4-24-919/4

(210024000350)Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi R P väärteosüüdistus LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik RP isikukood: xxx; elukoht: xxx, e-post: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg-st 2, § 117 lg 1 p-st 3 ja §-st 119, kohus otsustas: Lõpetada R P suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, s.o tema teos kuriteotunnuste esinemise tõttu. Edastada väärteoasi Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määrust on võimalik vaidlustada. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur koostas 11.03.2024 väärteoasja kohtualluvusse saatmise määruse, millega saatis Harju Maakohtule arutamiseks R. P väärteosüüdistuse LS § 201 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse R. P ette seda, et ta juhtis 17.02.2024 kella 21.31 ajal Tallinnas, Tööstuse tänaval Lennusadama tn suunas liikudes mootorsõidukit Škoda Octavia reg tunnusega xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti on ta varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud isikuks. Selliselt rikkus R P LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, kontrollinud ja analüüsinud väärteoasja materjale, kohtute infosüsteemist kättesaadavaid andmeid, sh Harju Maakohtu 29.12.2020 otsust kriminaalasjas nr xxx, asub seisukohale, et arutataval juhul tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja väärteomenetluse käigus kogutud materjalid tuleb edastada prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
3. Nagu toodud, on R. P esitatud väärteosüüdistus kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. See sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Uurides väärteotoimikusse kogutud materjali, sh karistusregistri väljatrükki, siis nähtub, et R. P karistati Harju Maakohtu 29.12.2020 otsuse alusel 2 aasta 1 kuu ja 4 päeva pikkuse vangistusega. Mh oli tema karistamise aluseks tegu, mis kvalifitseeriti KarS § 4231 järgi. See sätestab vastutuse sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt.
4. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-75-15 p 8 selgitanud, et süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv).
5. Uurides R. P karistusregistri andmeid, siis nähtub, et R. P karistati kohtuvälise menetleja 17.08.2018 LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 1 200 eurot, mis asendati Harju Maakohtu 27.10.2022 määrusega 30 päevase arestiga. See karistus sai täidetud 12.03.
6. Vahepeal jõudis R P panna toime KarS §-s 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selle eest teda karistati vangistusega. Liitkaristusena mõistetud karistuse kandmiselt vabanes R P 10.02.
7. Kui vangistuse ja selle järgnenud asendusaresti kandmiselt vabanes R P 12.03.2023, siis juba 05.09.2023 on ta taas pannud toime teo, mis kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 järgi. Selle eest karistas PPA teda 26.09.2023 otsuse alusel 1 200 euro suuruse rahatrahviga. Eeltoodule lisandub käesolev juhtum, mille PPA kohtule lahendamiseks edastas.
8. Analüüsides eelnevat, siis nähtub, et R P on toime pannud enam kui 3 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Seejuures nähtub, et R. P toimepandud tegude vahele on jäänud lühike, sisuliselt kuudes mõõdetav ajavahemik. Siinkohal kohus märgib, et pikem ajavahemik õigusrikkumiste vahel on olnud tingitud objektiivsetest põhjustest: R P on kandnud kas vangistust või asenduskaristusena mõistetud aresti. Vabaduspiirangute äralangemisel on ta sisuliselt kuudes mõõdetava ajavahemiku jooksul jätkanud rikkumiste toimepanemist ja tema tegevus ei näita taandumise märke. Kohtu veendumusel asub R P mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtima harjumusest ja mugavusest ning see on hinnatav süstemaatilisusena KarS §-s 4231 mõttes.
9. Kokkuvõtvalt kohus märgib, et väärteotoimikuga tutvudes on kohus veendumusel, et R. P teos on sedastatavad KarS § 4231 tunnused ja alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. Kohus edastab materjalid prokuratuuri, et prokuratuur kujundaks seisukoha kriminaalmenetluse alustamise osas.
10. Seadusandaja ei ole väärteomenetluse seadustikus ette näinud võimalust lõpetada kohtule VTMS § 84 alusel saadetud väärteoasi kohtuliku arutamise ettevalmistamise staadiumis (VTMS § 85). Samas ei pea kohus menetlusökonoomia printsiibist mõistlikuks läbi viia nõuetekohast 2 väärteoasja kohtulikku arutamist, et selle menetluse lõppjärelmina nentida väärteomenetluse lõpetamise aluse esinemist. Tekkinud olukorras rakendab kohus menetlusökonoomia põhimõtet koostoimes väärteomenetluse kaebemenetluses kohalduvate normidega (VTMS § 117 lg 1 p 3 ja § 119), mis sätestavad õigusliku aluse menetluse lõpetamiseks kohtuliku eelmenetluse faasis. (allkirjastatud digitaalselt) 3