KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-10

§ 104lg 82, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Maksu- ja Tolliametile (MTA) 16.02.2023 taotluse vabastada MTA poolt tollikontrolli raames sanktsioonialuse kaubana hoiule võetud imporditud sõiduauto MercedesBenz S350 4Matic (reg.märk XXXXXXXXXXX; VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX). MTA jättis 13.03.2023 otsusega nr 12.1-4/00010-4 taotluse rahuldamata. X esitas otsuse peale vaide, mille MTA jättis 10.04.2023 vaideotsusega nr 6-1/5332-2 rahuldamata.
2. X esitas Tallinna Halduskohtule 09.05.2023 kaebuse taotlustega tühistada MTA 13.03.2023 otsus nr 12.1-4/00010-4 ja MTA 10.04.2023 vaideotsus nr 6-1/5332-2 ning kohustada MTA-d tagastama kaebajale sõiduauto Mercedes-Benz S350 4Matic.
3. Tallinna Halduskohus jättis 16.10.2023 otsusega nr 3-23-1019 X kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. X esitas 14.11.2023 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ning uue otsusega rahuldada tema kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. MTA vaidles 11.12.2023 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palus see jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 13.03.2024 allkirjastatud kompromissilepingu ja ühise taotluse lõpetada haldusasja nr 3-23-1019 menetlus kompromissi kinnitamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 154lg 2).

7.

§ 155

lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

8. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud 13.03.2024 kokkuleppe tingimuste kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Ehkki kompromissilepingu p-s 2.1 on ekslikult 2

§ 155lg 1 teine lause).

Kompromissilepingu on allkirjastanud poolte volitatud esindajad, kelle esindusõiguse seadusjärgse ulatuse (vt

§ 31lg 2) piiramist ei ole kohtutele teatavaks tehtud.

Seega on esindajatel mh õigus sõlmida kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromiss. Kuigi haldusasja nr 3-23-1019 toimikus sisaldub üksnes Tallinna Halduskohtule 08.06.2023 edastatud MTA 11.04.2023 volikiri nr 1.1-4/010742, mis kehtis kuni 31.12.2023, on vastustaja kohtutele teistes haldusasjades edastanud täiendavalt MTA 27.12.2023 volikirja nr 1.1-4/031415 (nt on see 27.02.2024 edastatud Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-519), mis kehtib kuni 31.12.2024 ja mille järgi on AH volitatud tegema MTA nimel kõiki protsessitoiminguid. 9. Kuivõrd riigilõivu tagastamine haldusasja menetluse kompromissiga lõpetamise korral toimub vastavalt seadusele, siis ei saa kompromissilepingu p-s 2.3 toodud tingimust „Kaebajale tagastatakse pool tasutud riigilõivust“ pidada osaks poolte kokkuleppest vaidluse lahendamise kohta, vaid tegemist on sisuliselt asja menetlevale kohtule suunatud menetlusliku taotlusega. Kuna kokkuleppe p 2.3 ei ole kompromissilepingu olemuslikuks osaks, ilma milleta ei oleks kompromissi sõlmitud, on kompromiss võimalik kinnitada ilma selle tingimuseta (nt Riigikohtu 12.11.2018 määrus nr 2-15-14253, p-d 15–15.2). 10.

§ 108

lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kompromissi tingimuste p-s 2.4 kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11.

§ 104

lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas on X tasunud 10.05.2023 kaebuselt ja 14.11.2023 apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 40 eurot. Kuna asjas tasutud riigilõivu suurus ei ületa 50 eurot, siis ei ole alust sellest poolt maksjale

§ 104lg 6 p 1 alusel tagastada.

Seetõttu jääb X taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata ja riigilõivukulu vastavalt poolte sõlmitud kompromissi tingimustele kaebaja enda kanda. 12. Eelneva põhjal ja

§ 152

lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus X ja MTA vahel 13.03.2024 sõlmitud kokkuleppe (p-d 2.1, 2.2 ja 2.4), tühistab Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 otsuse ning lõpetab haldusasja nr 3-23-1019 menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) 3