Obsah (7)

§ 121§ 112§ 120§ 207§ 119§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-270 Kohtuasi X kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüv

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. jaanuaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis anti
3. jaanuari
4. a määrusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebusest nähtuvalt nõuab X Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 1500 euro suurust hüvitist. Väidetav kahju tekitati kaebajale ajavahemikul
5. november 2023 kuni
6. november 2023, mil ta viibis Tallinna Vanglas ja tal ei lastud piisaval määral helistada. Samuti viitas kaebaja enda õiguste rikkumisele seoses läbiotsimisega, tema telefonikaardi kasutamisega ning e-toimikus kohtukutse vastuvõtmisega. Kaebaja märkis, et Tallinna Vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse otsusega nr 5‑37/24/93-6 rahuldamata. Kaebuses sisaldusid ka menetlusabi taotlused (riigi õigusabi andmiseks, riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks).
7. Kohus tagastas
8. veebruari
9. a määrusega X kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 3) ning jättis rahuldamata ka kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 5). 3-24-270 Kaebuse osalise tagastamise tingis asjaolu, et kaebaja ei olnud kohtule esitatud hüvitamiskaebuses, mis puudutas telefonikaardi kasutamist ning e-toimikus kohtukutse vastuvõtmist, läbinud vangistusseaduse § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus tagastas viidatud alusel esitatud hüvitamisnõude osas kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Ülejäänud hüvitamiskaebust puudutavas osas (s.o mittevaraline kahju seoses helistamise piiramise ja läbiotsimisega) jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebajat ei saanud 45 euro suuruse riigilõivu tasumisel pidada maksejõuetuks. Kaebajale ei olnud tulenevalt

§ 112lg 1 p-st 1 menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks lubatud.

Riigilõiv 45 eurot tuli kaebajal tasuda seitsme päeva jooksul arvates määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest.

1. Kaebaja vaidlustas halduskohtu
2. veebruari
3. a määruse resolutsiooni punkti 3 Tartu Ringkonnakohtus. Kaebuse osalist tagastamist (määruse resolutsiooni p 1) ja riigi õigusabi mitteandmist (määruse resolutsiooni p 5) kaebaja ei vaidlustanud ning selles osas jõustus määrus edasi kaebamata.
4. Riigikohus tagastas
5. märtsi
6. a määrusega kaebaja
7. veebruaril 2024 Riigikohtule teistmisavaldusena pealkirjastatud avalduse, mida Riigikohus käsitles määruskaebusena. Kaebajale toimetati kaebus kätte
8. märtsil
9. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X hüvitamiskaebus tuleb ka ülejäänud osas (s.o mittevaraline kahju seoses helistamise piiramise ja läbiotsimisega) tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus ei rahuldanud kaebaja menetlusabi taotlust ning kohustas teda

1. veebruari
2. a määruses tasuma kaebuselt riigilõivu 45 eurot. X vaidlustas halduskohtu
3. veebruari
4. a määruse Tartu Ringkonnakohtus, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas
5. veebruari
6. a määrusega X määruskaebuse Tartu Halduskohtu
7. veebruari
8. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

Ringkonnakohtu määrus oli lõplik (

§ 119lg 1) ning kaebaja sai selle kätte samal päeval, s.t 23.

veebruaril

1. Riigikohus märkis enda
2. märtsi
3. a määruses kaebaja määruskaebust tagastades, et kaebajal puudus

) § 119 lg 1 kolmanda lause järgi ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus. Seega on väljaspool kahtlust, et ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a määruse resolutsiooni p 3 jõustus
3. veebruaril 2024 ning kaebajal tuli riigilõiv tasuda vastavalt halduskohtu määrusele hiljemalt
4. märtsil
5. Kaebaja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Käesolevaks ajaks on riigilõivu tasumiseks määratud seitsme päeva pikkune tähtaeg ammu möödunud. Tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole. Teistmisavaldusena pealkirjastatud avalduse esitamine ei saanud kaebaja jaoks luua ootust, et riigilõivu tasumise tähtaeg automaatselt pikeneks. 2 3-24-270
6. Kohus on seisukohal, et X kaebust ei ole võimalik menetleda, sest riigilõiv on tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus

§ 121lg 1 p 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3