Obsah (4)

§ 37§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2639 Määruse kuupäev 22. detsember 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
2. juunil 2023 Viru Vanglale pöördumise sooviga, et talle väljastataks „arvuti ja e-maili number, mille alusel riskihinnang pannakse“.
3. Viru Vangla märkis
4. juuni
5. a vastuse nr 6-10/14135-2 punktis 4, et kinnipeetava soov on arusaamatu, mistõttu jäetakse see tähelepanuta.
6. X esitas vaide blanketil
7. augustil
8. a registreeritud kahjunõude nr 6-16/141-1, milles ta osutab Viru Vangla
9. juuni
10. a vastuse p-s 4 esitatud vangla seisukohale. Ta taotleb moraalse ja varalise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, kuna vangla inspektor-kontaktisik on koostanud tema suhtes riskihinnangu, mis sisaldab väljamõeldud asjaolusid, fantaasiaid ja kättemaksuks hinnangut, et ta on kõrgohtlik. Vangla on rikkunud taotleja inimõigusi, alandanud, solvanud, diskrimineerinud, häbistanud ja laimanud teda, samuti aidanud võtta temalt ebaseaduslikult vabaduse.
11. Viru Vangla leidis, et Xi kahjunõudes esinevad puudused ja andis
12. septembri
13. a kirjaga nr 6-16/141-2 kinnipeetavale kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10päevase tähtaja kirja saamisest arvates. Vangla palus sisustada kahjunõudes esitatud väited ning 3-23-2639 selgitada, milles iga etteheidetud tegu seisneb, kuidas on vanglaametnik kinnipeetavat seoses tema väidetega kohelnud ning millal viidatud sündmused aset leidsid. Kinnipeetav on
14. septembri
15. a kirja kättesaamist kinnitanud
16. septembril 2023 omakäeliselt kirjutatud allkirjaga.
17. X esitas Viru Vangla
18. septembri
19. a kirjale vastuse
20. oktoobril 2023 (registreeriti
21. oktoobril 2023 nr 6-16/141-4), selgitades, et tal ei ole piisaval tasemel eesti keele oskust, et kirjutada sellel teemal eesti keeles, ta ei saa aru, millest kirjas nr 6-16/141-2 jutt käib, ning palub teda keele alusel mitte diskrimineerida.
22. X esitas Viru Vangla
23. septembri
24. a kirjale teise vastuse
25. oktoobril 2023 (registreeriti
26. oktoobril 2023 nr 6-10/20548-1), paludes talle teatada, mis on vaidluse esemeks. Taotluse esitajal ei ole dokumenti nr 6-16/141-1 ja selleks, et vastata, on vaja teada, mis on tõendamisese.
27. Viru Vangla jättis
28. oktoobri
29. a otsusega nr 6-16/141-3 Xi kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/141-1 läbi vaatamata. Vangla hinnangul ei kõrvaldanud X tähtaegselt puuduseid, millele vangla tähelepanu juhtis.
30. X esitas
31. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kohus korraldas venekeelse kaebuse tõlkimise eesti keelde. Kaebaja leiab, et Viru Vangla
32. oktoobri
33. a otsus kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta on haldusakt ja see on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel tühine, sest kaebaja ei valda eesti keelt. Vanglas kontaktisikutena töötavad ametnikud ei täida ametikohustusi ja levitavad tema kohta laimu. Kaebaja arvates viibib ta vanglas seadusliku aluseta.
34. Viru Vangla edastas kohtule
35. detsembri ja
36. detsembri
37. a vastustega kohtunõuetele asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
38. Kohus mõistab kaebaja
39. augusti
40. a kahju hüvitamise taotluse põhjal, et kaebaja ei ole rahul inspektor-kontaktisiku tegevusega tema kriminogeensete riskide hindamisel ning selle tegevusega on talle tekitatud mittevaraline kahju. Asjaolusid, millest nähtuvalt võis kaebajale varaline kahju tekkida, ei ole ta esile toonud. Kuigi ta taotleb tema kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse tühisuse tuvastamist, tõlgendab kohus, et kaebaja tegelikuks tahteks on esitada kohtule hüvitamiskaebus (

§ 37lg 2 p 4).

1. Kohus selgitab kaebajale, et Viru Vangla
2. oktoobri
3. a otsus nr 6-16/141-3 on menetlust lõpetav menetlustoiming, mitte haldusakt. Kuna tühine saab olla haldusakt, mitte menetlustoiming, ei ole kaebaja osutus selle otsuse tühisuse kohta asjakohane. Samuti juhib kohus kaebaja tähelepanu justiitsministri
4. novembri
5. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-le 491, mis lubab esitada vanglale kahju hüvitamise taotluse ka võõrkeeles ning kui kinnipeetaval puuduvad piisavad rahalised vahendid, siis tasub tõlkimise eest vangla. Seega ei ole kaebaja kohustatud esitama kahju hüvitamise taotlust vanglale eesti keeles. 2 3-23-2639
6. Kohus leiab, et alus kaebuse tagastamiseks esineb sõltumata sellest, kas vastustaja jättis kaebaja kahjunõude õiguspäraselt läbi vaatamata.

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus koostada kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava (ITK). VangS § 16 lg 5 alusel kehtestatud justiitsministri
2. mai
3. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ täpsustab, et täitmiskava koostamise protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine; määruse § 2 lg 1). Kinnipeetava kriminogeenseid riske hindab inspektor-kontaktisik (määruse § 3 lg 2), kes peab andma hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla. Ametnik analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ning ohtlikkust (määruse § 3 lg 4).
4. Kohus mõistab, et kaebaja ei nõustu tema ITK-s antud inspektor-kontaktisiku hinnanguga, et ta on kõrgohtlik. Kaebaja peab seda hinnangut alandavaks, tema au teotavaks ning tema vanglast ennetähtaegselt vabanemise võimalusi piiravaks. Kohus selgitab, et ITK-s märgitud ohuhinnang ei piira kinnipeetava õigusi seoses vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustab maakohus (karistusseadustiku § 76). Vangla esitab maakohtule muude dokumentide seas kinnipeetava isikliku toimiku ja iseloomustuse. Kuigi kinnipeetava isiklikus toimikus on ka ITK (VangS § 16 lg 4 teine lause), esitab vangla kinnipeetava ohtlikkuse kohta hinnangu kinnipeetava iseloomustuses (VangS § 76 lg 1). Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei otsustata ITK-s märgitud ohuhinnangu alusel (vt Riigikohtu määrus nr 3-18-111/29, p 16). Asutusesiseses dokumendis esitatud hinnang, et kinnipeetav on kõrgohtlik, ei riiva kinnipeetava inimväärikust ja au intensiivselt. Tegemist on prognoosotsusega, mille tegemisel on pädeval isikul ulatuslik otsustusruum. Kaebaja väidete põhjal on äärmiselt vähetõenäoline, et ametnik andis tema ohtlikkusele hinnangu meelevaldselt või isikliku kättemaksu eesmärgil. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, sest tulenevalt õiguste riive vähesest intensiivsusest ei ole alust eeldada kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Lisaks puuduvad mis tahes osutused sellele, et inspektor-kontaktisiku tegevus oleks olnud õigusvastane või süüline.
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3