Obsah (5)

§ 444§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2024.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi N. F. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostjale N. F. olid hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 24.01.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 07.02.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Vastavalt 22.01.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas 23.01.2024 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
3. Hageja poolt hagiavalduses ja 06.02.2024 seisukohas esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis Xxxx AS ehk esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse laenutaotluses esitatud andmeid, maksehäirete puudumist, kohtulahendite puudumist ning kostja pangakonto väljavõtet. Kostja igakuiseks sissetulekuks oli 1491,56 eurot. Kostjal olid laenukohustused veel ka B AS, B AS, I AS, P OÜ, E AS ja Xxxx ees kogujäägina 19 057,11 eurot. N. F. osas arvutas krediidiandja maksimaalseks kuumakseks 787 eurot eeldusel, et väljastatava krediidisumma arvelt tasutakse laenusaaja finantskohustused teiste krediidiandjate ees. Krediidiandjaga sõlmitud laenulepingu alusel sai uueks igakuise osamakse suuruseks 476,87 eurot, mis oli oluliselt väiksem väljaarvutatud maksimaalsest kuumaksest. Samuti oli uus osamakse suurus väiksem eelnevate kohustuste osamaksete summast kokku. Refinantseeritavate 2 kohustuste osamakse suurused kokku olid ca 700 eurot kuus. Läbi olemasolevate kohustuste refinantseerimise parenes laenusaaja maksevõime oluliselt. Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 476,87 eurot.
4. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 1260 eurot ning õigusabikulud summas 507 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta).
5. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 1260 eurot. 8. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja (juristi) mõistlikuks tunnitasuks peab kohus antud juhul 120 eurot. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 360 eurot (3 x 120).
2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1620 eurot (1260 + 360). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1620 eurot.
3. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3