Obsah (4)

§ 202§ 209§ 212§ 194

4-24-428 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse kuupäev 21. märts 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-428 Kohtukoosseis Inna Ombler Vaidlustatud kohtumäärus Harju Maakohtu 19. veebruari 2

) §-le 2 ja kriminaaalmenetluse seadustiku (KrMS) KrMS §-le 424 ja 432 lg-le 1, et kohtuvälisel menetleja puudub alus Xi taotlust lahendada. Vaidlustatud kohtumäärus

1. Harju Maakohus jättis
2. veebruari 2024 määrusega Xi taotluse läbi vaatamata ja edastas selle lahendamiseks PPA-le. Oma otsustust põhjendas maakohus järgmiselt.

§ 202

lg 1 kohaselt pöörab kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja.

§ 209

lg 2 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva.

§ 212

lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Xi taotluses märgitud lahendi pöörab

§ 202lg 1 kohaselt täitmisele kohtuväline menetleja.

Ka täitmisel tõusetunud küsimusi, mh näiteks rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist, lahendab lahendi teinud kohtuväline menetleja. Seetõttu puudub maakohtus pädevus Xi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja see tuleb jätta läbi vaatamata

§ 212lg 1 alusel.

Kuna Xi taotluse lahendamine allub PPA-le, edastas kohus selle vastavalt alluvusele. Määruskaebus 6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtuvälise menetleja esindaja SD, kes taotleb selle tühistamist ja uue määrusega Xi taotluse lahendamist. Oma taotlust põhjendab kohtuväline menetleja järgmiselt. Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtuga, et jõustunud otsust rahatrahvi maksmise tähtaja osas on võimalik muuta

§ 212lg 1 alusel.

Viidatud menetlusnorm näeb ette täitmisel ilmnenud kahtluste ja ebaselguste lahendamise. Arutataval juhul ei ole tegu

-i

1. peatükis reguleerimata küsimuste või kahtlustega. Ositi tasumist reguleerib KarS § 66 lg
2. Ositi tasumise saab määrata vaid juhul, kui seda määratakse kohtuvälise menetleja otsuses või kohtuotsuses. Jõustunud otsuse puhul ei ole kohtuvälisel menetlejal võimalik enam muuta rahatrahvi tasumist ositi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse

§ 194lg 3 ja § 147 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Maakohus tugines määruses asjakohastele 2 4-24-428 menetlusnormidele ja jättis Xi taotluse õigesti läbi vaatamata, edastades selle lahendamiseks PPA-le, kui pädevale kohtuvälisele menetlejale. Kaebuse argumendid ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamiseks.

1. Määruskaebusmenetluse põhiküsimuseks on, kes on pädev lahendama kohtuvälise menetleja otsuse täitmise staadiumis esitatud süüdlase taotlust rahatrahvi maksetähtaja pikendamiseks. Määruskaebuses leiab kohtuvälise menetleja esindaja, et nimetatud taotlust on pädev lahendama kohus. Kaebaja märgib, et jõustunud otsuse korral ei ole kohtuvälisel menetlejal enam võimalik määrata rahatrahvi tasumist ositi, viidates KarS § 66 lg-le
2. Ringkonnakohus kaebuse argumentide ja seisukohaga ei nõustu. KarS § 66 lg 2 ei ole praegusel juhul asjassepuutuv. Kaebaja viidatud õigusnorm paikneb karistusseadustiku
3. peatüki
4. jaos, mis näeb ette karistuse kohaldamise alused. Xile on karistus juba kohaldatud, s.o kohtuvälise menetleja otsusega määrati talle rahatrahv. Vastav otsus on jõustunud
5. septembril
6. Nende faktilise asjaolude osas vaidlus puudub. Kui piirduda kaebuse väidetega, võib jääda mulje, et jõustunud otsusega määratud rahatrahvi täitmisel ei pruugi olla võimalik selle maksmise tähtaega edasi lükata või pikendada. Selgesõnaliselt väidab kaebaja seda küll vaid kohtuvälise menetleja osas. See kaebuse seisukoht on vastuolus muu hulgas maakohtu määruses viidatud

§ 209lg-ga 2, mille kaebaja on jätnud tähelepanuta.

X taotleb kohtuvälise menetleja lahendi alusel talle määratud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist. Selle taotluse lahendamine on käsitatav kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisena. Vastav menetluskord on sätestatud

-i

1. peatüki
2. jaos. Kõnealune

-i

1. peatükk reguleerib nii kohtuvälise menetleja kui kohtu tehtud lahendi täitmisele pööramise küsimusi. Selle peatüki
2. jagu sätestab seejuures väärteomenetluses tehtud lahendite täitmise üldised põhimõtted. See tähendab, et

§ 209lg 2 ja § 212 lg 1 puhul tuleb võtta arvesse 17.

peatüki 1. jaos, s.o

-i §-des 199-203 sätestatud üldisi põhimõtteid.

-i § 202 lg 1 kohaselt pöörab kohtuvälise menetleja otsuse täitmisele kohtuväline menetleja ise. Sama sätte teise lõike kohaselt pöörab jõustunud esimese astme kohtu otsuse või määruse täitmisele maakohus. Viidatud menetlusnormidest tuleneb seega üldine põhimõte, et lahendi täitmise staadiumis on pädevaks menetlejaks see, kes tegi täitmismenetluse aluseks oleva lahendi.

§ 209

lg 2 ja § 201 lg 1 võimaldavad lükata kohtuvälisel menetlejal rahatrahvi täitmisele pööramine edasi süüdlase avalduse alusel. Xile määratud rahatrahvi puhul on selle täitmisele pööramine juba ära toimunud: kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse alusel oli X kohustatud tasuma rahatrahvi, mille maksetähtaeg on tänaseks juba möödunud. Nähtuvalt Xi poolt maakohtule edastatud maksekorraldusest, suutis ta täita kohtuvälise menetleja otsust osaliselt. Seetõttu soovib X, et trahvi maksmise tähtaega pikendataks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kirjeldatud olukorras tuleb Xi taotluse läbivaatamisel lähtuda

-i § 212 lõikes 1 sätestatust. Lugedes sedagi sätet koos

-i §-ga 202 lg 1, tuleneb neist, et

-i 17. peatükis reguleerimata küsimuste puhul ning muude kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevate ebaselguste ja kahtluste korral, lahendab need küsimused kohtuväline menetleja kirjalikus menetluses.

-i 17. peatükk ei reguleeri eraldi sätte alusel Xi taotluse lahendamist ehk juba täitmisel olnud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise küsimust. Seetõttu suunab

§ 212

lg 1 koostoimes VMTS-i § 202 lg-ga 1 lahendama Xi taotlust kohtuvälist menetlejat, s.o PPA-d. Järelikult lähtus maakohus taotluse läbi vaatamata jätmisel ja PPA-le edastamisel õigesti

-is sätestatud menetluskorrast. Seetõttu tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 3 4-24-428 (allkirjastatud digitaalselt) 4