KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Jaakus Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2024, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4139 (2440,22,004715) Väärteoasi Aigar Kristovald kaebus P

§ 117, 123 RESOLUTSIOON: 1.

Aigar Kristovaldi kaebus rahuldada.

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A M 08.11.2022 otsus väärteoasjas nr: 2440,22,004715, millega määrati Aigar Kristovaldile liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, osaliselt karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus.
2. Mõista Aigar Kristovaldile liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot. Rahatrahv summas 200 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank 1 EE
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700007404 ning selgitus: „Aigar Kristovald, 4-22-4139, rahatrahv.“
4. Jätta rahuldamata Aigar Kristovaldi kaitsja taotlus lõpetada väärteomenetlus mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.
5. Aigar Kristovaldi menetluskulud, s.o valitud kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk tasu, jätta Aigar Kristovaldi enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik

1. 12.10.2022 koostati Aigar Kristovaldile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Keijo Kaasik poolt väärteoprotokolli nr AB1463877 väärteoasjas nr: 2440,22,
2. Väärteoprotokolli kohaselt Aigar Kristovald 12.10.2022 kell 11.16 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt
3. kilomeetril, liikudes Narva suunas, juhtis mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx asulavälisel teel kiirusega 132 +/- 5 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 37 km/h. Juht on mõõteseadme näiduga tutvunud. Aigar Kristovald rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja R. K ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, videosalvestisega

§ 31

lg 11 - politseisõiduki (kutsung 4071) pardakaameratega tehtud videosalvestistega, mis on salvestatud DVD-R plaadile.

1. 24.11.2022 esitas menetlusalune isik Aigar Kristovald Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 08.11.2022 otsusele väärteoasjas nr: 2440,22,
2. Menetlusalune isik märkis oma kaebuses, et 12.10.2022 koostati talle väärteoprotokoll kiiruse ületamise eest. Ta oli möödasõidul, soovis lühendada vastassuunavööndis viibimise aega ja seetõttu suurendas kiirust. Ta tunnistas oma süüd. Politsei 2 määras talle juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks ehk karistuse üle keskmise määra. Ta tunnistab, et tal on kiirusega seotud rikkumisi, kuid rahatrahvid on talle alati mõju avaldanud. Tööga seoses tuleb sõita igapäevaselt sadu kilomeetreid. Ta jälgib ennast ja oma sõiduki kiirust, kuid sellel ühel möödasõidul otsustas kiiremaks manöövriks kiirust suurendada. Pärast otsuse saamist soovis ta tutvuda asja materjalidega, kuid seda talle ei võimaldatud. 14.11.2022 saatis ta teabenõude, millele tema arusaamise järgi peab vastama 5 tööpäeva jooksul. Kirjutas veel mitmel korral ja püüdis helistada, et kiiremini vastust saada. 23.11.2022 ehk kümnenda päeva hommikul helistas talle A M. Ta helistas A Mle kohe tagasi ning järgmisel hetkel sai ka kaebusele lisatud kirja, et tal ei ole õigust saada koopiaid, vaid peab sõitma xxxx tutvuma. Seda kõike kaks päeva enne kaebetähtaega. Ta ei saa aru sellest, miks politsei ei täida väärteomenetluse seadustiku § 62 nõudeid ning sunnib tänasel internetiajastul sõitma inimesi mitmesaja kilomeetri kaugusele vaatama dokumente, mida saab lihtsalt saata e-mailiga. Ta palub kohtul nõuda need materjalid välja ning anda ka oma hinnang, kas A M poolt selline käitumine on õiguspärane (esiteks keeldumine koopiate väljastamisest ning teiseks vastusega venitamine). Aigar Kristovald palub tühistada politsei otsus. Palub hinnata veelkord õiguserikkumise asjaolusid ja määrata talle rahatrahv. Ta tunnistab, et tema sõidukiirus oli suurem kui lubatud, kuid soovib kontrollida, kas just sellises suuruses. Möödasõidu ajal keskendub iga autojuht eelkõige ohutusele ja liiklusele, mitte spidomeetri jälgimisele. Aigar Kristovald soovib, et kohus uuriks kõiki politsei kogutud tõendeid. Temal omapoolseid tõendeid hetkel lisada ei ole. Soovib osaleda kohtuistungil. Ei soovi kirjalikku menetlust. Soovib asja arutamist Harju Maakohtus, kuna tema elukoht on Xxxx. Aigar Kristovald palub tühistada otsus ja teha uus otsus rahatrahvi määramise kohta. Kaebusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 08.11.2022 otsus väärteoasjas nr: 2440,22,004715 ja teabenõue ja 23.11.2022 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A M vastus teabenõudele.
3. Harju Maakohtu 28.11.2022 määrusega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja Aigar Kristovaldi taotlus väärteoasja läbivaatamiseks kaebuse esitaja elukohajärgses kohtus. Kaebuse esitaja Aigar Kristovaldi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi 08.11.2022 otsusele väärteoasjas nr: 2440,22,004715 saadeti arutamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.
4. 06.12.2022 esitas kaebuse esitaja Aigar Kristovaldi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Harju Maakohtu määrusele väärteoasjas nr 4-22-4139, millega jäeti menetlusalluvuse taotlus rahuldamata, määruskaebuse.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2022 kohtumäärusega jäeti Aigar Kristovaldi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi määruskaebus läbi vaatamata.
6. 07.12.2022 teatas Viru Maakohus Politsei-ja Piirivalveametit Aigar Kristovaldi kaebusest ja palus edastada väärteoasja materjalid. 08.12.2022 edastati väärteoasja nr 2440,22,004715 materjalid.
7. 16.12.2022 teatas Viru Maakohus Politsei-ja Piirivalveametit Aigar Kristovaldi kaebusest ja palus edastada kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebuse suhtes.
8. 04.01.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjaliku seisukoha kaebusele. Patrullpolitseiniku Keijo Kaasiku poolt koostatud väärteoprotokollist nr AB1463877 nähtub, et 12.10.2022 kell 11.16 Aigar Kristovald juhtis Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt
9. km 3 mootorsõidukit Xxxx r/n xxxx kiirusega 132+/- 5 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra. Antud tegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on määratud karistuse suurus. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas 08.11.2022 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd ning palub võimalusel asendada karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga, kuna isiku seisukohalt on juhtimisõiguse äravõtmine liialt karm karistus. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt kohaldati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga selles osas, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist või selle tühistamist. Tulenevalt karistusseadustiku § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7.3 on selgelt märkinud järgnevat: “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“. Piirkiirusest mitte kinni pidamisest mootorsõiduki juhtimisega seonduvat temaatikat on käsitletud kõik võimalikes meedia kanalites. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et õigusrikkumist toime pannes, pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Juhindudes KarS § 56 lg 1 sätestatust määrati karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Samuti kohtuväline menetleja rõhutab, et pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kaebuses on isik märkinud, et juhtimisõigus on vajalik ka tööülesannete täitmisel, kuna päevas tuleb sõita pikki vahemaid ning kiiruse ületus leidis aset möödasõitu sooritades. Siinkohal märgib menetleja, et möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver ning otsuse möödasõidu sooritamiseks langetab juht. Möödasõit on liikluses üks ohtlikumatest tegevustest ning enne möödasõitu peab juht veenduma, et see on ohutu ning, et selle tulemusel ei rikuta muid liiklusseaduse sätteid, sealhulgas ka suurimat lubatud sõidukiirust. Videosalvestiselt ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, mis on väärteoasja materjalides, on selgelt näha, et patrullsõiduk, millest möödasõitu sooritati, liikus maksimaalse lubatud sõidukiirusega. Seega möödasõiduks ei olnud mitte mingit vajadust. Samuti vajab veelkord ära märkimist, et isikul on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat väärteokaristust ning mõlemad on seotud lubatud piirkiiruse ületamisega. Karistusregistri andmete kohaselt on isikule eelnevate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ning need on täidetud. Karistuseks määratud rahatrahvid olid sanktsiooni keskmises määras või kõrgemad. Seega antud hetkel ei ole otstarbekas määrata isikule karistuseks rahatrahvi, kuna see ei täida 4 oma eesmärki. Karistus peab isikut mõjutama seadusekuulekamalt käituma. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku õigus ega kohustus. Juhtimisõiguse omamine on iga isiku enda vaba valik ning selle säilitamine on samuti iga inimese vaba valik. Mootorsõiduki juht peab ennekõike ise tegema kõik selleks, et täites kehtestatud nõudeid, säilitab ta sellega ka juhtimisõiguse. Rikkudes korduvalt seadust, loob isik ise pinnase, kus tema õigus osaleda juhina liikluses karistusena tühistatakse, kuna üks karistusliik ei ole soovitud tulemust andnud, tuleb isikut mõjutada muude vahenditega ja üheks selliseks mõjutusvahendiks on juhtimisõiguse peatamine. Karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldata üldjuhul esmakordse rikkumise puhul, tegemist on karistusega, milleni on isik läbi enda püüdluste jõudnud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on menetlusalusele isikule määratud põhikaristus ja selle suurus. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes

§ 120

lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

1. 16.01.2023 esitas menetlusaluse isiku Aigar Kristovaldi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale alljärgneva taotluse väärteoasjas nr 4-22-
2. Menetluse senine käik:
3. 12.10.2022 koostati Aigar Kristovaldile xxxx väärteoprotokoll süüdistusega lubatud sõidukiiruse ületamises.
4. 08.11.2022 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Ida-Virumaal, Jõhvis otsuse väärteoasjas.
5. 14.11.2022 esitas menetlusalune isik Ida prefektuurile teabenõude, et kohtuväline menetleja väljastaks talle koopiad väärteoasja materjalidest.
6. 23.11.2022 vastusega keeldus Ida prefektuur koopiate väljastamisest ning kohustas menetlusalust isikut sõitma Jõhvi toimikuga tutvuma.
7. 24.11.2022 esitas menetlusalune isik kaebuse Harju Maakohtule, milles taotles karistuse asendamist rahatrahviga. Taotluse põhjendused
8. Enne maakohtule kaebuse esitamist soovis menetlusalune isik tutvuda väärteotoimikuga, kuid kohtuväline menetleja keeldus

§ 62lg 4 nõudeid rikkudes toimiku koopia väljastamisest.

On äärmiselt kahetsusväärne, et selline praktika on Jõhvi politseijaoskonnas tavapärane. Sellise tegevusega lõi politsei olukorra, kus menetlusalune isik ei saanudki väärteomaterjalidega tutvuda. Kaitsja on läbinud väärteoasjas nr 4-22-4554 sarnase kadalipu ning Viru Maakohus tuvastas isiku õiguste rikkumise materjalide koopiate väljastamisest keeldumisel. Menetluspraktika ühtlustamiseks ning edaspidi selliste ebaseaduslike toimingute vältimiseks täiendab menetlusalune isik oma kaebust taotlusega tuvastada tema õiguste rikkumine koopiate väljastamisest keeldumisel. Ühtegi teist menetlust sellise õiguste rikkumise tuvastamiseks ei ole olemas.

1. Kuna selline tegevus tekitas menetlusaluses isikus kahtluse menetluse õiguspärasuses, siis palus ta kohtule esitatud kaebuses kontrollida kiiruse mõõtmise asjaolusid ja usaldusväärsust. Tänu maakohtule on kaitsja saanud tutvuda kohtuvälise menetleja toimikuga ning analüüsida tõendeid. On saanud neid ka menetlusalusele isikule tutvustada. Kiiruse mõõtmise protseduur on jälgitav ning väärteoprotokolli kantud kiirus on tõepoolest Aigar Kristovaldi juhitud sõidukilt. Aigar Kristovald sai aru juba tema peatamisel, et ta on ületanud lubatud sõidukiirust, kuid olles keskendunud eelkõige möödasõidu ohutusele ei jälginud ta kogu aeg oma kiirust. Seetõttu sooviski ta veenduda selles, kas ta ületas just etteheidetud määras lubatud sõidukiirust. Käesolevaks ajaks on see asjaolu saanud selgeks ning Aigar Kristovald ei taotle väärteoasja arutamisel kiirust mõõtnud politseiniku ülekuulamist. Aigar Kristovald tunnistab täielikult 5 rikkumist ning leiab, et patrullpolitseinike väärtuslikku tööaega ei ole vaja raisata kohtuistungil osalemisele. Kui Aigar Kristovald oleks saanud tutvuda toimikuga enne kaebuse esitamist, siis ei oleks ta kaebuses ka seda palvet esitanud.
2. Kaitsja palus kohustada kohtuvälist menetlejat esitama ka kasutatud kiirusemõõteseadme taatlustunnistuse, mis kehtis kiiruse mõõtmise ajal, kuna mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks on nõutav kiirusemõõteseadme taatlemine (mõõteseaduse § 5 lg 2 ja 6 lg 7). Eeltoodule tuginedes palus kaitsja:
3. Mitte kutsuda kohtuistungile menetlustoiminguid läbi viinud politseiametnikke, kuna menetlusalusel isikul ei ole neile ühtegi küsimust ega etteheidet nende poolt läbi viidud menetlustoimingutele;
4. Tunnistada Aigar Kristovaldi õiguste rikkumist seoses väärteotoimiku materjalidest koopiate tegemisest keeldumisel (

§ 62lg 4 rikkumine); 3.

Kohustada kohtuvälist menetlejat esitama väärteoasjas kasutatud kiirusemõõteseadme taatlustunnistus; 4. Tühistada Aigar Kristovaldile koostatud väärteootsus osaliselt, s.o määratud karistuse osas ning kohaldada tema suhtes rahatrahvi. Taotlusele oli lisatud Viru Maakohtu 27.12.2022 kohtumäärus väärteoasjas nr 4-22-4554

§ 62lg 4 rikkumine), et vastav seisukoht võetakse väärteoasja kohtuotsuses.

Kohus kohustas kohtuvälist menetlejat esitama nimetatud taotluse osas oma seisukoht kohtule kas enne kohtuistungit kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kohtumäärusega rahuldati kaitsja taotlus, et kohtuväline menetleja esitab kohtule väärteoasjas kasutatud kiirusemõõteseadme taatlustunnistuse. Kaitsja taotluse osas tühistada Aigar Kristovaldile koostatud väärteootsus osaliselt, s.o määratud karistuse osas ning kohaldada tema suhtes rahatrahvi, võtta seisukoht kohtuotsuses.

1. 07.02.2023 edastas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond vastuse Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.01.2023 määrusele väärteoasjas nr 4-22-
2. Vastuseks kohtumääruse punktile 2 selgitab kohtuväline menetleja, et ei ole rikkunud menetlusaluse isiku õigust väärteoasja materjalidest koopia tegemisest ega õigust väärteotoimikuga tutvumisele, sest tegelikult isiku teabenõudele saadetud vastuses on kohtuväline menetleja selgelt kirjeldanud, kuidas ja kus toimub väärteotoimiku koopiate väljastamine. Seega ei keeldunud kohtuväline menetleja koopiate väljastamisest ning tehtud järeldus justkui oleks kohtuväline menetleja koopiate väljastamisest keeldunud, on meelevaldne ja täiesti alusetu. 17.11.2022 esitatud teabenõudes palus menetlusalune isik kohtuvälisel menetlejal väljastada talle väärteoasja materjalide koopiad, sealhulgas ka videosalvestised. Menetlusaluse isiku teabenõudele vastas kohtuväline menetleja 23.11.2022 ehk vastavalt Avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 nõudele, mille kohaselt teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem, kui viie tööpäeva jooksul. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku teabenõude lahendamisel ja sellele vastamisel juhindunud väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 5 sätestatust. Oma kirjalikus vastuses teabenõudele selgitas kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule, et tulenevalt

§ 114

lg 5 asub väärteotoimik kaebuse esitamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda menetlejaga eelnevalt kokku leppides Jõhvi politseijaoskonnas aadressil: Rahu 38, Jõhvi linn, Ida-Virumaa tööpäevadel: 6 esmaspäevast-neljapäevani kella 09:00 kuni kella 16:45-ni ning reedeti kella 09:00 kuni kella 15:30-ni ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Lisaks sellele samas vastuses kohtuvälise menetleja poolt oli märgitud, et menetlusaluse isikuga on mitmeid kordi püütud telefoni teel ühendust saada, kuid see õnnestunud ei ole. Sellega kohtuväline menetleja püüdis kiiremas korras ka suuliselt vastata menetlusaluse isiku teabenõudele. See, et menetlusalune isik ise ei tulnud kohtuvälise menetleja juurde väärteotoimikuga tutvuma ja sellest koopiaid tegema, oli tema enda vaba valik ja otsus. Arusaamatu on see, miks nüüd on asutud seisukohale, et kohtuväline menetleja oleks justkui keeldunud. Vastuseks kohtumääruse punktile 3 kohtuväline menetleja edastas kiirusmõõturi Stalker DSR 2X nr DP021147 taatlustunnistuse koopia. 13.Viru Maakohtu 28.02.2023 kohtuotsusega Aigar Kristovald kaebus rahuldati ja tühistati Aigar Kristovaldile liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, osaliselt karistuse määramise osas ja tehti selles osas uus otsus. 14. Riigikohtu 02.11.2023 otsusega tühistati Viru Maakohtu 28.02.2023 kohtuotsus Aigar Kristovaldile mõistetud karistuse osas. Riigikohus leidis, et maakohus tuvastas õigesti A. Kristovaldi õiguse rikkumise seoses väärteotoimiku koopia

§ 62lg 4 alusel väljastamata jätmisega.

Riigikohus, juhindudes

§ 174p-st 7 ning § 175 p-st 1, tühistas Viru Maakohtu 28.

veebruari

1. a otsuse A. Kristovaldile mõistetud karistuse osas ja saatis väärteoasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Kassatsioon rahuldati osaliselt.
2. Seega ei menetle kohus enam Aigar Kristovaldi õiguste rikkumist kohtuvälise menetleja poolt seoses temale

§ 62lg 4 alusel väärteotoimikust koopiate tegemisest väljastamisel.

Nii maakohus kui Riigikohus on tunnistanud isiku õiguste rikkumist. Selles osas jäeti Riigikohtu 02.11.2023 otsusega Viru Maakohtu 28.02.2023 kohtuotsus muutmata.

1. Viru Maakohtu 18.11.2023 määrusega võeti Aigar Kristovaldi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.11.2022 otsuse peale väärteoasjas nr 2440, 22, 004715 menetlusse ning see kuulus läbi vaatamisele avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, saalis nr 1, Rohuaia 8, Rakvere, 08.02.2024 kell 11.
2. Menetlus kohtus
3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 08.02.2024 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik Aigar Kristovald kohtule esitatud kaebuse juurde. Kaitsja esitas täiendavalt taotluse lõpetada väärteomenetlus mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.
4. Menetlusalune isik Aigar Kristovald kinnitas kohtuistungil, et ta tegi kohtuvälise menetleja otsusest järeldused, et kiiruse ületamisel, võidakse karistusena ära võtta ka sõiduki juhtimisõigus, mistõttu pole ta väärteo menetluse kestel toime pannud ühtegi rikkumist ja tasus peale Viru Maakohtu 28.02.2023 otsust koheselt talle määratud rahatrahvi 200 eurot. Ta leidis, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus oli liiga raske, kuna ta ei saaks siis lapsi kooli ja trennidesse viia. Käesoleval ajal tegeleb ehitusettevõttega, mistõttu tuleb objekte külastada üle Eesti. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandud tegu.
5. Kaitsja märkis kohtuistungil, et Aigar Kristovald on tunnistanud väärteo toimepanemist. Ta ületas lubatud sõidukiirust möödasõidu teostamise ajal. Pärast kohtuvälise menetleja materjalidega tutvumist ei ole ühtegi etteheidet politsei tegevusele sündmuskohal. Kaitsja leidis 7 kohtuistungil, et käesoleval ajal tuleb kohtul kaaluda, kas väärteoasi kuulub lõpetamisele mõistliku menetlusaja tõttu.
6. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtuistungil, et antud väärteo toimepanemine on tõendatud nii kohtuvälise menetluse käigus kui ka leidnud kinnitust kohtuistungil. Kohtuväline menetleja nõustus, et Aigar Kristovaldi karistust võib kergendada ja talle tuleb määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuotsuse põhjendused 21.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 22.

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

1. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus Aigar Kristovald LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.
2. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokolli ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, videosalvestisega

§ 31

lg 11 on kiirusmõõturi kasutamise protokoll, politseisõiduki (kutsung 4071) pardakaameratega tehtud videosalvestised, väärteoasja juurde kuuluv iseseisev tõend, mis on salvestatud DVD-R plaadile.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 28) nähtub, et 12.10.2022 Tallinn-Narva mnt
2. km-l Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik R K teostas riikliku järelevalve korras Aigar Kristovaldi poolt juhitud mootorsõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmist 12.10.2022 kell 11.16 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt
3. km-l sõidusuunaga Narva. Kasutatud kiirusmõõtur: Stalker DSR 2X nr DP
4. Seadme testid: 12.10.2022 kell 9.05, 8 töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht – asulaväline tee, nähtavus – hea, valgustus – valge aeg, ilmastik – sademeteta, teeolud – kuiv, teekate – kattega tee. Patrullauto/mõõtja asukoht: Tallinn-Narva mnt
5. km. Täpsustav koht: liikus 1 sõidurajal, patrullauto kiirusmõõtja seadme lugemi järgi 90 km/h. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: statsionaarselt paigaldatud seadmega. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõdetava mootorsõiduki liikumine: liikus pärisuunavööndi 1 sõidurajal, sooritas möödasõitu, mitu sõidukit, jõudis ette pärisuunas ees liikuvast sõidukist. Liikus patrullsõiduki suhtes: lähenes mõõtjale, samas suunas. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli radarmõõturil ühtlane. Kiirusmõõturi lugem: 132 km/h. Laiendmääramatus: +/- 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus 127 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus: 90 km/h. Juhile näidati seadmel lukustatud näitu (lugemit): jah. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat Digital Ally. Juht Aigar Kristovald on protokolliga tutvunud, näiduga nõus, kinnitades seda oma allkirjadega.
6. Politseisõiduki pardakaameratega tehtud videosalvestistelt (tl 37a) nähtub samuti, et patrullauto liigub Tallinn-Narva mnt-l kiirusega 90 km/h ning fikseerib temaga samas suunas liikuva mootorsõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruseks 132 km/h.
7. Taatlustunnistusega (tl 83) on tõendatud, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X vahemuundur: S.N. DP021147 on 28.02.2022 läbinud kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Politseija Piirivalveameti Ida personalitalituse personalispetsialisti H P tõend (tl 85-86) kinnitab, et patrullpolitseinik R K on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 03.06.
9. Kohus loeb menetlusaluse isiku Aigar Kristovald süü tõendatuks veel tunnistaja R K ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostati 12.10.2022 kl. 11:16 paiku liiklusjärelevalvet Lääne-Viru maakonnas, Tallinn-Narva mnt-l
10. kilomeetril, sõiduauto liikus Narva suunas. Mootorsõiduk Xxxx, registreerimismärgiga xxxx, tegi möödasõitu veoautodest. Möödasõidu lõpetades fikseeriti Xxxx kiiruseks 132 km/h, teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Seejärel sõiduk lähenes patrullsõidukile, sooritas ka patrullsõidukist möödasõidu, mille järel mootorsõiduk peatati siniste-punaste vilkuritega. Tunnistaja kinnitas, et mootorsõidukijuhiks oli Aigar Kristovald, kes tunnistas oma süüd.
11. Kohus loeb menetlusaluse isiku Aigar Kristovald süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Ta andis ütlusi, et tegi veoautodest möödasõitu, ületas kiirust, kahetseb seda manöövrit. Ta kinnitas, et ta tegi kohtuvälise menetleja otsusest järeldused, et kiiruse ületamisel, võidakse karistusena ära võtta ka sõiduki juhtimisõigus, mistõttu pole ta väärteo menetluse kestel toime pannud ühtegi rikkumist ja tasus peale Viru Maakohtu 28.02.2023 otsust koheselt talle määratud rahatrahvi 200 eurot. Ta leidis, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus oli liiga raske, kuna ta ei saaks siis lapsi kooli ja trennidesse viia. Käesoleval ajal tegeleb ehitusettevõttega, mistõttu tuleb objekte külastada üle Eesti. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandud tegu.
12. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik Aigar Kristovald realiseeris LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.
13. Kohus leiab, et Aigar Kristovald pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aigar Kristovald juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel teadis, et ta ületas sõidukiirust. Aigar Kristovald 9 väitis, et ta pidi ületama sõidukiirust, et mööduda veoautodest, seega ta teadis, et ta ületab sõidukiirust ja paneb toime väärteo.
14. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
15. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg. 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
16. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.
17. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.
18. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.12.2021 otsusega määratud rahatrahv 200 eurot, mis on tasutud 03.01.
19. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 13.02.2022 otsusega määratud rahatrahv 320 eurot, mis on tasutud 22.02.
20. Käesolevaks ajaks on nimetatud karistused arhiveeritud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas.
21. Kohus leiab, et süüteo toimepanemise ajal esinesid karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Aigar Kristovald on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud juba kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna 12.10.2022 ütlusi andes. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid ei esine. Kohus leiab, et Aigar Kristovaldi süü ei ole keskmisest suurem.
22. Riigikohtu 02.11.2023 otsusega tühistati Viru Maakohtu 28.02.2023 kohtuotsus Aigar Kristovaldile mõistetud karistuse osas. Riigikohus heitis maakohtule ette, et maakohus jättis tähelepanuta, et vahetult enne käesolevas väärteoasjas otsuse tegemist muutis Riigikohus oluliselt senist käsitlust arhiveeritud karistusandmete õiguslikust tähendusest (RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76). Uue kohtupraktika järgi keelab karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud karistused 10 on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. Karistuse mõistmisel karistatuse arvestamine eripreventiivse kaalutlusena ei ole samuti käsitatav karistusandmetele õigusliku tähenduse andmisena KarRS § 5 lg 1 mõttes. Karistatus ei too vältimatult kaasa raskema karistuse mõistmist ega välista näiteks mõne karistusliigi kohaldamist. Menetlejal tuleb igal üksikjuhul otsustada, kas üldse ja kui, siis mil määral varasemad - nii kehtivad kui ka arhiveeritud - karistusandmed uut karistust mõjutavad.
23. Kohus leiabki, et käesoleval ajal, mil Aigar Kristovaldi liiklusrikkumisest on möödunud 1 aasta ja 3 kuud, ta varasemad liiklusrikkumised on kustunud, viimase väärteo eest mõistetud karistus täideti 03.01.2023, so sellest ajast on möödunud 1 aasta ja 2 kuud, menetlusalune isik Aigar Kristovald on ise selle aja jooksul teinud järeldused kohtuvälise menetleja tehtud otsusest ja näidanud õiguskuuleka käitumisega, et ta ei pane enam uusi väärtegusid toime, saab kohus prognoosida uute süütegude toime panemise riske madalaks. Aigar Kristovald on suutnud tõestada ka väärteoasja menetluse kestel, et liiklusrikkumistest on ta teinud väga tõsised järeldused, kuna enda sõnul ei soovi ta kaotada sõiduki juhtimisõigust ning tasus ka Viru Maakohtu 28.02.2023 otsusega mõistetud rahatrahvi ja ei vaidlustanud lahendit. Arvestades eeltoodut, saab Aigar Kristovaldi mõjutada, karistades teda LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
24. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.11.2022 otsusega väärteoasjas nr: 2440,22,004715 määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, ei ole käesoleval ajal enam põhjendatud, kuna tegemist on sisuliselt maksimumkaristusega, mistõttu on põhjendatud karistust kergendada keskmise määrani ja kohaldada menetlusalusele isikule rahatrahvi, mitte sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.
25. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
26. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada karistades Aigar Kristovaldi LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
27. Kohus ei pea põhjendatuks lõpetada väärteomenetlus mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Riigikohtu lahendi nr 4-17-5471 p 18-20 kohaselt Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri mõistliku menetlusaja ületamise õiguslikke tagajärgi. Samas näeb

§ 2

ette, et kui selles seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama lahendi punkt 20 kohaselt märgitakse, et varasemas Riigikohtu praktikas on kolleegium väärteoasjas menetluse mõistliku menetlusaja 11 möödumise tõttu lõpetanud vaid olukorras, kus menetlus on koos kriminaalmenetlusega kokku kestnud ligi neli aastat, kuigi aegumistähtaeg ei olnud veel saabunud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsused asjades nr 3-1-1-50-16 ja nr 3-1-1-51-16). Selle valguses leidis kolleegium, et iseenesest ei ole ligi kaks aastat ühe väärteoasja menetlemiseks ebamõistlikult pikk aeg. See tähendab, et väärteoasjade puhul, mille aegumistähtaeg on kaks aastat, ei pruugi mõistlik menetlusaeg enne aegumistähtaega möödudagi.
3. Kohus leiabki, et kuigi väärteoasja menetlus on kestnud ligi 1 aasta ja 4 kuud, ei saa seda perioodi pidada liialt pikaks, mis annaks aluse väärteoasja menetlus lõpetada. Mõistlik menetlusaeg ei ole veel lõppenud. Kohus leiab, et isegi asjaolu, et Riigikohtu 02.11.2023 otsusega saadeti väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks, ei riku see Aigar Kristovaldi õigust väärteoasja menetlusele mõistliku aja jooksul, kuna iseenesest ei ole ligi kaks aastat ühe väärteoasja menetlemiseks ebamõistlikult pikk aeg. Kohus teeb lahendi
4. märts 2024 ning väärteoasja saab menetleda 2 aastat, so kuni 12.10.
6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

p-st 2, § 133-135 rahuldab kohus Aigar Kristovaldi kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A M 08.11.2022 otsuse väärteoasjas nr: 2440,22,004715, millega määrati Aigar Kristovaldile LS § 227 lg 2 alusel põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, osaliselt karistuse määramise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Aigar Kristovaldile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. 48. Menetlusaluse isiku Aigar Kristovaldi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk kohtuistungil menetluskulusid ei esitanud. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis tuleb menetluskulud, s.o valitud kaitsja tasu, jätta Aigar Kristovaldi enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus kohtunik 12