kohaselt kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Jõustunud kohtulahend asendab seega kinnistusregistri kande tegemiseks vajalikku kinnistamisavaldust, kui jõustunud kohtulahendis on tuvastatud isiku kohustus kande tegemiseks või nähtub kohtulahendist õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. 3.2 P kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxx, registriosa xxxx) kaasomanikud A.R ja J.K lubavad ning J kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxx, registriosa xxxxxxxxx) omanik OSAÜHING R avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta teeservituut J kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxx, registriosa xxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks vastavalt kompromissi kinnitava kohtulahendi punktidele 2.1 ja 2.2 ning vastavate punktide alapunktidele. Viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris:
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.
kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. 8.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude osas kokku leppinud, et avaldaja hüvitab puudutatud isikutele I ja II menetluskulud pooles ulatuses. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 9.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (
Avaldaja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada temale pool avalduse (50 eurot) ja esialgse õiguskaitse avalduselt (70 eurot) tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et avaldajale kuulub tagastamisele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 25 eurot. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv ei kuulu
lg 2 p 1 alusel tagastamisele, kuna kohus on esialgse õiguskaitse taotluse 29.06.2023 määrusega sisuliselt lahendanud, mis tähendab, et menetlustoiming, mille eest avaldaja riigilõivu tasus, on tervikuna lõpuni menetletud. 10. Menetlusosalised palusid edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Kohus selgitab, et
ei näe ette kohtu poolt kohtulahendi registripidajale edastamist muudel juhtudel kui hagi tagamisel (
) ja kui otsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid (
). Seega tuleb määruse täitmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks menetlusosalistel endil pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.