KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. veebruar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-142435 Tsiv

§ 405) Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Plus

Plus Capital AS hagi T.T. vastu.

1. Välja mõista T.T.ilt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 2.11.2015 sõlmitud liitumislepingust nr. 4304128 ning 20.01.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr. 10411102 tulenev põhivõlg 94.55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 19.11.2021 – 23.11.2023 eest summas 45.17 eurot ning sissenõudekulud 25 eurot PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks.
2. Välja mõista T.T.ilt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 94.55 eurolt) alates 24.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 0.065% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, PlusPlus Capital AS kasuks.
3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 360 eurot (riigilõiv 100 eurot, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot, sisaldab käibemaksu) eurot ning mõista nimetatud summa T.T.ilt PlusPlus Capital AS kasuks 2-23-142435 välja.
5. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtu õiguslik põhjendus Menetluskulud 1.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 2.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 3. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud 2

§ 484

² kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. 3.3. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja 30 minutit (1 tund = 100 eurot + km) ja summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tund. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 240 eurot (2 h x 100 eurot + 40 eurot käibemaks). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 360 eurot. 4.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 3