Obsah (8)

§ 207§ 252§ 121§ 39§ 119§ 67§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2980 Määruse kuupäev 21. märts 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvit

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. oktoobril 2023 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9000 eurot. Alates
3. jaanuarist 2021 kuni
4. detsembrini 2023 ei ole vangla tema konfidentsiaalsete terviseandmete töötlemisel piisavalt järginud kehtestatud nõudeid. Kaebaja terviseandmeid ei või töödelda meditsiinilisi teadmisi mitteomavad vanglaametnikud, veel enam naissoost ametnikud. Kaebus puudutab kõiki terviseandmeid sisaldavaid dokumente. Terviseandmed on ametnikele õigusvastaselt avalikuks tehtud, andmete kohta tehakse erinevate kaebaja avalduste menetlemisel ja probleemide lahendamisel päringuid, terviseandmeid sisaldavaid dokumente ei edastata õiguspärasel viisil ning ka dokumendihaldussüsteemis ei käsitleta andmeid õigesti. Vangla alandab kaebaja väärikust ja rikub tema eraelu puutumatust. Ühtlasi märgib kaebaja, et kohustab vanglat tema terviseandmeid ja teisi isikuandmeid salajaseks tegema ning palub lõpetada andmete töötlemine kaebajat kahjustaval viisil.
5. Tartu Vangla jättis
6. detsembri
7. a otsusega nr 1-13/222-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla põhjendab, et töötleb andmeid ainult sellises ulatuses, mis on vajalik avalike ülesannete täitmiseks. Andmeid kogutakse ja töödeldakse eesmärgipäraselt ja 3-23-2980 minimaalsel määral õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Vanglateenistujatel on õigus kaebaja andmeid töödelda ning teenistujatele kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.
8. Kaebaja esitas
9. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9000 eurot ning vangla kohustamiseks teha tema terviseandmed ja teised isikuandmed salajaseks ja lõpetada andmete töötlemine kaebajat kahjustaval viisil. Kaebaja põhjendab, et Tartu Vangla on vähemalt alates
10. jaanuarist 2021 kuni
11. detsembrini 2023 töödelnud tema terviseandmeid õigusvastaselt. Vanglaametnikele on antud andmetele õigusvastaselt ligipääs ning andmeid töötlevad mh naissoost ametnikud, mis on kaebaja jaoks eriti alandav. Andmete töötlemise õigus peaks olema üksnes vangla meditsiinitöötajatel, v.a erandlikel juhtudel. Ametnikud teevad erinevate pöördumiste lahendamiseks meditsiiniosakonnale päringuid, millele saavad vastuseks salastatud terviseandmeid. Ametnike vastused, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet, on kõikidele vanglateenistujatele avalikult kättesaadavad. Vangla dokumendihaldussüsteemis ei ole seatud vajalikke juurdepääsupiiranguid, samuti ei ole seatud asjakohaseid tehnilisi piiranguid. Vangla on alandanud kaebaja väärikust ja rikkunud tema eraelu puutumatust. Kaebaja esitab kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse õigusrikkumise viivitamatuks lõpetamiseks, riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused ning taotluse oma kaebusest koopia saamiseks.
12. Tartu Vangla esitas kohtule
13. jaanuaril 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Vangla hinnangul ei ole kaebaja kohustamisnõuetega seonduvalt kohtueelset menetlust läbinud ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Isegi kui esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis ei ole see põhjendatud.
14. Tartu Halduskohus tõlgendas
15. jaanuari
16. a määrusega esitatud kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist teha tema terviseandmed salajaseks ning lõpetada nende õigusvastane töötlemine. Kaebaja on esitanud kohustamisnõudega seonduvalt ka esialgse õiguskaitse taotluse õigusrikkumise viivitamatuks lõpetamiseks. Samuti nõuab kaebaja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 9000 eurot seoses terviseandmete õigusvastase töötlemisega. Kuigi kaebaja märgib, et tema õigusi rikuti ajavahemikul
17. jaanuar 2021 kuni
18. detsember 2023, saab kohus kohtueelse menetluse materjalidest aru, et perioodi lõpuks on
19. detsember
20. Kohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse vähese perspektiivikuse tõttu rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 270 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3). Kohus vabastas kaebaja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 5) ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 7) ja kaebusest koopia saamiseks (resolutsiooni p 8).
21. Kaebaja esitas kohtule
22. jaanuaril 2024 taotluse, milles soovis muuta Tartu Vanglalt nõutava kahjuhüvitise suurust ning taotleb 9000 euro asemel 2000 euro väljamõistmist. Riigilõiv on nõutava hüvitise suurust arvestades 60 eurot ja esineb alus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
23. Kohus selgitas
24. jaanuaril 2024 kaebajale, et tal on õigus rahalist nõuet vähendada ning sellisel juhul tuleb kaebuselt tasuda riigilõiv summas 60 eurot. Eeltoodu aga ei muuta Tartu Halduskohtu
25. jaanuari
26. a määruse resolutsiooni p-s 2 tehtud otsustust kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kui kaebaja soovib, et kohus tema kaebust 2 3-23-2980 sisuliselt menetleks, tuleb tal tasuda riigilõiv summas 60 eurot 10 päeva jooksul Tartu Halduskohtu
27. jaanuari
28. a määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates.
29. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule
30. jaanuaril 2024 hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu
31. jaanuari
32. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 6 peale. Tartu Ringkonnakohus tagastas
33. märtsi
34. a määrusega kaebaja määruskaebuse

§ 207lg 2 ja § 207 lg 3 p 1 alusel.

Ringkonnakohus selgitas kaebajale, et määrus on lõplik (

§ 252lg 7 ja § 119 lg 1).

1. Kaebaja esitas Riigikohtule
2. märtsil 2024 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määruse peale. KOHTU SEISUKOHT 10.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 11. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. jaanuari
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 tasuma kaebuselt riigilõivu summas 270 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Kuna kaebaja vähendas rahalist nõuet, siis selgitas kohus kaebajale
3. jaanuaril 2024, et kui ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot, tuleb tal tasuda riigilõivu 60 eurot 10 päeva jooksul Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
6. jaanuari
7. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust Tartu Ringkonnakohtus
8. märtsil 2024, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, ringkonnakohtu ja halduskohtu määruste jõustumist ei mõjuta. Ka ringkonnakohus selgitas kaebajale

1. märtsi
2. a määruses, et määrus on lõplik. Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema
3. märtsil 2024 ning möödus
4. märtsil
5. Kuna
6. märts 2024 oli pühapäev, siis oli riigilõivu tasumise viimane päev
7. märts 2024 (

§ 67lg 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3