KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2023, Tallinn Haldusasj

) § 63 lg 1 p 11 ja

§ 64lg 4 alusel televiisori kasutamise keelamisega 7 päevaks.

24.06.2021 ettekande nr 1-21-6017 kohaselt ei allunud X 24.06.2021 vanglaametniku korraldusele asuda tööle. X põhjendas keeldumist sellega, et talle ei olnud tutvustatud tööle määramise käskkirja. Kinnipeetav selgitas distsiplinaarmenetluses, et tema tervis ei võimalda tal pakutavat tööd teha ning vangla ei võimalda tal tervist parandada. Samas tõi kinnipeetav välja, et ta on nõus tegema lihtsamat tööd, milleks pole vaja rakendada füüsilist jõudu. Distsiplinaarmenetluse protokollile kinnipeetav kirjalikult vastuväiteid ei esitanud.

§ 67

p 1 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt

§ 37

lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui tal ei esine sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud töötamist välistavaid asjaolusid.

§ 37lg-s 2 sätestatud töötamist välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Tallinna Vangla arst oli 04.11.2020 lubanud Xl töötada toitu ja joogivett käitleva töötajana, samuti toidu ja joogivee käitlemisruume puhastava töötajana. Tallinna Vangla arsti 19.07.2021 selgituste kohaselt võib X töötada koristajana, pesta mopiga põrandaid ja pühkida tolmu. Samas tõi arst välja, et arvestades isiku diagnoosi ja vasaku käe liigutuste piirangut, võib ta töötada, kui töö ei ole seotud vasaku käe füüsilise koormusega. Xle on alates 16.05.2012 määratud politsei töövõimetuspension ning alates 31.05.2015 on X töövõime kaotuse määr 80%. Xle tutvustati 31.03.2021 käskkirja nr 5-3/21/442 samal päeval kell 14.04, kuid ta keeldus käskkirjaga tutvumist allkirjaga kinnitamast. Kinnipeetaval ei ole kambrikaaslast ja ta on koristanud enda kambrit iseseisvalt. Eluosakonna koristamine on lihtne, tavapärane olmeline tegevus, mis sarnaneb kambri koristamisega, ainult territoorium on suurem. Vestluses inspektor-kontaktisikuga on kinnipeetav avaldanud soovi õppida kutsekoolis abikoka eriala, et vabanedes asuda tööle abikokana. Kinnipeetava tervislik seisund ei ole olnud takistuseks sportimisel, kus ta kasutab vajadusel mõlemat kätt. Isik mängib aktiivselt jalgpalli, jookseb, kummardab, haarab esemeid ja koordinatsiooniga tal probleeme ei ole. Kui isiku tervislik seisund võimaldab sportida, saab ta täita ka töökohustust. Xl on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust samalaadsete rikkumiste eest. Proportsionaalne karistus on

63 lg 1 p 11 alusel isikliku televiisori kasutamise keelamine 7 päevaks.

1. X esitas Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 kehtetuks tunnistamiseks vaide.
2. Tallinna Vangla 15.09.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/423-2 jäeti vaie rahuldamata. Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkiri on põhjendatud, kaalutlusvigadeta, vorminõuetele vastav ja määratud karistus on proportsionaalne, arvestades rikkumise raskust ja asjaolu, et kinnipeetav 2

§ 37lg-st 1.

Kinnipeetav ei ole kohustatud töötama, kui ta on üle kuuekümne aasta vanune; omandab üld- või kutseharidust või osaleb tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusel; ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama; ta kasvatab kuni kolmeaastast last (

§ 37lg 2).

Kinnipeetava töövõimelisuse teeb kindlaks arst (

§ 37lg 3).

Kaebajal on alates 31.05.2015 osaline töövõime. Distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei ole vangla arst, kes on teadlik kaebaja terviseseisundist ja vanglas teostatavatest majandustöödest, näinud takistust kaebaja majandustöödele määramises, sh koristustöödel rakendamises. Arst on 16.06.2020 hinnanud kaebaja töövõimet ja leidnud, et ta võib töötada vangla majandustöödel. Arst andis 04.11.2020 kaebajale loa töötada ka kokkupuutes toiduga ja joogiveega. Tervisetõendi kohaselt võis kaebaja töötada ka toidu ja joogivee käitlemisruume puhastava töötajana. Arst täpsustas 03.02.2021, et kaebaja võib töötada, kui töö ei ole seotud vasaku käe füüsilise koormusega.

§ 67

p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vanglas julgeoleku tagamiseks vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Vanglaametniku 24.06.2021 korraldus ei olnud ilmselgelt tühine ja kaebajal oli kohustus seda täita. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt ei keeldunud kaebaja korraldust täitmast tervislikel põhjustel, vaid väitis, et talle ei ole tööle määramise käskkirja tutvustatud. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et kaebaja oli käskkirjaga tutvunud ja töökohustusest teadlik, kuid keeldus haldusaktiga tutvumise kohta allkirja andmast. Terviseprobleemidele asus kinnipeetav menetluse käigus viitama hiljem, kuid ka siis ei 3

§ 63lg 1 alusel distsiplinaarkorras karistada.

Praegusel juhul ei olnud kaebaja poolt korralduse täitmata jätmine õigustatud ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p-i 4 alusel, mis annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Kuna kaebaja tervislik seisund ei takista tal vanglas koristustöid tegemast, ei olnud korraldusele allumatusele õigustust. Eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamine ei eelda üldjuhul suuremat füüsilist pingutust kui elukambri koristamine, milleks tuleneb kinnipeetavale kohustus

§ 67p-st 4 ja Tallinna Vangla kodukorra p-st 1.13.3.

Kaebaja osas käimas olevas haldusasjas nr 3-21-1467 vaatas menetleja 21.07.2021 spordisaali kaamera salvestist, millest nähtuvalt suudab kaebaja mängida aktiivselt jalgpalli, joosta, kummardada, esemeid haarata ja kõiki jäsemeid liigutada, koordinatsiooni säilitamisega tal probleeme ei olnud. Praegusele kaebusele vastamisel tutvus vastustaja S3 eluosakonna I ja II korruse 26.06.2021 turvakaamerasalvestistega, millelt kajastub kaebaja liikumine eluosakonnas – kaebajal ei esinenud välistust vasaku käe kasutamiseks. Seega, kui kaebaja tervislik seisund võimaldab tal spordisaalis sportida ja jalgpalli mängida, samuti igapäevaelus kätt kasutada, siis saab ta ka eluosakonda koristada. 7. Tallinna Halduskohtu 28.11.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja ei ole teinud etteheiteid distsiplinaarmenetluse läbiviimisele. Kaebaja tugineb

§ 37

lg-s 2 nimetatud erandile, mis peaks viitama, et kaebaja ei olnudki kohustatud töötama ja seetõttu ei saanud olla ka tegemist vanglateenistuse ametniku korralduse süülise eiramisega. Vastavalt

§ 37

lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 37

lg 2 p 3 järgi ei pea küll töötama kinnipeetav, kes ei ole selleks võimeline tervislikel põhjustel, kuid sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks tegema arst. Vangla arst oli tuvastanud, et kaebaja võib üldiselt töötada koristajana ning teha töid, mis ei ole seotud vasaku käe füüsilise koormusega. Vaidlustatud haldusakti ja vastustaja selgituste kohaselt on vangla arst kaebaja töövõimet hinnanud ning leidnud, et kaebaja rakendamisel majandustöödel, sh koristustöödel, ei ole takistust. Kaebaja on küll märkinud, et vastustaja ei ole millegagi tõendanud, et kaebaja tervise kohta oleks tehtud põhjalikke uuringuid, kuid seda, et vangla arst ei oleks tervislikku seisundit üldse hinnanud, kaebaja ei väida. Seega ei nähtu haldusasja materjalist, et kaebaja suhtes oleks pidanud kohalduma erand vastavalt

§ 37lg 2 p-le 3.

Kaebaja väide, et talle ei tutvustatud Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkirja, ei leidnud kinnitust. Tutvustamine nähtub haldusasja nr 3-21-1467 materjalist. Kuna 31.03.2021 käskkirja õigusvastasust ei ole tuvastatud, on tegemist õiguspärase haldusaktiga. Kaebaja oli käskkirjast 24.06.2021 teadlik. Seega oleks tulnud vanglateenistuse ametniku korraldus täita, sest tegemist oli õiguspärase korraldusega. Õiguspärase korralduse täitmata jätmisel oli tegemist

§ 67p-i 1 rikkumisega.

Sellele on vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel ka tuginenud. Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud, distsiplinaarsüütegu on tõendatud, distsiplinaarkaristuse määramist on kaalutud ja karistus ei ole ebaproportsionaalne. Seega ei ole 4

§ 37lg 2 p 3.

Vastustaja varasem, 31.03.2021 käskkiri nr 5-3/21/442, millega apellant määrati majandustöödele abitööliseks, ei oma tähtsust ja sellega ei saa arvestada. Jääb arusaamatuks, kuidas on halduskohus leidnud, et praeguses haldusasjas vaidlustatud 23.07.2021 käskkirja tühistamiseks ei ole alust, sest koristustöödele määramise käskkirja õigusvastasust ei ole tuvastatud, mis tähendab seda, et 24.06.2021 kaebajale antud korraldus oli samuti õiguspärane ning õiguspärase korralduse täitmata jätmisel oli tegemist

§ 67p-i 1 rikkumisega.

Asjaolu, et koristustöödele määramist puudutava käskkirja õigusvastasuse tuvastamine lõpetati haldusasjas nr 3-21-1467 selle mõju lõppemise tõttu, ei tähenda, et käskkiri oli õiguspärane. Riigikohus on 22.01.2012 otsuses nr 3-3-1-53-14 (p 15) märkinud, et

§ 37

lg-s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust.

§ 37

lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Praegusel juhul on apellandi töövõimetus tuvastatud enne kinnipidamisasutusse paigutamist ning seal töötamiseks korralduse andmist.

1. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde, rõhutades üle, et vangla arst on hinnanud apellandi töövõimelisust ja apellant rakendati tööle, mis oli talle jõukohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3. Vaidlusaluse 23.07.2021 käskkirjaga määrati kaebajale karistus tööst keeldumise eest. Kaebaja ei vaidlusta praeguses asjas tema tööle määramise käskkirja. Kuna Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkiri nr 5-3/21/442 oli 24.06.2021 kehtiv, oli see kaebajale täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2), hoolimata sellest, et kaebaja keeldus andmast allkirja käskkirjaga tutvumise kohta. HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja tööle määramise käskkiri kehtis kuni 01.09.2021, seega oli see kehtiv ka 24.06.2021 antud tööle asumise korralduse ajal.
4. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (

§ 67p 1). Vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab tühise 5

§ 37

lg 1 p 3) või tööle asumine oleks ohustanud tema elu ja tervist (TTOS § 14 lg 5 p 4). Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et kaebajat oleks 24.06.2021 tabanud ootamatu terviserike, mille tõttu ei olnud ta võimeline tööle asuma. 14. Kaebaja on Tallinna Vanglas määratud tööle ka varem, 13.01.2021 (ajavahemikuks 14.01.– 05.03.2021), mil ta keeldus eluosakonna koristajana tööle asumast (haldusasi nr 3-21-1048). Ringkonnakohus selgitas viidatud haldusasjas tehtud otsuses (p-d 13 ja 14), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud sedavõrd, et takistaks tal vanglas koristustöödel töötamast.

§ 37lg järgi teeb kinnipeetava töövõimelisuse tööd teha kindlaks arst.

Tallinna Vangla selgitas enne kaebaja tööle määramise käskkirja andmist välja kaebaja töövõime ja tööle määramise käskkirja andmisel ei soovinud kaebaja meediku poolt ülevaatamist. Kaebaja väidab, et tema üldine tervislik seisund ei võimalda töötamist koristajana. Olukorras, kus tööle määramise käskkiri on kehtiv, ei saa kaebaja selle väitega tööle asumisest keelduda.

1. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-3-1-53-14 tehtud kohtuotsus ei ole praeguse vaidluse lahendamisel oluline, sest kaebaja ei vaidlusta siin tööle määramise käskkirja. Viidatud vaidluses oli kinnipeetav hinnatud arsti poolt töövõimeliseks, kuid hüpertooniatõve tõttu ei saanud ta kõrge vererõhu tõttu iga kord töötada. Vererõhu kindlaksmääramiseks ja tööst keeldumise põhjendatuks pidamiseks oli vaja mõõta kinnipeetava vererõhku. Viidatud vaidluses jättis vangla kinnipeetava vererõhu õigel ajal mõõtmata. Praeguses vaidluses keeldus kaebaja tööle asumise korralduse täitmisest põhjendusel, et temale ei olnud tutvustatud tööle määramise käskkirja. Seega ei põhjendanud kaebaja tööst keeldumist enda tervisliku seisundiga. Tervislikule seisundile viitas kaebaja alles distsiplinaarmenetluses.
2. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja töövõime oleks tööle määramise käskkirja andmise (31.03.2021) ja kaebaja keeldumise tööle asumast (24.06.2021) vahelisel ajal halvenenud. Kaebaja ei taotlenud enne tööle asumisest keeldumist ka meediku poolt ülevaatamist.
3. Distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuse osas nõustub ringkonnakohus 23.07.2021 distsiplinaarmenetluse käskkirja ja 15.09.2021 vaideotsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).
4. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitanud ega kulude kandmist väitnud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
5. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6