tulenevalt on Sergei Kravtšenko kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 04.02.2024. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 12.09.2023 üldmenetluse otsuse kohaselt juhtis Sergei Kravtšenko ajavahemikul 05.08.2023 kell 22.20 kuni 06.08.2023 kell 05.03 mootorsõidukit. Oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks takistada liiklust, ohustada inimest või kahjustada teiste vara. Ei kohandanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale ning valis sobimatud juhtimisvõtted, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja paiskus vastassuunas teepervele. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju sõiduki omanikule XXX OÜ. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sündmuskoha vaatluse ja fotodega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi asjaolud ei olnud fikseeritud ning kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Sergei Kravtšenko vastav tegevus on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg 1 § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Otsuse kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud mh sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Kohtuväline menetleja määras liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, liiklusseaduse § 226 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 10 kuuks ning § 236 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks. 2 4-23-3245 Sergei Kravtšenko kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas maakohtule kaebuse paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja asendada määratud karistused rahatrahvidega. Maakohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et Sergei Kravtšenko kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Sergei Kravtšenkole liiklusseaduse (edaspidi ka:
) § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 alusel ette, et ta juhtis ajavahemikul 05.08.2023 kell 22.20 kuni 06.08.2023 kell 05.03 Tallinn-Paldiski mnt 37 km Kloogaranna tee suunas mootorsõidukit Renault Trafic XXXXXX (omanik XXX OÜ) ning oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks takistada liiklust, ohustada inimest või kahjustada teiste vara. Ei kohandanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale ning valis sobimatud juhtimisvõtted, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja paiskus vastassuunas teepervele. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju sõiduki omanikule XXX OÜ. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sündmuskoha vaatluse ja fotodega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi asjaolud ei olnud fikseeritud ning kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Formaalselt vastab süüdistuse teokirjeldus
lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud väärtegude objektiivsetele tunnustele.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Liiklusseaduse § 236 lg 1 näeb ette karistuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg-s 4 on loetletud tingimused mille esinemisel ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Teavitust ei pea tegema, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. 3 4-23-3245 Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. (
lg 5) Alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust on karistatav vastavalt
lg-le 1.
lg-st 7 tulenevalt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. 15.12.2023 kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja vaidlustatud otsuses toodud seisukohale ja arvas, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja täpsustas kohtuistungil, et lisaks karistusele vaidlustab ta osaliselt ka otsuses toodud väiteid, mille kohaselt ta ei püüdnud alandada sõidukiirust ning tekitas kahju riigi varale või peatusele. Kuivõrd nii kaebus kui ka kaebaja ütlused on kohati arusaamatud ja vastuolulised ning samas on menetlusaluse isiku ütlused oluliseks tõendusteabeks, toob kohus järelduste jälgitavuse huvides siinkohal tema ütlused pikemalt välja. Kaebaja andis istungil ütluseid, et avariis ma ei ole süüdi. See on juhuslikult juhtunud. Alkoholi tarvitasin pärast seda, kui toimus avarii. Enne seda olin täiesti kaine. Sõitsin Laulasmaa Spaasse, et osta suitsu, sest kõik kauplused Paldiski linnas ja Alexela tankla olid kinni. Kõige lähem oli Laulasmaal ja siis tee peale jooksis loom. Mina ei tulnud juhtimisega toime. Ma ei mäleta täpselt, aga auto keeras ühele poole ja siis ratastega vastu peatust ja mina paiskusin külje peale ja ma ei tea, mitu meetrit ma veel sõitsin niimoodi. Mina sain peaga vastu esiklaasi metalliosa ja ma ei tea, kui kaua ma magasin, võib olla pool tundi. Pärast ma ronisin autost välja. Ma olin šokis umbes 20 minutit ja ei saanud aru, kus ma viibin. Mul oli autos alkohol, kedagi ei olnud ja ma ei teadnud, kus mu telefon oli. Ma võtsin pudeli ja seni, kuni viibisin seal kohapeal, tarvitasin alkoholi. Pärast seda ma ei mäleta, kui palju aega möödus, aga ma nägin vilkureid. Ma ei teadnud, kas kiirabi või politsei ja siis ma läksin metsa. Pärast mind metsast auto juures leidiski politsei, autost umbes 15-20 meetri kauguselt. Küsimustele vastates lisas kaebaja, et ma sõitsin 90 km/h ja hakkasin vähendama kiirust, sest seal on selline pööre, aga enne pööret oli veel 70 km/h. Ma hakkasin vähendama kiirust ja sellest ajast, kui loom jooksis sõiduteele, siis algul keeras auto ühele poole, siis teisele poole ja mitu meetrit mina piduritele ei vajutanud, sest sellisel juhul auto oleks paiskunud kapotile. Vastates küsimusele, miks ta otsustas sündmuskohalt lahkuda, ütles kaebaja aga nii palju aega läks ja kedagi ei olnud. Avarii toimus 22:20 pluss/miinus, aga kiirabi ja politsei tulid umbes kella 01:00 paiku. Telefoni mul ei olnud. Mida ma oleks pidanud tegema? (Sündmuskoha vaatlusest nähtub, et politsei tuli sündmuskohale kella 05.00 paiku hommikul). Lisaks toob kohus osaliselt välja kaebaja vastused koos küsimustega. 4 4-23-3245 Te just ütlesite meile, et nägite vilkureid ja läksite metsa peitu. - ma enne seda ka käisin metsas. Ma lihtsalt ei saanud aru. Ma Paldiskis ei elanud eriti kaua ja ma ei tea, kui kaua oli vaja sinna tagasi minna. Mina ootasin, et keegi sõidab mööda, et paluda. Kas selle 4h jooksul ei sõitnud mitte ühtegi autot mööda? – ei näinud kedagi. Kui te nägite vilkureid, miks te otsustasite ära joosta? – ma ei tea miks. Ma olin mingisuguses šokiseisundis. Miks te šokiseisundis olite? – sest ma lõin peaga vastu seda metallosa. Selgitage. Sellest oli juba mitu tundi möödas. Te ise ju just ütlesite, et te otsiste abi. – see ei räägi mitte millestki. Miks te alkoholi otsustasite tarvitada? – oli stress. Millest see stress oli? – ma sain aru, et autoga ma ei sõida kuhugi enam. Ma võisin juba alkoholi tarvitada, sest ma ei olnud enam roolis. Kas te teate, mis liiklusseadus ütleb selle kohta, et millal tohib tarvitada? – seda ma ei teadnud, aga nüüd ma tean. … Miks te sündmuskohal politseile rääkisite, et te telefoni metsa ära kaotasite? – ka minu asjad võeti metsast ära. Miks te rääkisite politseile, et telefoni metsa kaotasite? – sest mina otsisin oma telefoni autost ja ei olnud autos. Aga te just ennem ütlesite, et põhjustasite õnnetuse, telefoni kaasas ei olnud ja helistada kuhugi ei saanud. Mis selle telefoniga oli lõpuks? – ma ei tea. Ma ei leidnudki seda ja ma ei tea, kus see telefon on. Ma ei leidnud rahakotti ega telefoni. … Selle ajavahemiku jooksul, kui te ärkasite ja kui saabus politsei, kas te sellel ajavahemikul liikusite selle auto juurest tagasi kodu poole või mida te tegite seal? – vasakule Paldiski suunas. Ma tahtsin läbi metsa minna Paldiskisse. Sel hetkel, kui politsei teieni jõudis, kaugel te sellest autost olite? – ma ei tea, kes tuli, kas kiirabi või politsei ja kui ma nägin vilkurit, siis võib olla 20 meetri kaugusel. Kui te nüüd ütlete, et te olite sel hetkel 20 meetri kaugusel, siis ma pean sellest järeldama seda, et te olite just alles liikuma hakanud. Mida te sinnamaani tegite? – ma olin kogu aeg seal samas ja ma mäletan, et ma otsisin oma asju autost. Kaua oli see ajavahemik, kui te ärkasite ja kui tuli politsei ja te nägite vilkureid? – ma ei tea, palju. Oli see umbkaudu 10 minutit, tund, kaks tundi? – võib olla kaks tundi. Neist ütlustest nähtuvalt ei ole kõnealuses kohtuasjas vaidlust süüdistuse aluseks olevate peamiste faktiliste asjaolude osas, mistõttu kohus vastavaid asjaolusid tõendavaid andmeid pikemalt ei analüüsi. Kaebaja ei eita, et juhtis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit Renault Trafic reg.nr XXXXXX ning sattus liiklusõnnetusse. Samuti ei vaidlusta ta väiteid, et ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid, lahkus sündmuskohalt ning tarvitas pärast avariid ja enne politsei saabumist alkoholi. Kaebaja ütlustega haakuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud andmed ning sündmuskohal tehtud fotod, millest nähtuvalt on kaubik vasakul teepervel külili (paremal küljel esiotsaga metsa poole). Kuigi kaebaja sündmuskohalt lahkumist ei eita, on tema ütlused selles osas vastuolulised. Ühe versiooni kohaselt läks ta auto juurest ära ning oli kuni politsei saabumiseni paarikümne meetri kaugusel metsas. Samas väidab, et hakkas jala Paldiski poole minema. Vaidlus seisneb vaid küsimustes: 1) kas kaebajale saab heita ette tahtlust või ettevaatamatust avarii põhjustamisel; 2) kas avariiga põhjustati kellelegi kahju ja 3) kas kaebajal tekkis kohustus teavitada avariist politseid. 5 4-23-3245 Kaebaja selgituste kohaselt tingis liiklusavarii teele jooksnud loom. Ta sõitis 90 km/h ja hakkas vähendama kiirust, sest oli pööre. Kui loom jooksis sõiduteele, siis algul keeras auto ühele poole, siis teisele poole ja mitu meetrit ta piduritele ei vajutanud, sest sellisel juhul oleks auto paiskunud kapotile. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning fotodest nähtuvalt on esimene lohisemisjälg (skeemil jälg nr 1) kohakuti liiklusmärgiga, mis näeb ette kiirusepiirangu 50km/h. Korraks lohisemisjälg katkeb ning ülejäänud lohisemisjäljed (nr 2-6) on samuti 50km/h kiirusepiirangu alal. Viimase lohisemisjälje lõppemisel (bussipeatuse äärekiviga kokkupõrkel) algab kraapejälg (nr 7). Lohisemisjäljed näitavad sõiduki pidurdusteekonda (kokku ligi 90m) ning selle järgnev kraapejälg kinnitab, et äärekiviga kokkupõrkel läks sõiduk kummuli ja lohises veel ligi 10m edasi kuni jäi teepervel pidama. Seega kogu peatumisteekond oli ligi 100m. Sealjuures ei olnud tegemist sirgjoonelise pidurdusjäljega. Esimene pidurdusjälg on vastassuunavööndi teepervel, seejärel naasis sõiduk oma sõidusuunda ning sattus koheselt uuesti vastassuunda ning jäi lõpuks pidama vastassuuna teepervel. Need andmed kinnitavad, et 50 km/h piirangu alasse sisenedes oli kaebaja juhitud sõiduki kiirus oluliselt suurem kui 50km/h. Nõuetekohase kiiruse korral olnuks pidurdusteekond oluliselt lühem ning on äärmiselt ebatõenäoline, et väiksel kiirusel äärekivile sõites saanuks sõiduk kummuli minna. Sellest võib järeldada, et sõidukijuht jäi 50km/h alal olevasse laugesse kurvi jõudes kiiruse vähendamisega oluliselt hiljaks ning kaotas kurvis sõiduki juhitavuse üle kontrolli. Siinkohal on oluline asjaolu, et juht pidurdas järsult alles siis, kui sõiduk oli juba vastassuuna sõiduraja teepervel. Seda kinnitab üheselt lohisemisjälje tekkimine ning selle kulgemine. Isegi kui kaebaja juhitud sõiduki ette jooksis loom, siis nõuetekohase kiirusega liikumise korral poleks pidurdusteekond olnud nii pikk ning kaubik ei oleks seetõttu kummuli läinud. Neil asjaoludel tuleb nõustuda vaidlustatud otsuses märgituga, et liiklusõnnetuse põhjustas just ebaõige sõidukiirus, mistõttu kaotas kaebaja sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõiduk paiskus pärast 90m pidurdust kummuli. Seega oli tegemist
Rikkumise tulemusel paiskus sõiduk kummuli ning seeläbi tekkisid kaubikule kahjustused. Sõiduki vaatlusprotokollist ja fotodelt nähtuvalt on kaubiku parempoolne külg kogu ulatuses muljutud ja kraapimisjälgedega. Parempoolne esiukse klaas ja kaubaruumi parempoolne klaas on purunenud. Samuti on purunenud parempoolne küljepeegel. Kuivõrd kõnealune sõiduk ei kuulunud kaebajale, vaid OÜ-le XXX, siis tekitas ta kaubiku kahjustamisega teisele isikule varalise kahju
Kaebaja väide, et ta lahendas selle küsimuse sõiduki omanikuga ning viimasel tema vastu pretensioone pole, ei välista
lg 1 koosseisulise tunnuse – teisele isikule varalise kahju tekitamine – esinemist. Kohtu hinnangul toimus ebaõige sõidukiiruse valik vähemalt kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 tähenduses. Mootorsõidukit juhtides peab juht jälgima liiklusolusid ja kiirusepiiranguid ning kohandama sõidukiiruse neile vastavaks. Antud juhul kaebaja seda ei teinud kas teadlikult riskides või tähelepanematusest ning põhjustas seetõttu kahju teise isiku varale. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 ja § 18 lg-st 1 ja 2 on ka kergemeelsusest toimepandud väärtegu karistatav. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kaebaja tegevuses on tuvastatud
lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused – mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete (
lg 1) rikkumine vähemalt kergemeelsusest, mille tulemusel tekitati teisele isikule varaline kahju. 6 4-23-3245 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile. Sõiduki vaatlusprotokollist ja fotodelt nähtuvalt ei saanud kaebajal tekkida ka arusaama, et tema tegevuse tõttu kummuli paiskunud kaubikule ei tekkinud mingeid kahjustusi. Samuti oli ta teadlik, et kahjustatud vara ei kuulu temale. Kohtu hinnangul ei olnud antud juhul täidetud
lg 4 p 2-5 tingimused, mis võimaldanuks kaebajal jätta politseile teavituse tegemata. Üheks peamiseks tingimuseks on liiklusõnnetuses osalenud juhi ja varalise kahju saaja poolt kirjaliku kokkuleppe vormistamine, millest muu hulgas nähtuks, et juht ja varalise kahju saaja on varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel ning nimetatud on ka varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks enne sündmuskohalt lahkumist saavutanud kahjustatud sõiduki omanikuga taolise kokkuleppe ning selle vähemalt taasesitatavas vormis vormistanud. Seega ei esinenud
Lisaks eelnevale tekkis kaebajal kohene teavitamiskohustus ka vastavalt
Viimasest tulenevalt peab liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele, kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Kaebaja enda sõnul kaotas ta sõiduki juhitavuse üle kontrolli just loomale otsasõitu vältides. Seega pidanuks ta igal juhul juhtunust politseile teada andma. Eluliselt ebausutav on kaebaja väide, et mitme tunni jooksul ei möödunud sündmuskohalt ühtki autot, mistõttu ei õnnestunud tal abi kutsuda või teavitust teha, enda telefoni ta ei leidnud. Lisaks väitis kaebaja, et ta läks sündmuskohalt ära, üritades läbi metsa jala koju minna. Kuid tuli siis jälle tagasi ja oli pikemat aega autost mõnekümne meetri kaugusel metsas. Taolist käitumist kaebaja põhjendada ei osanud. Samas kinnitab see, et kaebaja ei üritanudki sündmuskohal mööduvaid sõidukeid peatada. Selle asemel läks ta sündmuskohalt ära (metsa). Tallinn-Paldiski maantee on tiheda liiklusega tee, mistõttu ei ole usutav kaebaja väide, et seal ei liikunud öösel kella 23 – 05.00 vahelisel ajal ütki sõidukit, mille juhilt saanuks paluda abi liiklusõnnetusest teavitamisel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei püüdnudki leida võimalust politseile teavituse tegemiseks, kuigi vastav kohustus tal oli. Kaebaja ei püüdnud mööduvaid sõidukeid peatada, vaid lahkus kahjustatud auto juurest metsa, kus oli kuni politsei saabumiseni. Seega tegemist oli otsese tahtlusega sooritatud rikkumisega
Liiklusõnnetuse sündmuskohale saabunud politsei tuvastas 06.08.2023 kl 05.03 ajal indikaatorvahendiga kaebajal alkoholijoobe 0,95 mg/l. Tund aega hiljem, kell 06.11 tuvastati tõendusliku alkomeetriga kaebajal alkoholijoove 0,88 mg/l (0,97 +/- 0,09). Kaebaja sõnul oli ta liiklusõnnetuse hetkel kaine, kuid pärast avariid tarvitas autos olnud alkoholi. Pärast ma ronisin autost välja. Ma olin šokis umbes 20 minutit ja ei saanud aru, kus ma viibin. Mul oli autos alkohol, kedagi ei olnud ja ma ei teadnud, kus mu telefon oli. Ma võtsin pudeli ja seni, kuni viibisin seal kohapeal, tarvitasin alkoholi. Seega on kaebaja rikkumist tunnistanud, kuid selgitas, et ei olnud teadlik keelust tarvitada alkoholi enne, kui politsei on selgitanud välja liiklusõnnetuse asjaolud (
Seega oli tegemist otsese tahtlusega sooritatud
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, normi mittetundmine ei vabasta kaebajat vastutusest. 7 4-23-3245 Kõike ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et väärteootsuses kirjeldatud sündmused on tõendatud ning kaebaja tegevuses on tuvastatud
lg-s 1, § 226 lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 sätestatud väärtegude objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistus Kaebuse esitamise peamiseks põhjuseks oli väärteootsuses määratud karistuse vaidlustamine. Kaebaja hinnangul on määratud karistus ülemäära range nii karistusliigi kui ka määra osas. Ta sooviks, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine asendataks rahatrahviga. Kohtuväline menetleja määras liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, liiklusseaduse § 226 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 10 kuuks ning § 236 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks. Liiklusseaduse § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuks. Liiklusseaduse § 226 lg 1 vastavalt rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 18 kuuks ning liiklusseaduse § 236 lg 1 rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Seega on kaebajale määratud karistused keskmises või keskmisest kõrgemas määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul on asjakohane arvestada, et kaebajat karistati 14.01.2022 kohtuotsusega KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistuseks mõisteti rahaline karistus. Kuigi kaebajat karistati 1,5 aastat enne kõnealust rikkumist rahalise karistusega raske liiklusalase süüteo sooritamise eest, ei olnud see piisav, et mõjutada kaebajat edaspidi hoiduma tahtlike liiklusalaste rikkumiste sooritamisest, sealjuures alkoholi tarvitamisega seotud rikkumiste sooritamisest. Neil asjaoludel ei pea kohus võimalikuks kohaldada uuesti karistusena rahatrahvi. Nimetatud karistusliigi kohaldamist välistab ka kaebaja majanduslik seis. Kohtuistungil märkis kaebaja, et on töötu. Vastates küsimusele, mille arvelt ta plaaniks rahatrahvi tasuda, ütles kaebaja, et on töötu vaid üks nädal ning plaanib minna Rootsi tööle. Seda väidet kinnitavaid dokumente kohtule ei esitatud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud juhul on kohaseks karistusliigiks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Karistuse määra hindamisel võtab kohus arvesse, et raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust kergendava asjaoluna võib arvestada süü osalist tunnistamist. Kahetsust kaebaja kohtuistungil ei väljendanud. Pigem püüdis ta leida vabandusi, mis õigustaks rikkumiste sooritamist.
kontekstis tuleb võtta arvesse, et liiklusõnnetusega ei tekitatud kahju suures ulatuses (varalise kahju suurust ei ole tuvastatud) ning tegu pandi toime kergemeeldusest. 8 4-23-3245 Neil asjaoludel ning süütegude tehiolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kõnealused rikkumised väärivad keskmist karistust, mistõttu ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja otsustustega karistuse määra valikul (määratud karistused on keskmises või üle keskmise määra). Varasema kohtupraktika (Riigikohtu lahend nr 4-22-1706) kohaselt kujutab liiklusõnnetuse põhjustamine ja seejärel sündmuskohalt lahkumine endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega on tegemist teoühtsuse mõttes ühe teoga, mille eest karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 63 lg-s 1 sätestatust. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teavitamata jätmise eest tuleb kaebajat karistada KarS § 63 lg 1 ja
o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Ka
lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest on kohane mõista karistus keskmises määras, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheksaks kuuks. Kõike ülaltoodut kokku võttes tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 12.09.2023 otsuse väärteoasjas nr 2301,23,000876 osaliselt, s. o põhikaristuse määramise osas ning teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus karistab kaebajat
S § 63 lg-le 1 ja
Kohus mõistab kaebajale
lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheksaks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.