← Eesti

2-23-130693/9

Obsah (17)§ 442§ 633§ 394§ 187§ 407§ 444§ 415§ 150§ 468§ 173§ 174§ 162§ 175§ 172§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-130693 Tsiviilasi Aktiva Fin

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. 01.08.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 262,10 euro saamiseks. Kohus tegi 07.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 25.10.2023 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu. 2 2-23-130693
  3. Aktiva Finance Group OÜ esitas Pärnu Maakohtule 23.11.2023 hagiavalduse J.R. vastu COOP Finants AS-iga 15.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr L337017 tuleneva põhivõlgnevuse 175,76 euro, intressi 21,49 euro, haldustasu 9 euro, võla sissenõudekulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 25,06 euro ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Samuti palus hageja hüvitada menetluskulud. COOP Finants AS ja kostja sõlmisid 15.06.2021 laenulepingu nr L337017, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 24,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 54,72%. Kostja kohustus laenu tagastama esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 10.07.2021-10.06.
  4. Kostjalt on toimunud laekumisi võlausaldajale põhiosa katteks summas 124,24 eurot. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates
  5. osamaksest, s.o 10.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
  6. osamakseni. Seega ei täitnud kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  7. osamaksest, s.o 10.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
  8. osamakseni s.o 10.04.2023 summas 21,49 eurot. Vastavalt 15.06.2021 sõlmitud lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 27.04.2023 oli kostjal tasumata 10.11.2022 - 10.04.2023 osamaksete haldustasud, s.o. 9,00 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 175,76 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.11.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 24,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,06 eurot. COOP Finants AS saatis 30.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.04.2023 saatis COOP Finants AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. COOP Finants AS loovutas 27.04.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  9. Kohus jättis 23.11.2023 määrusega hagi sissenõudmiskulude osas käiguta ning määras hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja tähtajaks, s.o 20.12.2023 puuduseid ei kõrvaldanud.
  10. 27.12.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

  1. Kohus edastas 23.01.2024 hagejale kohtunõude, kus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sh andis kohus hagejale võimaluse täpsustada oma sissenõudekulude nõuet.
  2. Hageja esitas seisukoha 02.02.
  3. Hageja märgib, et krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal, s.o 15.06.2021 oli 18,68% ehk kolmekordne määr on 56,04%. Seega ei ületa lepingus märgitud krediidi kulukuse määr Eesti Panga kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole seega tühine. Sh täpsustab hageja sissenõudmiskulude kujunemist. Kohtuotsuse põhjendused 3 2-23-130693
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte tähitudpostiga 07.01.2024 aadressile Kaevu tn 4, Pärnu linn, Pärnu linn, 80037, Pärnu maakond. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 22.01.

  1. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
  2. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

10. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral

(1)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 11. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulud 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

13. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

4 2-23-130693 14. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamine 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 h x 169 = 338 eurot). Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: dokumentide komplekteerimine ja analüüs; hagiavalduse koostamine ja esitamine. Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 2 tund. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses hageja esitatud menetlusdokumentide koostamisele ja esitamisele kulunud aega. Esindamise tunnitasu kohus aga mõistlikuks ei pea. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Ka siinjuures arvestab maakohus sellega, et asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus. Maakohus hindab põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 2 * 100 = 200 euro ulatuses (

§ 175lg 1).

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist.

§ 172

lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 320 eurot (100+20+200). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. 15. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist. 16.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.