← Eesti

2-23-8096/39

Obsah (10)§ 594§ 477§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150§ 387§ 455

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 21.märts 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-8096 Tsiviilasi OSAÜHING R avaldus avalikult kasutatavale teele j

§ 594

kohaselt kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Jõustunud kohtulahend asendab seega kinnistusregistri kande tegemiseks vajalikku kinnistamisavaldust, kui jõustunud kohtulahendis on tuvastatud isiku kohustus kande tegemiseks või nähtub kohtulahendist õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. 3.2 P kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxx, registriosa xxxx) kaasomanikud A.R ja J.K lubavad ning J kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxx, registriosa xxxxxxxxx) omanik OSAÜHING R avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta teeservituut J kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxx, registriosa xxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks vastavalt kompromissi kinnitava kohtulahendi punktidele 2.1 ja 2.2 ning vastavate punktide alapunktidele. Viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris:

  1. Ühtlasi paluvad viidatud kinnistute omanikud teha eelnimetatud servituudi seadmist kajastav kanne P kinnistu (katastritunnus xxxxxxx, registriosa xxxxxxxxx) registriosa esimesse jakku. 3.3 P kinnistu (katastritunnus xxxxxx, registriosa xxxxxxxx) kaasomanikud A.R ja J.K lubavad ning R kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxx, registriosa xxxxx) omanik OSAÜHING R avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta teeservituut R kinnistu (katastritunnus xxxxxxxx, registriosa xxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks vastavalt kompromissi kinnitava kohtulahendi punktidele 2.1 ja 2.2 ning vastavate punktide alapunktidele. Viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris: xxxxxxx. Ühtlasi paluvad viidatud kinnistute omanikud teha eelnimetatud servituudi seadmist kajastav kanne P kinnistu (katastritunnus xxxxxxx, registriosa xxxxxxxxxxx) registriosa esimesse jakku. 4 Kompromissi jõustumine 4.1 Kompromiss jõustub selle kinnitamisest kohtu poolt. 5 Menetluskulud ja muud kulud 5.1 Pooled on kokku leppinud, et OSAÜHING R hüvitab J.K menetluskuludest 50%, ehk summas 1 290.54 eurot. OSAÜHING R tasub viidatud menetluskulud 5 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest H.Ä pangakontole xxxxxxxxxxxx selgitusega „tsiviilasja 2-23-8096 menetluskulud 50%“. 5.2 Pooled on kokku leppinud, et OSAÜHING R hüvitab A.R menetluskuludest 50%, ehk summas 646,70 eurot. OSAÜHING R tasub viidatud menetluskulud 5 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest A.R pangakontole nr xxxxxxxxxx selgitusega „tsiviilasja 2-23-8096 menetluskulud 50%“. 5.3 Juhul kui kompromissis kokkulepitud kinnistusregistri kannete tegemiseks tuleb tasuda riigilõivud, siis tasub vastavad riigilõivud OSAÜHING R.
  2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
  3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  4. Tagastada avaldajale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 25 eurot OSAÜHING R arveldusarvele nr xxxxxxxxxx.
  5. Kompromissile lisatud plaan (ruumiandmete väljatrükk) on käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks (Lisa 1).
  6. Jätta rahuldamata menetlusosaliste taotlus edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu alates määruse kättetoimetamisest. Tallinna Asjaolud, poolte taotlus
  7. OSAÜHING R esitas 2.06.2023 Pärnu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõudes.
  8. 19.03.2024 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. kompromissilepingu, taotluse kompromissi Kohtu põhjendused
  9. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.

§ 432

kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude osas kokku leppinud, et avaldaja hüvitab puudutatud isikutele I ja II menetluskulud pooles ulatuses. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 9.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (

§ 150lg 3).

Avaldaja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada temale pool avalduse (50 eurot) ja esialgse õiguskaitse avalduselt (70 eurot) tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et avaldajale kuulub tagastamisele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 25 eurot. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv ei kuulu

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastamisele, kuna kohus on esialgse õiguskaitse taotluse 29.06.2023 määrusega sisuliselt lahendanud, mis tähendab, et menetlustoiming, mille eest avaldaja riigilõivu tasus, on tervikuna lõpuni menetletud. 10. Menetlusosalised palusid edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Kohus selgitab, et

ei näe ette kohtu poolt kohtulahendi registripidajale edastamist muudel juhtudel kui hagi tagamisel (

§ 387

) ja kui otsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid (

§ 455

). Seega tuleb määruse täitmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks menetlusosalistel endil pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.