← Eesti

2-22-18866/29

Obsah (9)§ 657§ 662§ 465§ 524§ 477§ 526§ 172§ 531§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18866 Kohtuasi

) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Menetluse edasine käik

  1. Asja lahendamist ettevalmistav ringkonnakohtunik kuulas puudutatud isiku
  2. oktoobril 2023 isiklikult ära Harku sotsiaalkeskuses. Puudutatud isik avaldas oma nime, et ta on 51 aastat vana ja elab Keilas. Täpset aadressi ta ei mäleta, aga maja asub Kiriku lähedal, umbes 10 m bussipeatusest. Viimati käis ta seal neljapäeval. Harku sotsiaalkeskuses on puudutatud isik seetõttu, et ta elas metsas. Tabasalu sotsiaaltöötaja suunas ta siia üle-eelmisel aastal. Ta elas siin, aga praegu ei ela. Täna öösel jääb ta siia, vaja on nt tuba koristada. Edasi läheb puudutatud isik elama oma sõbra juurde Keilasse. Sugulasi puudutatud isikul ei ole. Küsimuse peale, millised on puudutatud isiku edasised plaanid oma elu korraldamisel, vastas ta, et tal ei ole plaane. Tahab elada Keilas sõbra (või 7 2-22-18866 sõbranna) juures. Metsa ei plaani ta praegu minna, kuna sõber andis võimaluse. Küsimuse peale, kuidas ta oma päevi sisustab, vastas puudutatud isik, et praegu laob sõbraga Keilas puid. Puudutatud isiku sõnul on tema sissetulek töövõimetuspension u 530–540 eurot ja sotsiaalabi u 30 eurot. Raha kulub peamiselt toiduainetele ja sellest piisab, et ära elada. Tööle teda keegi ei võta. Varem on ta töötanud koristajana, torumehena Maximas. Tööandjad on palunud tal lahkuda, joomise pärast. Praegu puudutatud isikul raha ei ole. Viimati sai ta raha
  3. oktoobril ja
  4. oktoobriks oli see otsas. Puudutatud isik hakkas jooma ja kogu raha kulus sellele. Puudutatud isik ei oska öelda, kui palju tal kuus alkoholi peale raha kulub. Küsimuse peale, kuidas puudutatud isik iseseisvalt hakkama saaks, vastas ta, et kunagi elas ja saab ka edaspidi, praegu toetavad ka sõbrad. Puudutatud isiku sõnul tal võlgu ei ole, v.a Harku sotsiaalkeskuse ees võlg seal elamise eest, mis väidetavalt on u 3000 eurot. Terviseprobleemidest on puudutatud isikul maksatsirroos ja südamehäired. Maks teeb valu. Sõltuvusravil ta käinud ei ole. Ükskord oli Kerstiga (sotsiaalkeskuse juhataja) selles kokku leppinud, aga loobus. Alkoholiga seoses on probleem, et kui ta ei joo, siis läheb kurjaks ja närvi. Puudutatud isik ka suitsetab paki päevas ning kopsudega on pahasti. Suitsetama hakkas ta 7aastaselt ja jooma 16-aastaselt. Praegu ta ravimeid ei võta, on võtnud mingeid kollaseid kapsleid. Need, mis arst kirjutas, said otsa. Rohkem pole ta arsti juures käinud, viimati üleeelmisel kuul. Oma ravimid ostis puudutatud isik ise välja. Asjaajamisega saab puudutatud isik enda sõnul ise hakkama, mh saab käidud bussiga linnas ja vajadusel ametiasutustes. Tal on pangakonto ja pangakaart, samuti ID-kaart. Poliitika puudutatud isikut ei huvita ja ta ei tea, kes on Eesti peaminister. Valimas käis ta viimati u 20 aastat tagasi. Puudutatud isik oli kindlal veendumusel, et eestkosteks ei ole vajadust. Ta saab ise kõigega hakkama.
  5. Kohtunik vestles
  6. oktoobril 2023 ka Harku sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja MKga. MK sõnul suunati puudutatud isik sotsiaalkeskusesse üle-eelmisel aastal, kuna tal polnud elukohta. Naisterahvas, kellega ta varem koos elas, lahkus u kaks aastat tagasi, pärijad palusid puudutatud isikul korterist lahkuda ja ta sattus metsa, kust ta toodi sotsiaalkeskusesse. Keskuses elamise omaosalus on pool summat. Alguses puudutatud isik seda maksis, edaspidi aina vähem. Praegu on võlg u 3000 eurot. Tõenäoliselt on tal ka muid võlgu, sest vahepeal ei julgenud ta Keilasse minna. Suvel paremate ilmadega läks ta telki, aga mõne päeva pärast tuli alati tagasi. Keegi pole sotsiaalkeskuses teda külastamas käinud (pere või sõbrad). Puudutatud isik peaks võtma maksa toetavat ravimit. Keskuses antakse talle kollast värvi ravimit, mille ta on ise välja ostnud. Ta sai perearstilt ka und toetava ravimi ja ostis selle ühe korra välja, kuid rohkem mitte. Augustis oli puudutatud isik alkoholimürgitusega haiglas, kus rõhutati, et ta ei tohi kindlasti alkoholi tarbida. Puudutatud isik käib vahepeal paariks päevaks ära, täpselt ei tea kus. Päeval on puudutatud isikul sageli klapid peas, käib koridoris, aitab vahel ühises koristamises kaasa. Puudutatud isik suhtleb keskuse venekeelsete klientidega ja tal on noorematele halb mõju. Ta sai teiselt tegevusjuhendajalt endale sobivas suuruses riideid, aga müüs need maha ja saadud raha jõi maha. MK arvas, et tõenäoliselt ei visataks puudutatud isikut sotsiaalkeskusest välja, kui ta on oma valla inimene. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel koosmõjus

§-ga 659 avalduse lahendamist puudutavas osas tühistada ja teha selles osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega avaldus osaliselt rahuldada. 8 2-22-18866 13.

§ 662

lg 3 ja § 238 lg 1 alusel võtab ringkonnakohus tõendina asja materjalide juurde avaldaja määruskaebusele lisatud Harku sotsiaalkeskuse vanemtegevusjuhendaja KK iseloomustuse puudutatud isiku kohta.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja eksinud tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus omistas ülemäära suure tähtsuse puudutatud isiku puudustega korraldatud ärakuulamisele ning jättis arvestamata olulised asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid puudutatud isiku arusaamisvõime ja käitumise kohta. Sellega ületas maakohus ühtlasi diskretsioonipiire PKS § 203 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel.
  2. Ringkonnakohus selgitab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (vt nt Riigikohtu
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 19; vt ka
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14). Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja (vt Riigikohtu
  7. oktoobri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13;
  9. novembri
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20–21). Seejuures tuleb arvestada, et isikule eestkostja määramine on sekkumine tema eraellu põhiseaduse (PS) § 26 mõttes, mis on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras, ning selline sekkumine riivab isiku õigust vabale eneseteostusele PS § 19 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb täisealisele isikule eestkostjat määrates kohtul silmas pidada esmalt seda, et PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet. Lisaks tuleb PKS § 203 lg 2 teise lause järgi arvestada isikule eestkostja määramisel ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid (vt Riigikohtu
  11. oktoobri
  12. a määrus 9 2-22-18866 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13;
  13. novembri
  14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20–21).
  15. Eestkostevajaduse hindamiseks peab kohus koguma ja võtma arvesse mitmesuguseid tõendeid. Siinsel juhul on maakohus omistanud määrava kaalu puudutatud isiku ärakuulamisel tajutule, jättes piisava tähelepanuta eksperdi arvamuse ning avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja seisukohtadest nähtuva. Eelkõige on kohus jätnud arvestamata ja vaidlustatud määruses hindamata asjaolud ja väited selle kohta, et puudutatud isik ei oska rahaga ümber käia ja seda oma vajaduste rahuldamiseks kasutada, ta ei mõista oma tegude (sh suures mahus alkoholi tarbimine; kogu sissetuleku lühikese aja jooksul alkoholi, suitsu ja energiajookide peale ära kulutamine; metsa elama minemine; võlgade võtmine ja asjade pandimajja viimine) tähendust ja tagajärgi mh oma toimetulekule ja tervisele ning ta käitub viisil, mis seab tema elu ja tervise ning toimekuleku vahetusse ohtu. Eelnevaga on maakohus rikkunud diskretsiooniõigust puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel ning ühtlasi ka kohtulahendi põhjendamise kohustust (

§ 465lg 2 p 8, § 442 lg 8 ja § 463 lg 2).

17. Seejuures ei võimalda puudutatud isiku ärakuulamise protokoll järeldada, et ärakuulamine, mille tulemustele maakohus peamiselt tugines, oleks korraldatud nõuetekohaselt ja andnud alust maakohtu viidatud järelduste tegemiseks. 17.1.

§ 524

lg 1 järgi on kohus kohustatud kuulama isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Ärakuulamise eesmärk on, et eestkostet ei seataks põhjendamatult ja et eestkoste seadmisel oleks eestkostja ülesanded võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15). Isiku ärakuulamise tulemused ja kohtu järeldused vahetu mulje teel saadud veendumuse sisu kohta peavad olema nähtavad hiljemalt kohtulahendist (vt samas, p 17;

§ 477lg 5 viies lause).

17.

  1. Maakohtu
  2. juuni
  3. a ärakuulamise protokollist ei nähtu, et kohus oleks pidanud puudutatud isikuga vahetut vestlust sellise sisu ja mahuga, mis võimaldaks teha järeldusi tema teovõime piiratuse ja eestkostevajaduse kohta. Protokollist nähtub, et valdava osa ajast on esitanud seisukohti avaldaja esindaja ja Harku sotsiaalkeskuse juhataja ning puudutatud isiku üksikud sõnavõtud on pigem reaktsioonid eelnimetatud isikute öeldule. Protokollist ei nähtu, kas ja mida kohus puudutatud isikult küsis, mistõttu ei ole kontrollitav maakohtu väide, et tema vastused olid asjakohased. Samuti on eestkostevajaduse kohta järelduste tegemiseks ebapiisav teemade ring, mida puudutatud isiku avaldatu puudutab, piirdudes tema väidetega selle kohta, et ta tarvitab alkoholi, suitsetab (10 pakki kuus) ning läheb pärast istungit metsa ja enam tagasi ei tule; ta on töötanud raudteel, Maximas valvurina ja Laagri kaubamaja koristajana; sotsiaalkeskuses on teistel keelatud temaga suhelda ning pandimajast lubati tema dokument tagastada. Kolleegiumi hinnangul ei saa nende põgusate avalduste põhjal teha järeldust, et puudutatud isik saab kõigest aru, teeb oma elukorraldust puudutavaid otsuseid teadlikult ja on adekvaatne ning eestkostet ei vaja. Eeltoodut arvestades kuulas ringkonnakohus puudutatud isiku ka ise ära, et kujundada vahetu mulje tema psüühilisest seisundist ja eestkostevajadusest.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul saab asja materjalide ja puudutatud isiku ärakuulamise tulemuste põhjal järeldada, et puudutatud isikul on nõrgamõistuslikkus ja muu psüühikahäire (alkoholisõltuvus), mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning millest tulenevalt tema teovõime on osaliselt piiratud. 10 2-22-18866 18.
  5. Õiguskirjanduses on käsitatud vaimuhaigust TsÜS § 8 lg 2 tähenduses psüühilise tegevuse sügava häirena ja nõrgamõistlikkust püsiva vaimse alaarenguna. Meditsiinialaselt kuuluvad need terminid katusmõiste psüühikahäire alla.1 18.
  6. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng käitumishäiretega (F70.1) ja alkoholisõltuvus (F10.2). Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Puudutatud isiku haiguslik seisund on püsiva iseloomuga ning ei ole alust prognoosida paranemist. Täpsemalt leidis ekspert, et puudutatud isik ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama; ei suuda teha tehinguid, v.a pisitehinguid; vajab suunamist ja juhendamist nii oma elu korraldamisel ja ametiasutustega suhtlemisel kui ka järelevalvet alkoholisõltuvuse tõttu; ei oska korraldada oma ravi- ja sotsiaalteenuseid. Samas on puudutatud isik suuteline teostama valimisõigust. 18.
  7. Eksperdi järeldusi kinnitavad ka avaldaja esile toodud asjaolud, puudutatud isiku esindaja ülevaade ja järeldused puudutatud isikuga
  8. jaanuaril 2023 toimunud kohtumisest, Harku sotsiaalkeskuse vanemtegevusjuhendaja KK iseloomustus (dtl-d 67–68) ning ringkonnakohtule puudutatud isiku ja Harku sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja MK poolt
  9. oktoobri
  10. a ärakuulamisel avaldatu. 18.3.
  11. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik ei suuda planeerida oma rahaasju ja ei mõista vajadust kasutada oma sissetulekuid eluks vajaliku hankimiseks. Puudutatud isiku sissetulekuks on töövõimetuspension, mis tema enda sõnul oli oktoobris 2023 vahemikus 530– 540 eurot, ja sotsiaalabi u 30 eurot. Selle raha kulutab puudutatud isik avaldaja sõnul ära vahetult pärast raha saamist, ostes alkoholi, suitsu ja energiajooki; KK iseloomustusest nähtuvalt vahel ka saia ja limonaadi (dtl 67). Oma esindajale avaldas puudutatud isik
  12. jaanuaril 2023 toimunud vestlusel, et tema raha kulub sigarettidele ja energiajookidele, vahest ostab ta ka viina; kui raha tuleb arvele, siis saab ta sõpradega kokku ja „tarvitab“ (dtl 24). Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik ringkonnakohtule, et ta oli viimati saanud raha
  13. oktoobril ning see oli otsas
  14. oktoobriks, kuna puudutatud isik hakkas jooma ja kulutas sellele kogu raha. Samal ajal ei tasu puudutatud isik oma eluaseme eest, s.o Harku sotsiaalkeskuses elamise omaosalust, ja tema võlg Harku sotsiaalkeskuse ees on 3000 euro kandis (nüüdseks võib-olla juba rohkem) (dtl 67; MK avaldatu
  15. oktoobri
  16. a ärakuulamisel). Kui kogu puudutatud isiku sissetulek kulub mõne päevaga alkoholi, suitsu ja energiajookide peale, ei jää talle ülejäänud kuuks raha ka toidu, esmatarbekaupade, riiete jm eluks vajaliku jaoks. Kuna puudutatud isikul on ka hiljem olnud raha vaja, on ta võtnud võlgu ja viinud oma asju pandimajja. KK iseloomustusest nähtuvalt on puudutatud isik müünud ära oma isiklikud asjad ja ka kõik riided ja jalanõud, mis talle on võimaldatud sotsiaalkeskuse poolt (dtl 67). Avaldaja ja Harku sotsiaalkeskuse esindajate sõnul on puudutatud isikul võlgnevusi eraisikute ees, kes on käinud teda sotsiaalkeskuses ähvardamas (dtl-d 3, 24–25, 46, 67); enne sotsiaalkeskusesse tulekut oli ta ostnud nt järelmaksuga televiisori (dtl 46). Eelnev näitab, et puudutatud isik ei saa aru vajadusest oma kulutusi läbi mõelda ega oska neid juhtida, vaid kulutab oma raha kiiresti, impulsiivselt ning eluks mittevajalike ja tervist kahjustavate asjade peale. Ta ei orienteeru oma võlgades ja kohustustes ning tema kohustused aina kasvavad. Eelnevat arvestades on kolleegiumi hinnangul põhjendatud psühhiaatri järeldus, et puudutatud isik ei ole oma vaimse tervise seisundist tulenevalt suuteline tegema rahalisi tehinguid, v.a pisitehinguid (dtl 17). Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M., Saare, K., Sein, K., Varul P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2022, § 8, p 3.2.3.
  17. 1 11 2-22-18866 18.3.
  18. Puudutatud isik ei mõista oma tervislikku seisundit ja oma käitumise mõju sellele ning seab oma tegevusega enda elu ja tervise otsesesse ohtu. Avaldaja esile toodust ja KK iseloomustusest nähtuvalt on puudutatud isikul maoprobleemid (tal on pool magu ära lõigatud), mistõttu ta peab sööma regulaarselt ja korraga väikestes kogustes, kuid ise ta süüa teha ei oska ja sobiva toidu vajalikkust ei mõista; talle on määratud ravimid, mida ta välja ei osta (mäluprobleemide ja raha puudumise tõttu) ja iseseisvalt ei tarvita; tal on tugev alkoholiprobleem ja suurtes kogustes alkoholi tarvitatuna on teda korduvalt leitud kusagil maas või pingil magamas, sõltumata aastaajast; ta on sattunud alkoholi liigtarvitamise tõttu haiglaravile (alles augustis 2023); tema siseelundid on alkoholi tarvitamisest kahjustatud (vahel ei ole ta pärast alkoholi tarvitamist võimeline päevi midagi sööma) ja arst on tal alkoholi tarvitamise rangelt keelanud, kuid ta ei pea sellest keelust kinni (dtl-d 67–68). Avaldaja väitel puudub puudutatud isikul ka haigusteadlikkus (dtl 3). Ringkonnakohtu korraldatud ärakuulamisel oli puudutatud isik küll teadlik sellest, et tal on maksatsirroos ja südamehäired, kuid ta avaldas, et praegu ta ravimeid ei võta, ning polnud täpselt teadlik, mis ravimeid ta peaks võtma (on võtnud „mingeid kollaseid kapsleid“). Ka oma esindajale avaldas puudutatud isik
  19. jaanuaril 2023 toimunud vestlusel, et ta peab võtma ravimeid, aga alati ei tarvita (dtl 24). Lisaks, ehkki puudutatud isiku sõnul on tal kopsudega pahasti, avaldas ta ringkonnakohtule, et suitsetab paki päevas. Eelnev ei anna alust järeldada, et puudutatud isik oma terviseseisundit ja ravivajadust mõistaks. Seda, et puudutatud isik ei mõista täielikult oma alkoholiprobleemi, kinnitab nt see, et asjas esitatud psühhiaatri arvamuse kohaselt väitis puudutatud isik
  20. jaanuaril 2023 psühhiaatrile, et tal oli alkoholiprobleem, aga enam ei ole ta võtnud (dtl 16). Avaldaja esile toodust aga nähtub, et puudutatud isiku alkoholiprobleem kestab. Ka psühhiaater leidis, et puudutatud isikul puudub tema alkoholisõltuvuse osas kriitika (dtl 17). Samuti toetavad asja materjalid psühhiaatri järeldust, et puudutatud isik ei suuda korraldada enda raviteenuseid (dtl 18). Ringkonnakohtule avaldas puudutatud isik ärakuulamisel, et arsti kirjutatud ravimid said otsa, aga ta pole rohkem arsti juures käinud. Avaldaja esile toodust nähtub, et puudutatud isik ei osta iseseisvalt ka endale määratud ravimeid välja. Ehkki puudutatud isik vajaks ilmselt alkoholist võõrutamise ravi, avaldas ta ringkonnakohtule ärakuulamisel, et ta pole sõltuvusravil käinud ning ehkki oli selles korra Harku sotsiaalkeskuse juhatajaga kokku leppinud, loobus ta sellest. Eelnev näitab, et puudutatud isik ei tee otsuseid, mis oleks tema tervise huvides, ning ei suuda tagada endale vajalikku ravi ja ravimeid. 18.3.
  21. Ühtlasi nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma vajadusi seoses eluaseme, igapäevase toidu jm igapäevase elukorraldusega ning tema tegevus seab ohtu nende vajaduste rahuldamise. Asjas esile toodust nähtub, et enne Harku sotsiaalkeskusesse toomist elas puudutatud isik metsas telgis, kusjuures sotsiaalkeskuse juhataja sõnul olid telgist alles sisuliselt ribad (vt maakohtu
  22. juuni
  23. a ärakuulamise protokoll, lk-d 1 ja 2; dtl 67). Telgis elamist on puudutatud isik ka ise kinnitanud, mh psühhiaatrile (dtl 16) ja endale määratud esindajale (dtl 24). Puudutatud isik on määratud sotsiaalkindlustusameti otsusega kogukonnas elamise teenusele tähtajaga kuni
  24. august 2027 (dtl 3), kuid ta ei tasu teenusel elamise omaosalustasu. Maakohtus toimunud ärakuulamisel ähvardas puudutatud isik, et läheb pärast istungit uuesti metsa ja sealt enam tagasi ei tule (maakohtu
  25. juuni
  26. a ärakuulamise protokoll, lk 2). Ka oma esindajale oli puudutatud isik
  27. jaanuaril 2021 toimunud vestlusel avaldanud, et niipea, kui ilmad soojaks lähevad, läheb ta keskusest ära telgiga metsa (dtl 24). Seega ei mõista puudutatud isik elamiseks sobiva eluaseme vajalikkust ega suuda seda endale ise tagada. Kolleegium nõustub puudutatud isikule määratud esindajaga (vt dtl 25), et oma vaimupuudest tingitult võib puudutatud isik võtta vastu ebaadekvaatseid otsuseid, mis mõjutavad negatiivselt tema igapäevaelu ja kahjustavad toimetulekut. KK iseloomustusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik ka oma 12 2-22-18866 maoprobleemidest tingitud erisusi toitumisel (sobiv toit regulaarselt ja väikestes kogustes) ega suuda iseseisvalt endale vajalikku toitu korraldada. Kokkuvõttes on kolleegiumi hinnangul põhjendatud psühhiaatri järeldus, et puudutatud isik ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama (dtl 18). 18.
  28. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul on piiratud teovõime osas, mis puudutab tema rahaliste vahendite kasutamist ja rahaliste tehingute tegemist (v.a pisitehingud), füüsilise ja vaimse tervisega seotud küsimuste otsustamist ning vajaliku ravi, rehabilitatsiooni ja ravimite tagamist ning igapäevase elukorraldusega seotud küsimuste otsustamist ja inimväärsete elutingimuste (sh eluaseme, toidu, riiete ja esmatarbevahendite) tagamist, ning ta vajab selles osas eestkostet. Eelnevat arvestades vajab puudutatud isik eestkostet ka seoses tema toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamisega ning selleks vajaliku asjaajamisega ametiasutustes. Ka avaldaja on maakohtus toimunud ärakuulamisel avaldanud, et puudutatud isikust ei ole asjaajajat ja eestkostet on vaja mh selleks, et ta ei jääks teenustest ilma (dtl 47). Seevastu muu asjaajamisega näib puudutatud isik toime tulevat, kuna nt isikut tõendav dokument on tal olemas. Ka ringkonnakohtule väitis puudutatud isik, et ta saab käidud bussiga linnas ja vajadusel ametiasutustes. Puudutatud isiku arusaamise ja oma tegude juhtimise võime ei piira tema suutlikkust teha rahalisi pisitehinguid ja teostada valimisõigust. 18.
  29. Riigikohus on märkinud, et PKS § 203 lg 2 kolmanda lause järgi peab kohus andma eestkoste seadmisel ka hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Sellest lähtuvalt peab kohus eestkoste seadmisel andma hinnangu, kas piiratud teovõimega isik saab aru perekonna loomise tähendusest ja mõistab, mida tähendab vanemaks olemine (vt Riigikohtu
  30. mai
  31. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14). Kolleegiumi hinnangul ei ole asja materjalide ja puudutatud isiku ärakuulamise tulemuste põhjal alust kahelda puudutatud isiku võimes saada aru perekonna loomise, sh abielu sõlmimise ja isaduse tähendusest ning tagajärgedest. Seega ei ole puudutatud isiku teovõime perekonna loomisega seotud küsimuste otsustamise ja perekonnaõiguslike tehingute sõlmimise osas piiratud.
  32. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et puudutatud isiku elukorraldust puudutavad otsused, sh elukohata olemine ja tänaval aja veetmine, on teadlikud ning ta saab kõigest aru ja on adekvaatne, mistõttu ei ole alust tema põhiõigusi ja -vabadusi eestkoste seadmisega piirata. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad asja materjalid, et puudutatud isik ei mõista oma sõltuvustest tulenevat ohtu ja käitumise mõju oma elule, tervisele ja toimetulekule adekvaatselt. Tal puuduvad kriitilise mõtlemise, põhjus-tagajärg seoste mõistmise ja planeerimise võimed. Oma vaimse tervise seisundi tõttu ei orienteeru ta igapäevaelus ega suuda iseseisvalt oma elu korraldada ja toime tulla. Tema käitumine on impulsiivne ja ajendatud lühiajalisest heaolutundest – nagu puudutatud isiku esindaja põhjendatult välja toob, igatseb ta vabadust (telgiga metsas viibimine, sõltumata aastaajast) ja võimalust ajada omi asju sõpradega viina juues, sigarette ja energiajooke tarvitades, orienteerumata oma elulistes vajadustest. Seega ei ole tema otsused tehtud teadlikult ja kõiki olulisi asjaolusid arvestavalt. Kui jätta puudutatud isikule võimalus oma rahaliste vahendite kasutamise, tervist puudutavate küsimuste ja elukorralduse üle iseseisvalt otsustada, viib see suure tõenäosusega enesehävitusliku käitumiseni (mh alkoholi liigtarvitamine) ning võib seada otsesesse ohtu puudutatud isiku tervise (lisaks alkoholist põhjustatud kahjule ka nt külma ilmaga metsa telki elama minemine) ja toimetuleku (kogu sissetuleku lühikese ajaga alkoholi jmt peale ära kulutamine). Kolleegium nõustub puudutatud isiku esindajaga, et isiku õiguse vabadusele kõrval tuleb arvesse võtta ka tema võimet talle antud vabadust mõistlikult ja ennast kahjustamata realiseerida. Siinsel juhul seab puudutatud isiku üle eestkoste seadmata jätmine ohtu tema elu, tervise ja igapäevase 13 2-22-18866 toimetuleku. Seega on puudutatud isiku õiguste ja vabaduste piiramine eestkoste seadmise näol tema enda huvides põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste riivet on võimalik hoida minimaalsena seeläbi, et piiritleda selgelt eestkostja ülesanded ja näha ette mõistlik aeg eestkostevajaduse uuesti hindamiseks.
  33. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ja abiliste kaudu. 20.
  34. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 203 lg 2 teisest lausest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid. Mh on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus. Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades saama aru volituse tähendusest ja tagajärgedest, st olema volituse andmise ajal volitamise osas teovõimeline, et volitus kehtiks. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama (vt Riigikohtu
  35. novembri
  36. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8711, p 20). 20.
  37. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole alust arvata, et puudutatud isik oleks volituste andmisega (usaldusväärsetele isikutele) vabatahtlikult nõus, eelkõige osas, mis puudutab tema sissetulekute kasutamist. Harku sotsiaalkeskuse esindaja on maakohtus
  38. juunil 2023 toimunud ärakuulamisel välja toonud, et puudutatud isikuga on proovitud rääkida ja kuuks ajaks ta isegi andis oma kaardi (ilmselt mõeldud pangakaarti) sotsiaalkeskuse kätte, kuid oli selle siis tagasi võtnud, raha välja võtnud ja maha joonud (dtl 46). Tal pole ka perekonnaliikmeid või muid abilisi, kes võiks saada ja suuta teda aidata nendes küsimustes, mille osas tema enda teovõime on piiratud, ja keda puudutatud isik ka kuulaks ja kellega koostööd teeks. Ehkki avaldajal on võimalik puudutatud isikut tema elu korraldamisel aidata ja terviseküsimustes toetada ka ilma eestkoste seadmiseta, ei piisa siinsel juhul üksnes abistamisest ja suunamisest, vaid puudutatud isiku huvide kaitsmiseks ja tegelike vajaduste tagamiseks on vajalik, et avaldaja saaks teha puudutatud isiku tervist ja elukorraldust puudutavaid otsuseid ka siis, kui puudutatud isik ise nendega ei nõustu.
  39. Eelnevast tulenevalt on siinsel juhul õigustatud eestkoste seadmine ja puudutatud isikule eestkostja määramine. Lähtuvalt puudutatud isiku teovõime piiratuse ulatusest on eestkostja ülesanneteks (

§ 526

lg 2 p 3) järgnev: esindada puudutatud isikut kõigi rahaliste tehingute, v.a pisitehingud (vt allpool), tegemisel ning tagada puudutatud isiku rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine ja selle arvelt tema kohustuste täitmine, sh võlgade tasumine; otsustada ja korraldada puudutatud isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud küsimusi, mh tagada talle vajalik ravi, rehabilitatsioon ja ravimid; otsustada ja korraldada puudutatud isiku elukorraldusega seotud küsimusi ning tagada talle inimväärsed elutingimused, sh eluase, igapäevane toit, riided ja esmatarbevahendid; korraldada puudutatud isikule toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja -toetuste saamine ning esindada teda selleks vajalikul asjaajamisel ametiasutustes. 22. Vastavalt

§ 526

lg 2 p-le 4 märgitakse eestkostja määramise määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. 22.

  1. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et puudutatud isik on suuteline tegema rahalisi pisitehinguid. Ka avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja on olnud menetluses 14 2-22-18866 seisukohal, et talle võiks jääda pisitehingute tegemise õigus. Arvestades vajadust tagada puudutatud isiku sissetulekust tema eluks vajalike kulude katmine (sh eluase, toit ja ravimid) ja seda, et puudutatud isikule kättesaadav rahasumma ei võimaldaks tal sõltuvushäire mõjul osta korraga suures koguses alkoholi või sigarette, on põhjendatud näha puudutatud isikule pisitehingute tegemiseks ette 15 eurot nädalas. 22.
  2. Samuti on puudutatud isikul õigus iseseisvalt otsustada perekonnaõiguslike tehingute sõlmimise üle. Kuna puudutatud isiku üle ei seata eestkostet tema kõigi asjade ajamiseks, ei ole puudutatud isik valimisõiguse osas teovõimetu

§ 526lg 5 mõttes ning tal säilib õigus teostada valimisõigust.

  1. PKS § 204 lg-st 1 ja § 205 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut ja pole võimalik määrata ka sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud mh selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikujärgne elukoht. Siinsel juhul ei ole menetlusosalistele ega kohtule teada puudutatud isiku lähedasi ega muid füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes võiksid sobida eestkostja ülesandeid täitma ja sellega ka nõus olla. Seega on põhjendatud määrata puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja, arvestades, et puudutatud isik elab vähemalt alates
  2. a suvest Harku vallas (Harku sotsiaalkeskuses) ja asja materjalid ei võimalda järeldada, et ta oleks mõne muu valla- või linnavalitsusega tugevamalt seotud kui avaldajaga.
  3. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lg-le 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. PKS § 179 lg 5 kohaselt peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lg 3 järgi peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides.
  4. Kohus märgib, et PKS § 202 ja § 184 lg 1 kohaselt esitab eestkostja piiratud teovõimega isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja piiratud teovõimega isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Avaldajal tuleb esitada kohtule kirjalik nimekiri puudutatud isiku vara kohta hiljemalt
  5. aprillil
  7. PKS § 194 lg 2 järgi esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama iga aasta
  8. veebruariks eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. Esimene aruanne tuleb esitada
  9. veebruariks
  10. Aruande vorm ja selle täitmise juhend on kättesaadav aadressil https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/eestkostja-aruande-vorm. Aruanne tuleb esitada Harju Maakohtule. 27.

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse täisealisele isikule eeskostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

§ 526

lg-st 3 tulenevalt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg-st 4 tulenevalt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja 15 2-22-18866 ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Arvestades siinse juhtumi asjaolusid ja eestkostja määramise põhjuseid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hinnata puudutatud isiku eestkostevajadust uuesti kahe aasta pärast. Seega tuleks kohtul otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine hiljemalt 20. veebruaril 2026. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta

§ 172

lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 kohaselt riigi kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. 29. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 531

lg 1 alusel hakkab määrus eestkostet puudutavas osas kehtima ja on täidetav alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 30.

§ 696

lg 3 esimese lause ja § 532 lg 1 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti (siinsel juhul puudutatud isik), eestkostjaks määratu (avaldaja), samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. (allkirjastatud digitaalselt) 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.