Obsah (9)

§ 442§ 277§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 178§ 637

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-129656 Tsiviilasi OÜ PIILIA KAU

§ 442lg 10).

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja esitas hagis järgnevad nõuded: • kostjalt välja mõista põhinõudena võlgnevus 181,10 eurot; • kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 0,15% päevas põhinõudelt (s.o 181,10 eurolt) alates 25.05.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni; • kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,15% päevas või alternatiivselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kaupade ostu-müügi hankeleping nr 2015/05/
3. Kostja ostis hagejalt erinevaid kaupasid. Kostja ostutehingu kohta on koostatud 10.05.2022 arve/saateleht nr 36174 summas 181,10 eurot. Kostja on eelnimetatud arvel 11.05.2022 kinnitanud allkirjaga, et on kauba vastu võtnud. Seda, et kaup on kostjani toimetatud, kinnitab väljavõte hageja poolt kasutatud rendi transpordivahendi GPS-i väljavõte, millelt nähtub, et kaup on kohale toimetatud kostja aadressile Jaama 18/1 Vasalemma alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakonnas 11.05.2022 kell 11.
5. Kuivõrd kostja on kauba ostnud, selle kättesaamist kinnitanud ja kaup on reaalselt ka temani toimetatud, oli kostjal kohustus kauba eest tasuda. Kauba eest tasumise maksetähtaeg oli 24.05.2022, kuid kostja ei ole käesoleva ajani maksekohustust täitnud. Seega on kostja rikkunud hankelepingu p 5.1 (ostja on kohustatud kauba eest tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates kauba vastuvõtmise kuupäevast ülekandega või sularahas), jättes ostutehingu eest hagejale tasumata 181,10 eurot.
6. Lepingu punkt 5.2 sätestab, et ostetud kaupade eest lepingu punktis 5.1 näidatud tähtajaks mitte tasumisel kohustub ostja maksma viivist 0,15% päevas ostetud kauba väärtusest. KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostja vaidles hagile vastu.
8. Kostja seaduslik esindaja ei ole allkirjastanud kaupade ostu‐müügi hankelepingut nr 2015/05/
9. Allkiri ei ole kostja seadusliku esindaja allkirjaga sarnane. Allkirja asemel on kirjutatud kostja seadusliku esindaja perekonnanimi. Kostja näeb ostu‐müügi hankelepingut nr 2015/05/05 esimest korda.
10. 10.05.2022 arve/saatelehte nr 36174 summas 181,10 eurot ei ole allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. Allkiri ei ole kostja seadusliku esindaja allkirjaga absoluutselt sarnane. Kostja ei ole saanud kaupa ja kostjal sellist arvet/saatelehte ei ole.
11. Kostja ei ole kaupa ostnud, selle kättesaamist kinnitanud ja kostja ei tea, kuhu on kaup reaalselt toimetatud. Kauba üleandmist kostjale ei saa tõendada hageja kasutatud rendi transpordivahendi GPS‐i väljavõte.
12. Hageja 10.05.2022 arve/saatelehel nr 36174 on märgitud viivis 0.00 % päevas. Kostja leiab, et viivise väljamõistmine 0,15% päevas ei ole põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Pooled vaidlevad müügilepingu sõlmimise ja kaupade üleandmise üle. Kostja väidab, et müügilepingut ja arve/saatekirja ei ole allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. 10.12.2022 vastuses on kostja esitanud allkirja võltsituse vastuväite hageja tõendi osas. Kohus on 10.10.2023 selgitanud ekspertiisi määramisega seonduvat ja määranud hagejale tähtaja teatada kohtule 20.10.2023, kas ta taotleb asjas ekspertiisi läbiviimist. Kohus hoiatas, et kui allkirja ehtsust ei õnnestu tõendada, võib kohus jätta need tõendid võltsituse vastuväite tõttu tähelepanuta ja lahendada asja nii nagu neid tõendeid ei oleks selles menetluses esitatud. Kohus selgitas, et see ei välista lepingu sõlmimise ja kauba üle andmise tõendamist muude tõenditega. Hageja ekspertiisitaotlust ei esitanud, mistõttu kohus määras, et ekspertiisi asjas läbi ei vii. 2
14. Kuivõrd kostja esitas nii müügilepingu kui arve/saatelehe osas võltsituse vastuväite, jätab kohus nimetatud tõendid

§ 277lg 4 alusel arvestamata.

Kuivõrd kohus jätab ülal viidatud tõendid arvestamata, on nii lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel kui kaupade üleandmine kostjale tõendamata. Kaupade üleandmist ei tõenda ainuüksi GPS-väljavõte (dtl 28).

1. Kohus andis hagejale 06.02.2024 määrusega võimaluse selgitada, mida ta soovib tõendada 20.10.2023 esitatud „hagiavalduse täiendusega“. Hageja kohtumääruses palutud selgitusi ei esitanud. Kohtu hinnangul need tõendid (vähemasti hageja selgitusteta) asjas tõenduslikku väärtust ei oma. Kui hageja soovis tõendada nendega allkirja ehtsust, märgib kohus, et kohtunikul puuduvad eriteadmised allkirja ehtsuse tuvastamiseks ja ekspertiisita ei suuda kohus tuvastada, kas allkirjad erinevatel arve/saatelehtedel on andnud sama isik ja kas see on kostja seaduslik esindaja.
2. Kuivõrd nii lepingu sõlmimine kui kauba üleandmine kostjale on tõendamata, jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 16. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Kohus määrab seega hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. 17.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. EDASIKAEBAMINE

1. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 3 20. Vastavalt

442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. 21. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik 4