← Eesti

2-23-103973/6

Obsah (6)§ 407§ 444§ 163§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-103973 Tsiviilasi OÜ GS C

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise 2

(5)tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolud
  1. OÜ GS Core nõuab 30.06.2023 hagis G. O.ilt 1350,07 euro põhivõlgnevuse, 30 euro sissenõudmiskulude, 304,95 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja põhinõudelt jooksva viivise al 01.07.2023 väljamõistmist seadusjärgses määras. Hageja nõue tuleneb kostja ja Coop Finants AS vahel 01.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot, intressimäär 10,9 % aastas, igakuine lepingu haldustasu 0,9 eurot (igakuine makse 182,74 eurot), lepingutasu 140 eurot (mille arvestab laenuandja laenusummast maha selle väljastamisel). Kostja teostas algselt osamakseid, kuid 20.04.2020 esitas kostja maksepuhkuse avalduse ning pooled sõlmisid 21.04.2020 kokkuleppe nr xxx, mille kohaselt uus põhisumma oli 4395,77 eurot, mis tulenes kehtiva laenulepingu xxx tasumata summade liitmise teel, s.o tasumata põhiosa 4331,10 eurot + intress 64,67 eurot. Intressimääraks lepiti kokku 19,9 % aastas, lepingu haldustasu 1,5 eurot, lepingutasu 15 eurot. Kostja tasus kokkuleppe nr xxx alusel vaid 3 esimest maksegraafiku makset. Kuna kostja ei täitnud endale võetud kohustusi ja teda hoiatati 30.09.2020 lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, ütles krediidiandja lepingu 29.10.2020 ülesütlemisavaldusega üles (kostja oli viivituses 4 üksteisele järgneva maksegraafikujärgse põhiosa maksega). Kostjat teavitati 29.10.2020 nõuete loovutamisest GelvoraSergel OÜ-le. Hageja märkis hagis, et kuna käesolevas asjas ei ole hagejal piisavalt tõendeid, mille alusel oleks võimalik tõendada, kas Coop Finants AS on enne laenu väljastamist kontrollinud kostja krediidivõimelisust, siis loeb hageja, et algne krediidiandja ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu esitas hageja kohtule võlaarvestuse lähtuvalt VÕS § 4034 lg-st 7 järgmiselt. Lepingu sõlmimisel oli laenu summa oli 7000 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Coop Finants AS-le kogusumma 5649,93 eurot (5482,20 eurot lepingu nr xxx katteks ja 167,73 eurot lepingu nr xxx katteks). Seega on kostja põhivõlg 1350,07 eurot (7000-5649,93=1350,07). Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt 1350,07 eurolt alates lepingu ülesütlemisele 29.10.2020 järgnevast päevast: 30.10.2020 – 31.12.2022 viivisemäär 8%, viivisesummaks 234,65 eurot ja 01.01.2023 –30.06.2023 viivisemäär 10,5%, viivisesummaks 70,30 eurot; kokku viivisenõue 304,95 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 1350,07 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja saatis kostjale tasulised meeldetuletused 08.07.2022 ja 05.09.
  2. Tuginedes põhilepingu punktile 4.
  3. ja VÕS §-le 113² lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kahe meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 30 eurot (25 + 5). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(5)5. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta sissenõudekulude osas.

  1. Hageja ise leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja esitas võlanõude arvestuse lähtuvalt VÕS § 4034 lg
  2. Kohtul puudub alus asuda teistsugusele seisukohale. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
  3. See ei välista põhinõude rahuldamist 1210,07 euro ulatuses. Hagis taotletud 1350,07 eurost (laen 7000 eurot - kostja tasutud summad 5649,93 eurot) tuleb lahutada ka lepingutasu 140 eurot, mis hagi kohaselt enne laenu väljamaksmist kinni peeti ja millele hagejal VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust ei ole. Kohus jätab hagi põhinõude 140 euro osas rahuldamata.
  4. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel sissenõudekulusid 30 eurot. Hageja ei ole kulusid ka esile toonud. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
  5. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest lepingu intressimäär ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, st antud juhul ei ole lepinguga kokku lepitud kõrgemat määra. Põhinõudelt 1210,07 eurot on perioodi 30.10.2020 – 31.12.2022 viivis 8% aastas 793 päeva eest 210,92€; 01.01.2023 – 30.06.2023 viivis 10,5% aastas 181 päeva eest 63,01€; 01.07.2023 – 31.12.2023 viivis 12% aastas 184 päeva eest 73,2€ ja 01.01.2024 – 09.01.2024 viivis 12,5% aastas 9 päeva eest 3,73€. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summa otsuse tegemise seisuga kokku on 210,92+63,01+73,2+3,73=350,86 eurot. Kohus piirab VÕS § 113 lg 5 alusel viivist põhinõude suurusega.
  6. Menetluskulud tuleb

§ 163

lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 11. Hageja põhjendatud menetluskulud on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot ja esindajatasu 20 eurot. Kohtutäituri menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu (48 eurot koos käibemaksuga) on põhjendatud osaliselt.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda kinnitanud. Seega on menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu põhjendatud 40 euro ulatuses. 4

(5)
  1. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud 375 eurot. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata ca 12% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista 88% hageja kuludest ehk 330 eurot.
  2. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. Kohus piirab VÕS § 113 lg 5 alusel viivist põhinõude suurusega. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.