Obsah (14)

§ 47§ 49§ 7§ 17§ 18§ 45§ 43§ 15§ 2§ 44§ 46§ 54§ 59§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2024, kell 10.45, Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-23-18143 Tsiv

§ 47lg-d 1, 2).

11. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

12. Pankrotimäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (

§ 7lg 1). 13. Kohus selgitab, et Pankr

S § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

1. Jätta menetluskulud võlgniku K.T.i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
2. Määrata K.T.i usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 357,50 eurot, millest 820 eurot (millele lisandub käibemaks) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa 805 eurot (millele lisandub käibemaks) mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto on SEB Pank AS-is XXXXXXXXXXX.
3. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kätte toimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. 2-23-18143 Asjaolud
5. Avaldaja esitas 27.12.2023 Pärnu Maakohtule enda maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt töötab avaldaja assistendina Kesklinna Hambaravi OÜ-s. Avaldaja sissetulekuteks on igakuine töötasu 1229 eurot ja sotsiaaltoetused 80 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on kokku summas 1230 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul 11 nõuet 6 erineva võlausaldaja juures ning kohustuste jääk on 41 131,69 eurot. Avalduses on võlgnik kinnitanud, et ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6. Pankrotihaldur Andrus Õnnik esitas 04.01.2024 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 15 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu.

1. Võlgnik oma seisukohta pankrotihalduri Andrus Õnniku määramise osas usaldusisikuks ei esitanud.
2. Kohus võttis 12.01.2024 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku K.T.i usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihalduri Andrus Õnnik.
3. Usaldusisik esitas 12.02.2024

§ 17lg 2 sätestatud hinnangu.

Usaldusisiku hinnangul on K.T.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks järelemõtlematult oma maksevõimet ületavate laenude võtmine. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2021-l aastal, kui tema laenukohustused ei vastanud tema maksevõimele, kuid uute laenude arvelt varasemate laenude tasumisega jättis ta näiliselt ettekujutuse oma maksevõimelisusest. Usaldusisiku hinnangul on K.T.i teadaolevad kohustused kokku 33 784,95 eurot, millest vähemalt 272,20 eurot on muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks hakkasid nõuded muutuma alates jaanuarist

1. Võlgniku praegune keskmine netosissetulek on ca 1310 eurot kuus. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. K.T. oma kohustusi täita ei suuda. Võlgade ümberkujundamist ei ole võlgnik soovinud ning see ei oleks tema jaoks ka sobiv menetlusliik. Laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
2. Kohus andis 12.02.2024 määrusega võlgnikule tähtaja seisukohtade esitamiseks ning määras lahendi tegemise kuupäevaks 20.03.
4. Võlgnik tähtajaks, s.o 04.03.2024 seisukohta esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankroti väljakuulutamine
5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et K.T.i avaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 9.

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast 2-23-18143 tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnnik 12.02.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. K.T.il on teadaolevad kohustused kokku 33 784,95 eurot, millest vähemalt 272,20 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1310 eurot kuus (keskmiselt) ja peretoetus 80 eurot.
2. Kohus kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
3. Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
4. PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
6. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 16.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 17. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku K.T.i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab 2-23-18143 viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1-2).

18. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

- Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

- Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). - Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

19. Lähtudes

§-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita

§-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik ei ole vastuväidet pankrotihalduri Andrus Õnniku määramise osas usaldusisikuks esitanud. Pankrotihaldur esitas kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab

§ 15ja Pankr

S § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (

§ 46

). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku. 20. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47

lg-d 3-7).

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 25.03 2025. 21. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

2-23-18143 Menetluskulud 22.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
2. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
3. Usaldusisik palub tasuks määrata 1625 eurot, arvestusega 12,5 tundi hinnaga 130 eurot tunnis, lisandub käibemaks. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 ja

§ 54

lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 820 eurot (lisandub käibemaks) ning ülejäänud tasu summas 805 eurot (lisandub käibemaks) välja mõista pankrotivara arvelt.

1. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (lisandub käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, s.o 164 eurot, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
2. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks.
3. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot (lisandub käibemaks) menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 805 eurot (lisandub käibemaks), tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt.

§ 54

lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku 2-23-18143 taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert, mille konto on SEB Pank AS-is XXXXXXXXXXX. 29.

§ 18

lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. 30.

§ 8

lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. 31.

§ 54

lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik