguse andmine on lapse huvides. Isa nõustub emale ainuhooldusõiguse andmisega.
10. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 19.09.2023 arvamuse, milles märgib, et ema ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis tingiks ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise. Vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid. Vanemate omavaheline kokkulepe, et teine vanem ei teosta hooldusõigust ja loobub sellest, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega.
11. Ema esitas kohtule 21.09.2023 täiendava seisukoha, milles toob välja, et soovib hooldusõigust, kuna normaalne suhtlus lapse isaga puudub. Ema märgib, et veel mõni aasta tagasi oli isa nõus andma oma lapse ema tolleaegsele elukaaslasele lapsendamiseks. Ema on väljendanud nõusolekut lapse ja isa kohtumise osas, kui isa suudab pakkuda lapsele turvalist keskkonda koosolemiseks. Isa on näidanud vägivaldsust ning teinud lapse ees enesetapukatse.
12. 13.12.2023 toimunud kohtuistungil jäi ema esitatud seisukohtade juurde ning lisas, et kuigi isa pole lapse kasvatamisel emale vastuväiteid teinud, on ta olnud pigem passiivne. Isa avaldas, et on endiselt ühise hooldusõiguse lõpetamisega nõus. Isa sõnul on tal probleeme küll vaimse tervisega, kuid tema hinnangul ei takista see lapse hooldusõiguse teostamist. Mustamäe Linnaosa Valitsus jäi oma seisukoha juurde ning lisas, et isa ja lapse suhtlus ei taastu samal määral, kui ühine hooldusõigus on lõpetatud. Lapse esindaja ei näe põhjust, miks ei või lapse isa samuti hooldusõigust teostada. Kohtumääruse põhjendused
13. Perekonnaseaduse (

) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

1. Isa ei ole vastu vaielnud asjaolule, et last on senini kasvatanud ema ning isa ei ole lapse elus aktiivselt osalenud ega oma hooldusõigust teostanud. Riigikohus on selgitanud, et vanemate lahuselu korral on põhjendatud vaadata ümber vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ning milliseid kohustusi täidab (vt RKTKo 07.06.2011 asjas nr 3-2-1-45-11, p 21). Kui vanemate suhted on lõppenud ning lapse isa lapse hooldusõiguse teostamine vastu huvi ei ilmuta või teostab seda üksnes passiivselt teise vanemaga nõustumise teel, ei saa jõuda järeldusele, et lapse huvides on ilmtingimata säilitada mõlema vanema hooldusõigus. Vanemate kinnitusel ei ole neil oluliselt erinevaid eesmärke lapse rahvusliku, keelelise või muu identiteedi kujundamisel, mille teostamiseks oleks oluline mõlema vanema pidev osalemine identiteeti kujundavatel hooldusõiguslike küsimuste vastuvõtmisel. Kuna tegelikkuses teostab lapse suhtes hooldusõigust ja lahendab lapse huve puudutavaid küsimusi ema üksinda ning lapse isa on nõustunud ühise hooldusõiguse lõpetamisega, on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus. Kohtu hinnangul võimaldab ühise hooldusõiguse lõpetamine käesoleval juhul saavutada õiguslikus olukorras selgust ning võtta lapsele olulisi otsuseid vastu kiiremini. Samuti viib see muudatus õigusliku olukorra kooskõlla tegelikkusega.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad

§ 137lg-s 2 sätestatud ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavad asjaolud.

Kohus rahuldab ema avalduse ning lõpetab E J ja K C S ühise hooldusõiguse alaealise lapse R J suhtes täielikult ning annab R J ainuhooldusõiguse E J.

1. Kohus peab oluliseks märkida, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta isalt tema õigust lapsega suhelda, tema elus osaleda ning teda toetada. Samuti on isal võimalik olukorra muutumisel taotleda ühise hooldusõiguse taastamist.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631 alusel saadab kohus määruse arvates jõustumisest 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 järgi jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik