← Eesti

2-23-14464/21

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-14464 Määruse kuupäev Tartu,

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Urmas Volens ja Margit Vutt Kohtuasi Pristine Capital OÜ hagi Quokka Capital OÜ ja OÜ Alasniidu LA vastu võla nõudes. Hagi tagamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Quokka Capital OÜ ja OÜ Alasniidu LA määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Pristine Capital OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus Kostja Quokka Capital OÜ Kostja OÜ Alasniidu LA Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  8. Jätta Quokka Capital OÜ määruskaebus läbi vaatamata ja rahuldada OÜ Alasniidu LA määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Pristine Capital OÜ (hageja) esitas
  10. oktoobril 2023 Harju Maakohtusse hagi Quokka Capital OÜ (kostja I) ja OÜ Alasniidu LA (kostja II) vastu, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 1 080 000 eurot, intressi 168 777 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 284 372 eurot 27 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I
  11. juulil 2017 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 1 080 000 eurot. Kostja I kandis saadud laenu oma tütarühingule (kostja II), kes kasutas saadud raha mh oma võlgade kustutamiseks. Kuigi laenu tagastamise tähtaeg oli kokku 2-23-14464 lepitud
  12. aastaks, võimaldasid laenulepingu tingimused hagejal nõuda laenu tagastamist juba varem. Seda võimalust hageja ka kasutas, kuid kostja I laenu õigel ajal ei tagastanud. Hageja leiab, et kostjad vastutavad laenu tagastamise eest solidaarselt. Mõlema kostja tegevust kontrollib Maria Nazarova ning kogu kostja I vara on kostjale II üle antud. Tegemist võib olla ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 lg 1 mõttes ning VÕS § 183 lg 1 järgi vastutavad mõlemad kostjad solidaarselt hageja ees. Hageja leiab, et laenu üleandmine hagejalt kostjale I on näilik tehing, kuna laen anti tegelikkuses kohe kostja II kasutusse tema äritegevuse tarbeks. Tegelikud laenulepingu pooled on hageja ja kostja II. Täidetud on eeldused, mis võimaldavad võlausaldajal esitada solidaarnõude nii ema- kui tütarettevõtja vastu. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus mh arestida kostjale II kuuluvad pangakontod (sh mistahes muu krediidiasutustes registreeritav kostja vara ja väärtpaberid) 1 662 749 euro 82 sendi ulatuses. Hagi tagamise taotluse kohaselt puudub kostjal II avalikest registritest nähtuvalt mistahes vara. Tema ainsal juhatuse liikmel on ajutine elamisluba, mis lõpeb peatselt ning mida ei pikendata. See viitab ohule, et ta võib lahkuda Eestist ja püüda vältida kohustuste täitmist. Hagejal on kahtlus, et kostja II võib asuda vara peitma, kuna varem on seda teinud ka kostja I. Seega on oht, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks.
  13. Maakohus rahuldas
  14. oktoobri
  15. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning arestis hagi tagamise korras kostjale II kuuluvad arvelduskontod (sh mistahes muu krediidiasutustes registreeritav kostja II vara ja väärtpaberid) kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides nõudesumma 1 662 749 euro 82 sendi ulatuses hageja kasuks. Kohus leidis, et hagi tagamise avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 381 nõuetele ja hageja on piisavalt põhistanud hagi tagamise vajadust. Esitatud asjaolude põhjal võib hagi tagamata jätmisel tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu, seega tuleb hagi tagamiseks kohaldada kontode aresti. Hagi tagamine on vajalik, et tagada kohtuotsuse täitmise võimalikkus. Kohaldatav abinõu koormab kostjat II üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
  16. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus täielikult rahuldamata. Kostjate hinnangul ei ole maakohus hagi perspektiivikust nõuetekohaselt kontrollinud. Hagejal puudub kostjate vastu nõue. Kostja I ei ole oma ettevõtet kostjale II üle andnud, mh ei kandnud ta kogu laenusummat üle kostjale II. Hageja ei ole nõude ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistanud. Hagi tagamiseks puudus alus, kuna kostja II on maksevõimeline äriühing ning omab piisavalt vara hageja väidetava nõude rahuldamiseks. Arvelduskontode arestimine on kostjat II äärmiselt koormav tagamisabinõu ning selle kohaldamisel ei ole kohus kostja II huvidega arvestanud.
  17. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
  18. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 2

(4)2-23-14464
  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. detsembri
  3. a määrusega kostjate määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt ei anna kostjate määruskaebuse väited alust maakohtu hagi tagamise diskretsiooniotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Maakohus leidis hagiavalduse nõude ja asjaolude põhjal õigesti, et selles sisalduvate väidete õigsust eeldades on hagi lubatav ja õiguslikult perspektiivikas ning hageja on oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud. Hagi tagamise menetluses ei hinnata tõendeid nõude olemasolu kindlakstegemiseks, vaid piirdutakse hagi lubatavuse kontrollimisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Kostjad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad kohtute määrused tühistada ja jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi tagatud alusetult, kuna täitmata on hagi tagamise eeldused. Hageja ei ole nõude ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Hageja väited on tõendamata ja paljasõnalised. Ehkki ringkonnakohus määras hagejale tähtaja hagi tagamise aluseks olevate asjaolude täiendavaks põhistamiseks, ei ole hageja seda suutnud teha. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei võimaldanud kostjatel hageja uute asjaoludele ja tõendite kohta seisukohta avaldada. Kohtud ei ole põhjendanud, miks on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
  5. Hageja vaidleb kostjate määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja I määruskaebus jäetakse läbi vaatamata ning kostja II määruskaebus rahuldatakse.
  7. Kolleegium leiab, et kostja I ei saanud ringkonnakohtu määrust vaidlustada, kuna määrus ei puuduta tema õigusi. TsMS § 696 lg 1 esimesest lausest tulenevalt saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes määrusega puudutatud menetlusosaline. Seega sai kumbki kostja vaidlustada ringkonnakohtu määrust üksnes teda puudutavas osas. Praegu on kostjad esitanud ühise määruskaebuse, kuigi vaidlustatakse üksnes hagi tagamise taotluse rahuldamist kostja II suhtes. Kuna esitatud asjaoludel puudub alus lugeda kostjaid vältimatuteks kaaskostjateks (TsMS § 207 lg 3), siis ei saa kostja I ringkonnakohtu määrust vaidlustada ning tema määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi vaatamata. Samadel põhjustel (vt TsMS § 660 lg 1) on ka ringkonnakohus ja maakohus ekslikult menetlenud kostja I määruskaebust maakohtu hagi tagamise määruse peale.
  8. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused: hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väiteid on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 13).
  9. Üks hagi tagamise eeldustest on, et tagatav hagi peab olema õiguslikult perspektiivikas. Õiguslikult perspektiivituks saab pidada hageja nõuet, mida ei oleks hagis esitatud asjaolude 3
(4)2-23-14464 tõendatuse korral võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 13). Kuigi üldjoontes kontrollib kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel rahalise nõude õiguslikku perspektiivikust ka TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 järgi, ei tähenda ainuüksi hagiavalduse kohtule esitamine ega selle kohtumenetlusse võtmine automaatselt seda, et kohus saab hagi tagamisel lugeda rahalise nõude usutavaks ega peaks rahalise nõude õiguslikku perspektiivikust hindama (RKTKm 28.12.2022, 2-21-3244/37, p 15.1). Hagi õigusliku perspektiivituse korral jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 16).
  1. Praeguses asjas ei ole kohtud hagi tagamise taotlust rahuldades hinnanud nõuetekohaselt hagi õiguslikku perspektiivikust. Nõude perspektiivikuse kaalumine hõlmab ka esialgse hinnangu andmist sellele, kas hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral oleks nõude rahuldamine mõnel materiaalõiguslikul alusel põhimõtteliselt võimalik. Maakohus on nimetanud küll lepingulist suhet hageja ja kostja I vahel, kuid täiesti käsitlemata on kostja II vastu esitatava nõude õiguslik põhistatus. Kuna maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõud puudutasid vahetult kostja II õigusi (kohus arestis hagi tagamise korras kostjale II kuuluvad arvelduskontod ja väärtpaberid), siis tulnuks kohtul kontrollida, kas hageja on oma nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ka kostja II puhul, mis võimaldaks hageja esitatud faktiväidete õigsust eeldades materiaalõiguslikult rahuldada hagi ka kostja II suhtes.
  2. Kohtute määrustest ei nähtu põhjendusi selle kohta, kas ja millisel materiaalõiguslikul alusel sai pidada õiguslikult võimalikuks hageja nõude rahuldamist kostja II suhtes. Hageja on kostja II solidaarvastutuse alusena nimetanud ettevõtte üleminekut (VÕS §-d 180 jj), kuid kohtud ei ole kujundanud seisukohta küsimuses, kas hagis esiletoodu (hagejalt saadud laenusumma väidetav ülekandmine kostjale II) võimaldab järeldada, et kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II. Samuti ei selgu kohtute määruste põhjendustest, kas kostja II solidaarvastutuse saaks õiguslikult kaasa tuua hageja ja kostja I vahelise laenulepingu väidetav näilikkus või muu hagis nimetatud asjaolu.
  3. Ülaltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama hagi tagamise eelduseid sisuliselt, sh kas hageja rahaline nõue kostja II vastu on õiguslikult perspektiivikas. Kolleegium märgib, et võimalik hagi tagamata jätmine selle õigusliku perspektiivituse tõttu ei takista hagi menetlemist, st ei ole välistatud, et hagi osutub hiljem siiski õiguslikult perspektiivikaks ja rahuldatakse (RKTKm 04.11.2015, 3-2-1-121-15, p 10).
  4. Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.