← Eesti

2-23-13491/4

Obsah (11)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-13491 Tsiviilasi IK-Transport OÜ hagi S.M.e vastu võlg

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. IK-Transport OÜ (hageja) esitas 22.09.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S.M.e (kostja) vastu. Poolte vahel sõlmiti üürileping, millega andis hageja kostjale üürile sõiduki Mitsubishi Grandis (edaspidi „sõiduauto“). Sõiduauto kütusepaagis oli pool paaki ehk 32,5 liitrit kütust. 05.06.2023 sõlmiti poolte vahel uus üürileping. Lepinguga andis hageja kostjale sõiduauto üürile perioodiks oli 05.06.2023-05.07.
  2. Üürihinnaks leppisid pooled kokku 510 eurot koos käibemaksuga kasutusperioodi eest ehk 17 eurot päevas. Üürihinnast tasus kostja 100 eurot. Järelikult on kasutusperioodi eest tasumata üür 410 eurot. Hoolimata hageja korduvatest nõudmisest kostja sõiduautot tähtaegselt ei tagastanud. Seetõttu leppisid pooled kokku tähtaja 2 ületamise eest leppetrahvi 100 eurot päevas. Tegelikkuses sai hageja sõiduauto tagasi alles 17.07.2023, kui sellele ise järgi läks. Järelikult on leppetrahvi võlgnevus 1200 eurot. Lisapäevade eest on üür summas 374 eurot. Sõiduauto ära toomise kulu on summas 50 eurot. Sõiduauto tagasisaamisel oli sõiduauto interjöör määrdunud, mh pahtli ja suitsutuhaga. Samuti oli tühi kütusepaak. Lisaks oli kadunud sõiduauto numbrimärk. Samal päeval teavitas hageja kostjat puudustest. Kostja tunnistas puuduseid. Sõiduauto keemilise puhastuse kulu on 300 eurot ehk 250 eurot käibemaksuta. Numbrimägi duplikaadi väljastamise tasu on 10 eurot. Poole paagi kütuse kulu on 45,31 eurot. Hageja teavitas kostjat järjepidevalt võlgnevusest ja lubas kostja võlgnevuse tasuda. 20.07.2023 teavitas hageja kostjat taas koguvõlgnevusest ja lubas kostja selle tasuda. Tegelikkuses kostja võlgnevust tasunud ei ole. Üldtingimuste punkti 7.8 kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist määras 0,25% põhinõudelt kalendripäevas. Kostja kohustus lepingu sõlmimisel tasuma üüri 510 eurot, millest tasus 100 eurot, tasumata on 410 eurot. Hageja arvestab viivist alates neljandast päevast lepingu sõlmimisest. Järelikult on kostja olnud üüri tasumisega võlgnevuses 106 päeva. Seega on hagi esitamise seisuga kostja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus perioodi 09.06.2023 kuni 22.09.2023 eest summas 108,65 eurot. Hageja nõuab tasumata üürivõlgnevuselt summas 410 eurot edasiulatuvat viivist määras 0,25% kalendripäevas alates hagiavalduse esitamisest. Ülejäänud summalt 1929,31 eurot nõuab hageja viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 926,25 eurot (sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 506,25 eurot) ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  3. Kohus võttis 06.11.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ja 06.11.2023 kohtumäärus toimetati 20.12.2023 kätte kostja isale L.M.ele kostja elukoha aadressil Xxxxxxxxxxxx kostjale edasiandmise kohustusega. Kostja sai 21.12.2023 aadressil Xxxxxxxxxxxx kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte isiklikult. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 04.01.
  4. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.
  5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

  1. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõiv summas 420 eurot ning õigusabikulud 3,75 tunni eest summas 506,25 eurot (arvestusega 135 eurot/tund ilma käibemaksuta). Kokku 926,25 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma 3 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
  2. Riigilõivu summas 420 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepinguline esindaja tasu 3,75 tunni eest, kokku 506,25 eurot (s.o 135 eurot/h ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja kulu.
  3. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 926,25 eurot (riigilõiv 420 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 506,25 eurot). 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 13.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.