← Eesti

2-23-108394/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Valga kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tanel Pürn Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 01.12.2023 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-23-108394 Tsiviilasi L.L ja J.L hagi K.L vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2298,28 eurot Hagejad: L.L (xxx) ja J.L (xxx), seaduslik esindaja A.V (xxx) Hagejate lepinguline esindaja: P.R Kostja: K.L (xxx) Kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Viimane istung RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Mõista K.L L.L kasuks välja 1672,64 eurot elatisena perioodi 26.02.2023 kuni 30.11.2023 eest.
  3. Mõista K.L J.L kasuks välja 1672,64 eurot elatisena perioodi 26.02.2023 kuni 30.11.2023 eest.
  4. Mõista K.L L.L kasuks alates 01.12.2023 kuni L.L täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  5. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  6. Mõista K.L J.L kasuks alates 01.12.2023 kuni J.L täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  7. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  8. Kohustada K.L tasuma välja mõistetud elatis A.V pangakontole nr xxx.
  9. Igakuine elatis tuleb tasuda eelneva kuu viimaseks päevaks.
  10. Määrata kindlaks otsuse resolutiivosa punktide 2 ja 3 täitmise kord nii, et kostja võib välja mõistetud summad tasuda osamaksetena 12 kuu jooksul alates otsuse Tsiviilasi nr 2-23-108394 jõustumisest, tasudes lisaks otsuse resolutiivosa punktides 4 ja 5 märgitud summadele esimese 8 kuu jooksul 139,39 eurot ja seejärel 4 kuu jooksul 139,38 eurot kummalegi lapsele.
  11. Jätta kostja 24.11.2023 esitatud tõend (pildifail) asja juurde võtmata.
  12. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil. 1 Menetluse käik ja poolte kokkuvõtlikud seisukohad 1.1 Hagejate L.L ja J.L seaduslik esindaja (ema) A.V esitas 26.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused elatise saamiseks K.L 220 eurot kummalegi lapsele. Vastuväite esitamise tõttu anti avaldused lahendamiseks hagimenetlusse. Kohus liitis asjad ühte menetlusse. 1.2 Hagiavalduse kohaselt on A.V ja K.L kooselust sündinud kaks last: L.L ja J.L. Lapsevanemad ei ela koos alates
  13. a. detsembrist. Lapsed kohtuvad isaga üle nädala nädalavahetustel, kuid on olnud perioode, kui lapsed pole pikemalt isa juures käinud, nt eriolukorra ajal
  14. a. märtsist ei käinud lapsed isa juures 2 kuud. Kuni
  15. a. juulikuuni maksis kostja ühe lapse kohta 150 eurot kuus. Alates
  16. a. augustist ei ole kostja oma lastele enam elatist maksnud.
  17. a. jaanuaris saatis hagejate seaduslik esindaja kostjale meeldetuletuse, kuid kostja väitis, et tal pole raha. Korduvad läbirääkimised kostjaga ei ole tulemusi andnud. Hagejate ema 6 kuu keskmine netosissetulek oli 4047,26 eurot, millele lisanduvad lapsetoetused 160 eurot ja L.L sotsiaaltoetus 138,08 eurot kuus. Hageja taotleb elatist veebruari 2 päeva eest (215,64:30=7,18x2) 14,36 eurot ja edasi PKS § 101 alusel miinimummääras. Hagejad taotlesid TsMS § 445 lg 1 alusel kostjale õigust tasuda seni tasumata elatis igakuiste jooksvate maksete kõrval 12 kuu jooksul, vähemalt 123,55 eurot kuni hagiavalduse esitamise ajast maksmata elatise võlgnevus on tasutud. Hageja väitel on kostja
  18. a. tasunud elatist 12.06 300€; 09.07 300€; 10.08 350€ ja 12.10 330€. 1.3 Kostja 12.06.2023 vastuse kohaselt on ta raskesse majanduslikku olukorda sattunud töökoha kaotuse tõttu. Lisaks tekitab kostjale probleeme tervis, eelkõige vaimne pool ning hetkel tegeleb ta oma vaimse tervise küsimusega. Kostja on kinnitanud, et ta on lastele alati olemas olnud, nendega tegelenud ning võimalusel toetanud kinkide või SPA või kino külastamisega. Kostja sissetulekuks on 320 eurot kuus ning kostja enda toidu ja elukoha osas toetavad teda tema pensionärist vanemad. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud palgatõendite kohaselt töötab kostja osalise koormusega, ca 60 tundi kuus tunnitasuga 5 eurot. Digiloo väljavõtte kohaselt on kostja 26.05.2022 pöördunud vaimse tervise probleemiga arsti juurde, kuhu ta on tagasi kutsutud 20.06.2022; eelnevalt jaanuaris pöördunud perearsti poole. 1.4 10.07.2023 eelistungil selgitas kohus kostjale väidete tõendamise vajadust ning et töö puudumine ei ole piisav vastuväide. Kostja selgitas, et ei ole trotsist rohkem arsti juurde 2

(5)Tsiviilasi nr 2-23-108394 pöördunud, teeb tööd 1-1,5 tundi päevas, puuet pole määratud, toetusi pole taotlenud. Lapsed on tema juures 2 nädalavahetust kuus. 1.5 Kohus andis pooltele läbirääkimisteks tähtaja, hagejad olid nõus elatisega 200 eurot lapse kohta alates
  1. juulist. Pooled olid nõus kokkuleppe mittesaavutamisel jätkama kirjalikus menetluses. 1.6 Pooled teatasid kohtule, et hageja ei nõustunud kostja pakkumisega tasuda laste emale
  2. a. augustist detsembrini igakuiselt 200 eurot ja alates
  3. a. jaanuarist igakuiselt 350 eurot. 1.7 01.09.2023 andis kohus kostjale tähtaja elatise vähendamise taotluse ja asjakohaste tõendite esitamiseks. Kohus selgitas täiendavalt miinimumelatise suurust ja seaduses sätestatud aluseid elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kohus saatis 01.09.2023 määruse koos hagejate seisukohaga kostjale ka eraldi e-kirjaga pdf-formaadis. Kostja ei vastanud midagi. 1.8 14.11.2023 määrusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses, võttis asja juurde seni esitatud tõendid, andis tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ja teatas otsuse teatavakstegemise aja. Kohus viitas eraldi väitele, et lapsed on kostja juures 2 nädalavahetust kuus ja palus esitada põhjendatud seisukohad, kas see võiks olla aluseks elatise vähendamisele. 1.9 Hageja esitas 22.11.2023 seisukohad, milles jäi hagi juurde ning leidis, et elatise vähendamiseks alust ei ole. Hageja esitas väited kostja poolt elatise tasumise kohta ja viitas tõendina pangakonto väljavõttele, kuid seda lisatud ei ole. 1.10Kostja esitas 24.11.2023 seisukohad, milles käsitleb lastega ja nende emaga suhtlemist ja probleeme, kuid ei ole väiteid seostanud elatisvaidlusega. Kostja on esitanud tõendina pildifaili telefonivestlusest, kuid pole selle asjakohasust põhjendanud. 2 Kohtuotsuse põhjendused 2.1 Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.2 Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 kohaselt ülal pidama. Hageja on esitanud tõenditena laste sünnitunnistused ja väljavõtte rahvastikuregistrist, mille alusel loeb kohus tuvastatuks, et hagejad on kostja alaealised lapsed. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. 2.3 PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 2.4 PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib elatise välja mõista muutuva suurusena määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist muutuva suurusena vastavalt seadusele. 2.5 Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad) eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 2.6 Hagiavalduse esitamise ajal (hagi loetakse TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 26.02.2023) oli baassummaks 209,2 eurot. Alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot. 2.7 Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskminebrutokuupalk) ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  5. aprillil. Hagiavalduse esitamise ajal oli arvestuse aluseks keskmine brutokuupalk 3
(5)Tsiviilasi nr 2-23-108394 1548 eurot, st lisandub summa (1548*3%) 46,44 eurot. Alates 01.04.2023 on arvestuse aluseks keskmine brutokuupalk 1685 eurot, st lisandub summa (1685*3%) 50,55 eurot. 2.8 Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest, s.o 80 eurot/2=40 eurot. 2.9 Seega kujuneb miinimumelatise suuruseks perioodil kuni 31.03.2023 (209,2+46,44-40) 215,64 eurot ja alates 01.04.2023 (249,78+50,55-40) 260,33 eurot. 2.10Kostja ei ole vastu vaielnud elatise tasumise kohustusele, kuid väidab, et ei suuda elatist tasuda töökoha kaotuse ja tervise tõttu. Kostja ei ole esitanud taotlust elatise vähendamiseks, sh PKS §-le 102 tuginedes ega põhjendanud täiendavalt, miks peaks elatise välja mõistma alla miinimummäära. Seadusest tulenevast kohustusest vabanemiseks ei piisa väitest, et töötasu on väike, eriti kui töötatakse osalise koormusega. Sellisel juhul tuleb leida tasuvam töö või täiendav töö. Töövõimetus oleks küll elatise vähendamise aluseks, kuid kostja on esitanud vaid
  1. aastast pärineva digiloo väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja tagasi kutsutud, kuid istungil selgitatu kohaselt ta rohkem arsti juures ei käinud. Ravi pooleli jätmise tõttu ei saa küll välistada, et kostjal on mittetöötamiseks mõjuv põhjus, kuid tõendite puudumise tõttu on sama tõenäoline, et seda põhjust tegelikult ei esine. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et talle oleks määratud või ta oleks taotlenudki töövõimetuse hüvitist või muid toetusi. Seega ei ole kostja esitatu alusel võimalik tuvastada tema töövõimetust ega muid elatise vähendamise aluseid, kuigi kohus on andnud selleks mitmeid võimalusi ning sellele on viidanud ka hageja. Seetõttu tuleb hagejate nõue rahuldada. 2.11Hagejad on taotlenud veebruarikuu eest elatist lapse kohta 14,36 eurot. Kuivõrd hagi loetakse esitatuks alates 26.02.2023 ning seega on hagejatel õigus taotleda veebruari eest elatist vähemalt 2 päeva kohta ning arvestada, et veebruaris on 30 päeva (tavapärane arvestus, kui loetakse, et igas kuus on võrdselt päevi), millest hageja on arvutustes lähtunud (215,64:30=7,18x2). Suurem päevade arv, kui tegelikult
  2. a. veebruaris
(28)tähendab ka kostja jaoks soodsamat olukorda, mistõttu kohus lähtub hageja nõudest. 2.12Eeltoodust (p 2.9) lähtudes on märtsi elatis lapse kohta 215,64 eurot ja aprillist detsembrini (8 kuu eest) 260,33 eurot ning elatis lapse kohta kuni kohtuotsuse tegemiseni kujuneb seega järgmiselt 14,36+215,64+8*260,33=2312,64 eurot. 2.13Hageja väitel on kostja
  1. a. tasunud elatist 1280 eurot. Kostja kinnitas eelistungil osaliste maksete tegemist ega ole hageja seisukohtadele vastu vaielnud. Kuigi hageja ei ole esitanud oma pangakonto väljavõtet, mis oli märgitud seisukoha lisana, võtab kohus aluseks hageja väited, et kostja on
  2. a. tasunud elatist 12.06 300€; 09.07 300€; 10.08 350€ ja 12.10 330€, kokku 1280 eurot. Kuivõrd makseid ei ole eristatud, loeb kohus elatise lastele võrdselt makstuks. 2.14Elatis lapse kohta kuni kohtuotsuse tegemiseni kujuneb seega järgmiselt 2312,641280/2=1672,64 eurot. 2.15Alates kohtuotsuse tegemisest 01.12.2023 mõistab kohus kummagi lapse kasuks välja elatise miinimummääras 260,33 eurot, mis eeldatavalt muutub alates 01.04.2024 vastavalt eelpool selgitatule. 2.16Hagejad on taotlenud elatise maksmist seadusliku esindaja pangakontole. Taotlus on põhjendatud, sest lapsi kasvatav vanem peab nende esindajana makstavat raha kasutama laste huvides (PKS 100 lg 2). 2.17Hagejad on taotlenud elatise maksmise tähtajaks määrata 30.-s kuupäev. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. PKS 100 lg 4sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuivõrd aga mõnes kuus on 31 päeva ja veebruaris 28 või 29 päeva, siis loeb kohus põhjendatuks määrata tasumise eelneva kuu viimaseks päevaks. 2.18Kohus rahuldab hagejate taotluse otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Arvestades summa suurust ja kostja enda väidetud makseraskusi on põhjendatud ajatada elatise võlgnevuse tasumine 12 kuu peale. Hagejate taotluse tegemise 4
(5)Tsiviilasi nr 2-23-108394 seisuga on summa suurenenud ning osamakse suuruseks kujuneb esimese 8 kuu jooksul 139,39 eurot ja seejärel 139,38 eurot. 2.19Kohus ei käsitle kostja 24.11.2023 seisukohti, sest need ei ole elatise väljamõistmisel asjakohased. Samal põhjusel jätab kohus asja juurde võtmata kostja 24.11.2023 esitatud pildifaili. Kuivõrd see on esitatud digitaalselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. 2.20TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.