KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1458 Haldusasi X. X. kaebus Tori Valla
§ 54
). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (
§ 56lg 3).
Ehitusloa andmisest tuleb keelduda, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade oma- 1 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=2312271/04516 3
(6)nikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Kaebaja ja kolmanda isiku vahel on 28.05.2015 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping, kokkulepe isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja asjaõigusleping (dtl 34 jj), mille p 4.2.
- kohaselt jäi kaebaja ainukasutusse lepingu lisas 2 oleval plaanil (dtl 42) punase viirutusega tähistatud ala ja ülejäänud ala jäi kaebaja ja kolmanda isiku ühiskasutusse. Asjas puudub vaidlus selle üle, et ehitatud garaaž asub vähemalt 20 m2 ulatuses kaebaja ainukasutuses oleval ajal ja ülejäänud osas kaebaja ja kolmanda isiku ühiskasutuses oleval alal. Seega on kaebaja ehitusloa mõjualas olev isik, kellele ehitusloaga lubatud ehitisest või ehitamisest kaasneva püsiva negatiivse mõju, mida ei ole võimalik vähendada ega leevendada, tekkimise korral oleks tulnud ehitusloa andmisest keelduda.
- Kohus leiab, et Tori Vallavalitsuse 30.05.2023 korraldus nr 351 (dtl 136-140) vastab
§ 54
ja § 56 lg 3 nõuetele, kohus nõustub korralduse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Vastustaja on õigesti leidnud, et kuigi ehitusluba riivab kaebaja isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi, on neid võimalik piisavalt leevendada. Kohus selgitab kaebuse väidete osas järgmist.
- Ainuüksi asjaolu, et garaaž asub kaebaja ainukasutuses oleval alal ja kaebaja ei ole ehitamiseks nõusolekut andnud, ei tähenda, et ehitusluba oleks tulnud jätta andmata ja vaidlustatud ehitusluba seetõttu tühistada. Maakasutusõiguse puudumine ei ole ehitusloa andmisest keeldumise aluseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2021 otsus nr 3-20-2158 p 14). Kaasomanike vahelistest suhetest ja kinkelepinguga paika pandud maakasutusõigusest võrsuvate vaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse, sj on nii kohtud kui ka vastustaja esindajad seda kaebajale korduvalt selgitanud (vt 16.05.2022 koosoleku protokoll, dtl 126; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2023 määrus nr 3-23-1458 p 12). EhS § 44 p 4 lähtepunktiks muude mõjualas olevate isikutele tekkivate püsivate negatiivsete mõjude hindamisel on avalik-õiguslikud normid; mitte tsiviilõiguslikud, sh lepingulised või asjaõiguslikud suhted. Arvestades ka kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohti, nähtub kohtule, et kaebaja tegelik eesmärk võib olla kasutuskorra muutmine, millega tuleb samuti kokkuleppel kolmanda isikuga notari poole või vaidluse tekkimisel tsiviilkohtusse pöörduda. Seejuures on kaebaja kohtute infosüsteemi kohaselt samades küsimustes kahel korral ka tsiviilkohtu poole pöördunud (tsiviilasjad nr 2-17-15893 ja 2-20-4820). Ehitusloa vaidluses ei ole võimalik vaielda selle üle, kuidas kinnistu omanik ja kasutusõiguse omaja ühiskasutuses kokku lepivad, sh ei ole ehitusloa raames võimalik otsustada eluhoone esimese korruse kasutamise või juurdepääsu (nt võtmete andmise) üle, samuti omandi kasutamise üle. Ehitusloa andmisel ei hinnata, kas esineb kinkelepingu tühistamise aluseid, nt jämeda tänamatuse tõttu. Ka ei ole võimalik ehitusloa menetluse raames reguleerida muid kinkelepinguga vastastikuseid kohustusi, s.o kinnistu omaniku kohustust või vastutulekut ehitada kaebajale kompromissi korras maja muule krundile; jäätmete paigutamise või lume rookimise osas.
- Kaebaja leiab, et garaaži külge paigaldatud õhksoojuspumbad takistavad liikumist kinnistu hoovi, sj peab kaebaja liikuma läbi mulla ja põõsaste ning nendest eralduv kondensatsioonvesi jäätub ja on seetõttu ohtlik kaebaja tervisele ja varale. Kohus nõustub vastustajaga, et jäätuva kondensatsioonvesi ärajuhtimise ja/või libedusetõrje küsimused on ehitise kasutamisega seotud küsimused ega takista ehitusloa andmist ja ilmtingimata ei ole vaja õhksoojuspumpasid ümber paigutada. Kaebajale tekkivat riivet sellest, et tal on raskendatud ümber garaaži kinnistu hoovi liikuda, on võimalik leevendada kondensatsioonveee ärajuhtimise ja/või libedusetõrjega. Ehitusregistrist nähtuva ehitusloa nr 2312271/04516 andmete kohaselt on tegemist üle 60 m2 pindalaga ehitise üle 33% laiendamisega, mis EhS § 50 lg 1 ja lisa 2 kohaselt vajab kasutusluba. Seega on vastustajal võimalik kasutusloaga kehtestada õhksoojuspumpade kasutamiseks ja kaebaja õiguste riive leevendamiseks vajadusel ka kõrvaltingimusi (
§ 53). Viimasele on vastus4
(6)taja vastuses kaebusele ka viidanud. Tegemist ei ole püsiva negatiivse mõjuga EhS § 44 p 4 mõttes, mis välistab garaaži seadustamise ja võiks kaasa tuua lammutamise, kuivõrd see mõju on kõrvaldatav. Kaebaja väitel ei saa ta eluhoone Eha tn poolset külge takistuste tõttu hoovi pääsemiseks kasutada. Hoone Eha tn poolne külg on plaani (dtl 42) kohaselt kaebaja ainukasutuses. Kaebaja ei väida, et Eha tn poolset juurdepääsu kinnistule ei ole võimalik kasutada, vaid et kasutamine on keeruline. Kaebaja esitatud fotodelt (dtl 199-201) nähtub, et kaebaja võib juurdepääsu ka kasutada. Kinnistu heakorra ning juurdepääsude kasutatavuse ja väljaehitamisega seotud küsimused ei kuulu garaaži ehitusloa reguleerimisesemesse; sh ei ole ka garaaž vahetult Eha tn poolses küljes, vaid kinnistu vastasküljes (dtl 42 ja 44). Nimetatud vaidlused tuleb lahendada kaebajal ja kolmandal isikul omavahel, vajadusel tsiviilkohtu abiga.
- Kaebaja väitel on talle ehitamisega tekitatud varalist kahju taimede hävitamise näol ning ta soovib taimede asendamist. Kaebaja märkis oma 01.01.2024 seisukohas, et tema esitatud fotode tegemise aeg on kergesti tuvastatav fotode vasakul ülaservas olevatest numbritest (kuupäev kellaajaga) (dtl 247). Kaebaja on kohtule esitanud fotosid, mis on tehtud nii enne kui ka pärast Tori valla garaaži ehitamisest teavitamist (10.02.2020). 17.10.2019 fotolt nähtuvad taimed ja põõsad (dtl 187), kuid tuvastatav ei ole, kas need asusid garaaži alal. 12.02.2020 riikliku järelevalve protokolli lisast nähtuvad kaevetööd (dtl 77), 12.02.2020 fotolt nähtuvad kaevetööd (dtl 75), 14.05.2020 fotodelt nähtub liivapinnas (dtl 76, 186). Kohus nõustub vastustajaga, sh kõrvutades ka Maa-ameti fotolao fotosid
- aastast (kinkelepingu lisad, dtl 42-43), kuupäevast 02.04.2019 (s.o enne garaaži ehituse algust, dtl 49) ja 07.09.2023 (s.o valminud garaaž2) ja kaebaja esitatud 17.10.2019 fotot (dtl 203), et garaaž on ehitatud suures osas seal varasemalt asunud sissesõidutee kohale ning üheselt ei ole tuvastatav, kas ja millised taimed garaaži ehituse käigus hävisid. Kohus märgib, et tegemist ei ole enam EhS raames lahendatava küsimusega, mille osas kaitseks kaebaja õiguseid ilutaimedele ja põõsastele avalik-õiguslikud normid. Kaebaja väited on ennekõike suunatud sellele, et rikutud on tema omandit, mis tuleb lugeda ennekõike tsiviilõiguslikuks vaidluseks. Ehitusloa andmine ise ei saa kaebajale kahju tekitada. Kaebaja väidetud kahju hüvitamine ei ole ehitusloa menetluses lahendatav küsimus. Samuti ei ole ehitusloa andmise ajaks juba tekitatud kahju iseenesest asjaoluks, mis vältimatult tingiks ehitusloa andmisest keeldumise. Väidetavalt hävitatud taimede asendamises on võimalik kokku leppida või kaebajal seda kahju tekitajalt nõuda, kuid selleks tuleb vajadusel pöörduda tsiviilkohtusse. Seda on kaebajale ka varasemalt selgitatud (vaidlustatud korralduse p 3; 16.05.2022 koosoleku protokoll, dtl 127; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2023 määrus nr 3-23-1458 p 14). Praegusel juhul ei ole kaebaja väidetav kahju kohtu hinnangul ka sellise püsiva negatiivse mõjuga, mida ei ole võimalik leevendada ja mis oleks igal juhul tinginud ehitusloa andmisest keeldumise ka siis, kui kolmas isik oleks ehitusluba taotlenud õigeaegselt, s.o enne ehitustegevuse alustamist. Taimede võimalik hävitamine ja eraõiguslikus suhtes võimalik hüvitamisest keeldumine ei välista ka garaaži seadustamist ega saa kaasa tuua ka eesmärgipärase tulemusena garaaži lammutamist.
- Kaebaja ei ole kohtumenetluses väitnud garaažist tingitud päikesevalguse vähenemist tema eluruumides, kuid on sellele tuginenud haldusmenetluses. Lepingu p 4.2.
- kohaselt jäi kaebaja ainukasutusse lepingu lisas 1 oleval plaanil (dtl 41) punase viirutusega tähistatud toad. Kaebaja ainukasutu2 https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=15,24.65195,58.39777&overlay=aasta&valik=2023&etak=24.6 5190,58.39782 5
(6)ses olevad toad jäävad hoovi poole suunaga edelasse (vrd dtl 42 ja dtl 231) ning kohus juhtis juba 12.07.2023 määruses kaebaja tähelepanu, et võrdluses põhiplaaniga nähtub, et päikesevalgus toas (suurusega 27,2 m2) väheneb alles siis kui päike on läänekaares või sealt ka edasi liikumas. Vastustaja on esitanud insolatsioonianalüüsi (dtl 229-231), mille kohaselt ei mõjuta juurdeehitis standardikohase insolatsiooni tagamist hoone eluruumides kõikidel soovituslikel tasemetel. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtumenetluses vastustaja analüüsile vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et päikesevalguse vähenemine garaaži tõttu kaebaja eluruumides ei ole tõendatud.
- Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on ehitusloa andmist kohaselt kaalunud, sh kaebaja ära kuulanud, arvestanud kaebajale tekkinud riivet võimalike taimede hävimise näol, leidnud, et õhksoojuspumpadest põhjustatud liikumistakistused on piisaval määral leevendatavad, ja analüüsinud kaebaja väiteid päikesevalguse vähenemise kohta. Ehitusloa alusel ehitatud garaažil ei ole kaebaja õigustele sellist püsivat piiravat mõju, mida ei ole võimalik leevendada ja mis oleks pidanud tingima ehitusloa andmata jätmise. Kaebajal on võimalik oma omandiõigust ja/või omandi sarnast õigust kaitsta tsiviilõiguslike meetmetega, kuid kaebaja õiguseid ei kaitse kaebaja soovitud ulatuses avalikõiguslikud normid. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
- Kuna kaebus jäi rahuldamata ning kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 6
(6)