) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (
lg 2).
lg 51 2 2-20-7238 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 7.
lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. 8.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). 9. Kohus olles tutvunud asjas kogutud tõenditega ja võlausaldajate seisukohtadega leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda E L vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustusi täitnud, on esitamata jätnud andmeid ja varjanud seeläbi saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, kahjustades sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb
OK Incure OÜ on seisukohal, et tsiviilasja nr. 2-20-7238 kohustustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik E L jätta kohustustest vabastamata (dtl 373-374). Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ märgib, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik järelejäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on teadlikult ja tahtlikult rikkunud
Tulenevalt võlgniku suhtumisest ja käitumisest kohustustest vabastamise menetluse kestel seni, siis eeldatavalt võlgnik jätkaks sarnaselt ka menetluse jätkamise järgselt. Võlgnikult ei ole nõude katteks laekumisi toimunud. Võlausaldaja on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik E L täitmata jäänud kohustustest vabastamata (dtl 380-382).
lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).
lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-1916, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku E L käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Võlgnik ei ole kohtule esitanud teavet enda sissetulekute kohta, elu- ja töökoha kohta. Kohus tuvastas, et detsembris 2022, jaanuaris, mais, juunis, juulis ja septembris 2023 sai võlgnik piisavalt sissetulekuid, et teha väljamakseid võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad kinnitasid kohtule, et väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Võlgnik ei ole menetluse kestel täitnud ka aruande esitamise kohustust, kuigi kohus on teda selleks kohustanud korduvalt. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel
§-s 173 lg 1, 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning ei ole otsinud 4 2-20-7238 tulutoovat tegevust, ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, mida teatud kuudel võlgniku sissetulekud tegelikult võimaldasid, samuti ei ole täitnud teabe ja aruannete esitamise kohustust. 15. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma
§s 173 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustusi täitnud, on esitamata jätnud andmeid ja varjanud seeläbi saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgniku sissetulek võimaldas ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb
16. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes
§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et E L on rikkunud
Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud oma
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt. 17. Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma
§-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt
lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku E L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 18.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub E L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb E L kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 19. Juhindudes
lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel E L usaldusisiku kohustuste täitmisest. 20.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 21.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. 22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.