← Eesti

3-23-2637/20

Obsah (8)§ 151§ 121§ 37§ 207§ 203§ 204§ 104§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2637 Haldusasi OÜ P 6 kaebus

) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) teatas 18.10.2023 korralduses nr 12.2-3/062475-1, et alustab OÜ P 6 maksustamisperioodide maist 2022 kuni märtsini 2023 ja maist kuni augustini 2023 käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist, ning kohustas OÜ P 6 esindusõiguslikku isikut andma kirjalikku teavet ja esitama dokumente hiljemalt 30.10.
  3. OÜ P 6 esitas 21.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.10.2023 korralduse nr 12.2-3/062475-1 osaliseks tühistamiseks. Kaebaja täpsustas kaebuses, et vaidlustab korraldust osas, milles maksuhaldur kohustab kaebajat andma teavet ja esitama dokumendid
  4. a mai kohta. Ülejäänud osas kaebaja korraldust ei vaidlusta. Kaebaja arvates puuduvad nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused
  5. a mai deklaratsiooni korduvaks kontrolliks. Kaebaja edastas maksuhaldurile küsitud teabe ja dokumendid ning juhtis tähelepanu asjaolule, et
  6. a mai 3-23-2637 deklaratsiooni on maksuhaldur juba korra kontrollinud ning teavitanud kaebajat, et selles ei ole rikkumisi tuvastatud. Viidatud kontrolli käigus esitas kaebaja maksuhaldurile kõik küsitud dokumendid ja teabe ning maksukontrolli järeldused on ainuõiged. Maksuhaldur heidab ette OÜ Q Kinnisvarale tehtud ülekandeid summas 50 000 ja 60 000 eurot ja nõuab
  7. a mai KMD parandamist selliselt, et deklaratsiooni alusel maha arvatav sisendkäibemaks väheneb kahe arve alusel arvestatu võrra. Nende arvete näol on tegemist kreeditarvetega, mis on tehtud
  8. a novembris ettemaksuarvetele, arved on
  9. a novembri KMD-s arvestatud. Kaebaja selgitas seda juba
  10. a-l kontrolli käigus. OÜ Q Kinnisvara tegi kaebajale ettemaksu kahe kaebaja omandis oleva kinnistu eest. Eesmärk oli kahe kinnistu soetamine nendele majade ehitamise ja müümise eesmärgiga. Hiljem, kui olukord turul muutus ja nendele kinnistutele majade ehitamine ei olnud enam majanduslikult otstarbekas, otsustati tehingust loobuda ning kreeditarvete alusel tagastati ostjale ettemaks. Lisaks puuduvad ka formaalsed eeldused
  11. a mai KMD parandamiseks. Maksukontrolli lõpetamise teadet peetakse võrdväärseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 kohase maksuotsusega. Kontrolli tulemust on võimalik muuta või kehtetuks tunnistada MKS §-des 101–103 sätestatud alustel ja korras (MKS § 555 lg 5). Kaebaja hinnangul ei esine MKS §-des 101–103 sätestatud eeldusi. Isegi kui sellised eeldused esinevad, ei ole vaidlustatud korralduses sellistele asjaoludele tuginetud.
  12. Tallinna Halduskohus võttis 07.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
  13. MTA esitas 08.01.2024 vastuse kaebusele, millele oli lisatud MTA 09.11.2023 kuupäeva kandev kontrolliakt ja 10.11.2023 teade nr 12.2-3/062475 kontrolli lõpetamise kohta. Nimetatud dokumentide kohaselt on kaebaja 03.11.2023 ja 06.11.2023 esitanud mh
  14. a mai käibedeklaratsioonide parandused, millega käibemaksu kohustus suurenes 153 009,92 euro võrra; 06.11.2023 on kaebaja esitanud
  15. jaanuari kuni mai ja augusti TSD parandused, millega tulumaksu kohustus suurenes 36 589,37 euro võrra. MTA luges deklaratsioonide parandused õigeks ning 10.11.2023 teatega lõpetati kontrollimenetlus.
  16. Tallinna Halduskohus selgitas 23.01.2024 kohtunõudes kaebajale, et MTA esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja soostunud parandama
  17. a mai deklaratsioonid, millest tulenevalt on maksumenetlus
  18. maikuud puudutavas osas lõppenud. Seega ei ole kaebajal enam kohustust esitada 18.10.2023 korralduses toodud teavet ja dokumente. Kuivõrd MTA on andnud kontrolli lõpetava haldusakti, mis tugineb deklaratsioonide paranduste esitamisele, siis ei riku 18.10.2023 korraldus enam kaebaja subjektiivseid õigusi ning menetlus tuleks lõpetada ja kaebus jätta läbi vaatamata. Kaebajal tuli esitada seisukoht menetluse lõpetamise või jätkamise kohta.
  19. Kaebaja selgitas 23.01.2024 ja 24.01.2024 vastustes, et parandas deklaratsioonid sunni all ja maksejõuetusega ähvardamise tõttu. Kaebaja esitas menetluse lõpetamise teate peale vaide, mille MTA jättis rahuldamata. Kaebaja ei nõustu ühegi MTA etteheitega. Kaebaja kasutab õigust esitada kaebus kontrolli lõpetamise teate peale. Sellest tulenevalt on kaebajal tungiv huvi kaebuse lahendamise vastu. Kaebaja leiab, et kaebuse rahuldamine toob MTA-le automaatselt kaasa kohustuse
  20. a mai KMD tagasi parandada ning väiksema tõendamiskoormuse vaidluses 10.11.2023 kontrolli lõpetamise teate üle.
  21. Tallinna Halduskohus jättis 25.01.2024 määrusega kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2). Kuigi reeglina hindab kohus kaebeõiguse olemasolu kaebuse esitamise seisuga, on praegusel juhul see võimalik ka pärast kaebuse menetlusse võtmist muutunud asjaolude põhjal. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja seega tuleb jätta kaebus läbi vaatamata (

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1).

Kaebaja on soostunud parandama 2022. a mai deklaratsioonid, millest tulenevalt on maksumenetlus ka nimetatud kuud puudutavas osas lõppenud. Seega ei ole 2

(4)3-23-2637 kaebajal enam kohustust esitada 18.10.2023 korralduses toodud teavet ja dokumente. Kuivõrd MTA on võtnud vastu kontrolli lõpetava haldusakti, mis tugineb deklaratsioonide paranduste esitamisele, siis ei riku 18.10.2023 korraldus enam kaebaja subjektiivseid õigusi. Saab nõustuda kaebajaga, et tal on subjektiivne õigus vaidlustada kontrolli lõpetamise otsust, mis loetakse võrdseks maksuotsusega. Asjaolu, et kaebaja nimetatud otsusega ei nõustu, ei oma aga puutumust praeguses asjas vaidlustatud korraldusega. Juhul, kui kaebaja ei nõustu kontrolli lõpetamise otsusega, on tal õigus esitada selle peale kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse või vaideotsuse saamisest ja selles vaidluses hindab kohus kaebaja esitatud põhjenduste asjakohasust. Kaebaja põhjendused ei ole aga asjakohased praeguses asjas, kus on tegemist vaidlusega MTA 18.10.2023 korralduse õiguspärasuse üle, mille alus ja ese ei kattu vaidlusega kontrolli lõpetamise otsuse üle. Siinses vaidluses ei anna kohus hinnangut menetlust lõpetava otsuse õiguspärasusele ega lahenda kaebaja ja MTA vahel tekkinud mistahes erimeelsusi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kontrolli lõpetamise otsusega, ei ole seega käsitatav põhjendatud huvina menetluse jätkamiseks praeguses asjas, sest asjaolud ei ole omavahel puutumuses. Praeguse menetluse lõpetamine ei takista kontrolli lõpetamise teate vaidlustamist. Kui kaebaja leiab, et kontrolli lõpetamine on õigusvastane, on tal õigus esitada nimetatud otsusele kaebus. Seda tuleb teha 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse kättesaamisest ja sõltumata sellest, kas ta soovib esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. OÜ P 6 palub 31.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.01.2024 määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlemiseks.

§ 121

lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata. Praegusel juhul ei ole kaebeõiguse puudumine ilmselge ning kaebus tuleks lõpuni menetleda ja vajadusel kontrollida kaebeõiguse puudumist põhjalikumalt kohtuotsuses. Halduskohus leidis valesti, et kaebuse eesmärgiks oli mitte esitada maksuhaldurile korralduses nõutud teavet ning dokumente. Lisaks pidi kaebaja nagunii esitama nõutud teavet ja dokumente, sest kohtule kaebuse esitamine ei peata haldusakti enda kehtivust ega täitmist. Kaebaja esitas tühistamiskaebuse (

§ 37lg 2) ja kaebuse eesmärgiks oli osaliselt tühistada õigusvastane haldusakt.

Kaebaja eesmärk tuvastada haldusakti õigusvastasus ja tühistada õigusvastane haldusakt on jätkuvalt täidetav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuivõrd kaebaja on esitanud
  2. mai kohta parandatud deklaratsioonid ja MTA lõpetas sellest tulenevalt 10.11.2023 teatega kontrollimenetluse, ei ole kaebajal enam kohustust esitada 18.10.2023 korralduses nõutud teavet ja dokumente. Seega ei nähtu ringkonnakohtule, et 18.10.2023 korralduses sisalduv teabe ja dokumentide andmise kohustus iseenesest saaks jätkuvalt kaebaja õigusi riivata.
  3. Kaebaja seisukohtadest võib aru saada, et tema eesmärgiks ei ole olnud siiski vaidlustada MTA 18.10.2023 korraldust selles sisalduva dokumentide esitamise ja teabe andmise kohustuse tõttu, vaid kaebaja on soovinud vaidlustada 18.10.2023 korraldust kui menetlustoimingut, 3

(4)3-23-2637 millega alustati kaebaja suhtes kontrollimenetlust mh 2022. a mai deklaratsioonide osas.

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega on menetlustoimingu eraldi vaidlustamine lubatav üksnes piiratud juhtudel. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Lisaks tuleb arvestada, et menetlustoimingut ei saa tühistada, vaid selle vaidlustamine on võimalik õigusvastasuse tuvastamise nõudega (

§ 37lg 2 p 6), mille esitamisel on samuti piirangud.

Nimelt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Kaebaja avalduste põhjal ei ole alust arvata, et tema õigusi rikuks kontrollimenetluse alustamine iseenesest, vaid kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et tema õigusi rikub see, kui maksukontrolli tulemusel määrataks talle suurem maksukohustus. Seega saaks kaebus kontrollimenetluse alustamise kui menetlustoimingu peale kaitsta kaebaja õigusi juhul, kui see hoiaks ära võimaliku tema õigusi rikkuva haldusakti andmise. See pole aga enam võimalik olukorras, kus kaebaja on ise esitanud parandatud deklaratsioonid ja haldusakt on kontrolli lõpetamise teate näol juba antud (vt nt ka Riigikohtu 13.02.2023 määrus nr 3-21-1360, p 12.3). Sellises olukorras ei saa MTA 18.10.2023 korralduse kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine kuidagi mõjutada MTA 10.11.2023 kontrolli lõpetamise teate kui kontrollimenetluse lõpptulemusena tehtud haldusakti kehtivust. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul MTA 18.10.2023 korralduse kui menetlustoimingu vaidlustamise eeldused täidetud ning kokkuvõttes on õige halduskohtu järeldus, et kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus. 12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 25.01.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.