← Eesti

2-20-1140/71

Obsah (5)§ 1933§ 175§ 173§ 177§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Vanemkohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1140 Tsiviilasi R. S. kohustustest vab

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 1933lg-te 1 ja 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani ning kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

  1. aasta
  2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus 2 otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamine algatati 08.09.2020, seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatatud enne 01.07.2022 ning 01.07.2022 oli võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui 3 aastat, mistõttu lühenes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kokku kolme aastani ehk kuni 08.09.2023.

§ 175

lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Võlgniku ärakuulamine toimus 23.01.2024.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud ja võlausaldajad ei ole kohtu ette toonud, et võlgnik oleks süüliselt talle pandud kohustusi rikkunud.

§ 173

lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele väljamakseid esimesel aruandeaastal, mil võlgnik ka töötas. Tunnustatud nõuete suurus pankrotimenetluse lõpetamise seisuga oli kokku 25049,53 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 274 eurot st rahuldanud pankrotimenetluses täitmata jäänud nõudeid ca 1,09% ulatuses. Kohus võtab hinnangut andes arvesse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määrasid perioodil 2020-2023 ning asjaolu, et võlgnikul on 3 alaealist ülalpeetavat last sh on ühele lastest määratud puue. Võlgniku sissetulekust on valdava osa moodustanud sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata (sh toetused). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks võlgnik oma sissetulekut varjanud, tasunud võlausaldajatele nõutust vähem ja/või mitte järginud jaotusettepanekus sätestatud jaotiseid. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et lähtuvalt oma sissetulekutest ei ole võlgnik rikkunud talle 3 pankrotiseadusega pandud kohustusi. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud seisukoht, et kuivõrd võlgnik on võlausaldajatele väljamakseid teinud, tuleks sellest lähtuvalt kohustustest vabastamise menetlust jätkata hoolimata sellest, et võlgnik on nominaalse menetluse kestusel oma kohustusi nõuetekohaselt juba täitnud.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 175

lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 176

lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 176

lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.