Obsah (4)

§ 263§ 65§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2675 (18284000439) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekr

§ 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav E.S (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xx-xx xxxxxxxxxxx ; varasem karistatus kriminaalkorras: Tartu Maakohtu 26.06.2017 otsusega karistatud

§ 263

lg 1 p 1 järgi tingimisi vangistusega 7 kuud katseaeg 1 aasta 6 kuud; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada E.S süüdi karistusseadustiku (

) § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega E.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.06.2017 otsusega E.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 (seitse) kuud vangistust võrra ning mõista E.S-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata E.S-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ei pöörata täitmisele, kui E.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 5 ja

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada E.S alluma elektroonilisele valvele.

§ 75

¹ lg 3 p 1 alusel määrata E.S-ile elektroonilise valve tähtajaks 2 (kaks) kuud.

§ 75

¹ lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse E.S-i keha külge.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.S-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 810 (kaheksasada kümme) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. maikuust igakuise menetluskulu osa 67 (kuuskümmend seitse) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Asitõendid ja salvestised: CD plaat kahe videofailiga ööklubist Lounge, mis asub kriminaaltoimikus, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on E.S toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 13.10.2018 kella 03:30-04:00 vahel Viljandi linnas Jakobsoni 11 asuvas ööklubis Lounge, so avalikus kohas, kallale X.X kellele lõi vähemalt ühe korra käte ja jalgadega 2 näo piirkonda, vähemalt ühe korra rindkere piirkonda ning küünistas kaelapiirkonda, põhjustades X.X füüsilist valu ning tervisekahjustused - parema silma ülalaule marrastuse, mitmeid marrastusi kaela eespinnale, rindkere valulikkuse ning alalõualiigese kontusiooni. E.S rikkus oma käitumisega Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.06.2017 mõistetud ärakandmata karistuse – 7 kuud - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 5 kuud.

§ 74

lg 5 ja

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui E.S ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 kohaselt on E.S kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxx xxxx xxxxxx xx-xx ;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 5,

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 75

¹ lg 3 kohaselt kohustub E.S alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. 3 KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks sundraha 810 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat kahe videofailiga ööklubist Lounge, mis asub kriminaaltoimikus, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4