Obsah (6)

§ 75§ 70§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2024, Tartu kohtumaja Kohtuasja number 2-23-150942 Kohtuasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. G. vastu

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused 1 2-23-150942

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas
2. detsembril 2023 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. G. (kostja) vastu 713 euro 29 sendi nõudes, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas
3. jaanuari
4. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning saatis avalduse Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis hagejale
5. jaanuaril 2024 tähtaja nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
7. jaanuaril 2024 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital A. G. vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 429 euro, viivise 242 euro 99 sendi ja sissenõudekulude 30 euro nõudes.
8. Kohus kohustas
9. veebruari
10. a määrusega hagejat esitama kohtule kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite andmed. Hageja oma
11. veebruari 2024 vastuses kohtunõudele andmeid kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite kohta ei esitanud.
12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates

1. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
2. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahelisest tarbijakrediidilepingust, millest tulenevad nõuded loovutas esialgne võlausaldaja hagejale.
3. Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti b kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu
4. novembri
5. a otsus kohtuasjas C‑327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates
6. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
7. Hagiavalduses on võlgniku viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri kohaselt oli antud aadress kostja elukohaks kuni
8. november
9. Käesolevalt puudub kostjal Rahvastikuregistris Eestis kehtiv elukoha aadress. Kohus kohustas hagejat
10. veebruari 2024 määrusega esitama kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite andmed. Samuti kohustati hagejat esitama kohtule Läti füüsiliste isikute registrile esitatud avaldus ning väljavõte Läti füüsiliste isikute registrist A. G. elukoha ja sidevahendite andmete kohta või Läti füüsiliste isikute registri kinnitus, et Aktsiaseltsile PlusPlus Capital ei väljastata Läti füüsiliste isikute registrist A. G. elukoha ja sidevahendite andmeid. Kostja oma
11. veebruari 2024 vastuses selgitas, et hagejal ei ole võimalik esitada väljavõtet Läti füüsiliste isikute registrist ja kostja 2 2-23-150942 sõlmis lepingu Elisa Valga esinduses kohapeal. Täiendavaid andmeid kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite kohta hageja ei esitanud.
12. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on Politsei- ja Piirivalveamet
13. jaanuari 2024 kirjas nr 2.1-3/1351-2 avaldanud, et nende andmebaasides puuduvad andmed kostja elu- või asukohtade osas. Maksekäsu kiirmenetluses on makseettepanekut üritatud kätte toimetada e-postile marmelitka@gmail.com
14. detsembril
15. 27 detsembril 2023 ja
16. jaanuaril 2024, mis ei õnnestunud. Rahvastikuregistri andmetel on kostja aadressid Põllu tn 16, Valga ja Pärna pst 7-33, Valga kehtetud ning kostjal puudub kehtiv elukoha aadress. Hageja selgitas hagiavalduses, et on kohtuväliselt otsinud kostja elukoha andmeid avalikest andmebaasidest ja internetiotsingutest, kuid ei ole suutnud kostja asukohta ega täiendavaid andmeid tuvastada.
17. Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kohtualluvuse tuvastamiseks kogutud andmed näitavad, et kostja ei ole Eestis. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kostja vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses on märgitud kostja aadressiks xxxxxxxxxxx-xxxxxxxx, Läti 1056, Läti Vabariik. Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed kostja kohta puuduvad, mis näitab, et kostjal puudub Eestis töökoht. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.
18. Hageja on kohtualluvuse kohta märkinud, et lähtus kostja poolt nõude aluseks olevast lepingusse märgitud elukoha aadressist. Kostja konkreetne ja tegelik aadress, sh võimalik välismaa elukoha aadress puudub. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on hagejale teada. Kohtul tuleb oma võimaluste piires tuvastada, kus kostja elab ning kohtualluvuse puudumisel jätta hagi menetlusse võtmata. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.
19. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 32-1-123-12, p 11). Kohus on kostjale
20. detsembril 2023,
21. detsembril 2023 ja
22. jaanuaril 2024 maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevale e-posti aadressile marmelitka@gmail.com maksekäsu ettepaneku ja hageja poolt hagiavalduses avaldatud e-posti aadressile anzelaguseinova2@gmail.com saatnud
23. märtsil 2024 kirja, milles kohus andis kostjale tähtaja,
24. märtsi 2024, vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtus. Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust. 12.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, 3 2-23-150942 kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus 13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

14.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik 4