Obsah (5)

§ 693§ 601§ 602§ 549§ 530

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15040 Hagi ese

§ 693

lg 2 järgi kui müüja, kes sai kauba eest ettemaksu summa, ei andnud kaupa määratud tähtaja jooksul üle, on ostjal õigus nõuda tasutud kauba üleandmist või ettemaksu summa tagastamist. Seega on hagejal

§ 693

lg 2 alusel kostja vastu nõue ettemakse summa, s.o 19 357 euro 50 sendi, tagastamiseks. 17. Kohus leiab, et Ukraina õigus lubab tasaarvestuse tegemist vastastikuste rahaliste nõuete puhul.

§ 601

lg 1 kohaselt kohustus lõppeb samalaadsete vastastike nõuete, mille tähtaeg on saabunud, ja nõuete, mille tähtaega ei ole kehtestatud või on määratud nõude esitamise hetkega, tasaarvestusega.

§ 602sätestab loetelu, mil vastastike nõuete tasaarvestus on lubamatu.

Tasaarvestus ei ole lubatud järgnevatele vastastikele nõuetele: 1) invaliidsuse, muu tervisekahjustuse või surmaga põhjustatud kahju hüvitamise kohta; 2) elatisraha 6 väljanõudmise kohta; 3) elukestva ülalpidamise (hoolduse) kohta; 4) hagi aegumistähtaja möödumisel; 41) kohustuste alusel, mille pooleks on maksejõuetu pank, välja arvatud seadusega sätestatud juhul; 5) muudel lepingu või seadusega kehtestatud juhtudel. Ühegi viidatud asjaoluga käesolevalt tegemist ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et tasaarvestus ei ole antud vaidluse asjaoludel Ukraina õiguse kohaselt lubamatu. 18.

§ 601

lõikest 2 tuleneb, et vastastike nõuete tasaarvestuse saab teha ühe poole taotlusel. Hageja esitas

1. märtsil 2020 kostjale e-posti teel tasaarvestuse avalduse
2. veebruari 2020 arve nr 00004 alusel tasutud ettemakse 19 357 eurot 50 senti tasaarvestamiseks kostja
3. oktoobri 2018 arvega nr 00002 summas 16 000 eurot. Hageja märkis tasaarvestuse avalduses, et kolme päeva möödumisel loeb hageja tasaarvestuse avalduse heakskiidetuks. Kostja ei esitanud tasaarvestuse avaldusele vastuväiteid. Samas kostja ka ei kinnitanud tasaarvestuse avalduse kättesaamist. Kostja ei ole menetluse kestel tasaarvestuse toimumist omaks võtnud, vaid on sellele vastu vaielnud. Ka kostja
4. novembri 2020 e-kirjas ei maini kostja kordagi hageja poolt tehtud varasemat tasaarvestuse avaldust, vaid teeb omapoolse ettepaneku vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks ning seejärel lepingu lõpetamiseks (tl 72, tõlge tl 187). Seetõttu on kohus seisukohal, et tasaarvestust ei saa lugeda toimunuks alates
5. märtsist 2020, kuna asjas puuduvad tõendid, et kostja hageja poolt saadetud tasaarvestuse avalduse kätte sai. Tasaarvestuse saab lugeda siiski toimunuks hagiavalduse kättesaamisega kostja poolt
6. oktoobril 2021 ning seda juba kogu tasutud, kuid tagastamata ettemakse summa, s. o 19 357 euro 50 sendi osas, kuna hagiavalduses esitas hageja tasaarvestuse avalduse lisaks 16 000 eurole ka ülejäänud 3357 euro 50 sendi osas, milline ettemakse summa on kostjal siiani hagejale tagastamata.
7. Hageja on
8. detsembri 2021 menetlusdokumendis taotlenud tasaarvestuse suurendamist, kuna leiab, et ta saab nõuda 3357 euro 50 sendi tagastamata jätmisega viivitamise eest kostjalt viivist nõude sissenõutavaks muutumisest kuni tasaarvestusavalduse esitamiseni, s.o alates
9. märtsist 2020 kuni
10. septembrini 2021 seadusjärgses ulatuses, kokku 409 eurot 31 senti.

§ 549

lg 3, § 625 lg 2 ja § 693 lg 3 võimaldab nõuda kostjalt ettemakse tagastamisega viivitamise eest intressi/viivise tasumist. Kuid tuginedes juba otsuse punktis 18 toodud põhjendustele, on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks tema poolt nimetatud ajal, s.o 16. märtsil 2020. Puuduvad tõendid, et kostja hageja nõude kätte sai. Seetõttu ei saanud hageja nõue sissenõutavaks muutuda, kuna

§ 530

lg 2 järgi oleks kostja pidanud kohustuse täitma seitsme päeva jooksul nõude esitamise päevast arvates (§ 530 lg 2 tekst: kui võlgniku kohustuse täitmise tähtaega ei ole kehtestatud või nõude esitamise ajaga määratud, on võlausaldajal õigus nõuda selle täitmist igal ajal. Võlgnik peab sellise kohustuse täitma seitsme päeva jooksul nõude esitamise päevast arvates, kui kohese täitmise kohustust ei tulene lepingust või tsiviilõiguslikest aktidest). Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja esitas nõude ettemaksena tasutud 3357 euro 50 sendi tagastamiseks alles hagiavaldusega 24. septembril 2021 ning kostjalt ei saa nõuda viivise tasumist perioodi 16. märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021 eest. 20. Kohus leiab, et

§ 601

lg 1 alusel saab lugeda tasaarvestuse summas 19 357 eurot 50 senti toimunuks hagiavalduse kättesaamisega kostja poolt

1. oktoobril 2021, kuna nii hagejal kui kostjal olid sel hetkel samalaadsed vastastikused nõuded, mille tähtaeg oli saabunud. Hagejal oli kostja vastu lepingu nr 05 alusel nõue ettemakse 19 357 euro 50 sendi tagastamiseks. Kostjal oli hageja vastu nõue Ukraina kohtuotsusest tuleneva kohustuse 23 507 euro 66 sendi täitmiseks. Tasaarvestuse 7 tulemusel on kostja nõue hageja vastu täidetud 19 357 euro 50 sendi osas ning täitmata 4150 euro 16 sendi osas. Seega tuleb TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx tunnistada lubamatuks 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas.
2. Sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx on lubatav 4150 euro 16 sendi osas, kuna selles osas ei ole kostja nõue hageja nõudega tasaarvestatud. Asjaolu, et menetluse kestel on kostja nõue ka 4150 euro 16 sendi osas täidetud, ei muuda sundtäitmist lubamatuks, kuna täitmine on toimunud täitemenetluse tulemusel.
3. Kohus rahuldab seega hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx lubamatuks 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas.
4. Kohus ei analüüsi otsuses hageja väiteid seoses kostjale üleantud pakkimis- või kilekeevitusseadmega, kuna hageja loobus
5. jaanuari 2024 kohtuistungil neile väidetele tuginemast. Seetõttu jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata ka hageja poolt esitatud arve-saatelehe LE4441 (tl 33).
6. Kohus rahuldas
7. septembri 2021 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ning peatas kohtutäitur Oleg Sirotini menetluses olevas täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx hageja arveldusarvelt kinnipeetud summa 23 507 euro 66 sendi ülekandmise sissenõudja arveldusarvele 16 000 euro ulatuses. Tartu Maakohtu
8. septembri 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamine ei ole TsMS § 386 lg 4 järgi võimalik. Hagi tagamise abinõu jääb seega jõusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Hageja taotles hagiavalduses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx, milles kohtutäitur täitis Ukraina kohtuotsusest tulenevat nõuet summas 23 507 eurot 66 senti. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, s.o 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas. Hagi rahuldati seega ligikaudu 82% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda.
10. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 194-195) kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3570 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad järgmisest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 2470 eurot (19 tundi tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks) ja tõlkekulud 750 eurot. Riigilõiv hagiavalduse esitamisel 300 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vaidluse tegi keerulisemaks Ukraina õiguse kohaldamine. Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus siiski mahukas. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu olnud ülemäärane hagi aluseks olevate materjalidega tutvumise ning hagi ja hagi tagamise taotluse koostamise osas, mille ajaliseks kestuseks on märgitud 7 tundi. Kohus peab sellest põhjendatuks 3 tundi, kuna hagiavaldus ei ole mahukas, sh sisaldab see väiteid, millest hageja hiljem loobus, ning hageja ei ole vaatamata suurele ajakulule välja selgitanud, et asjas tuleb kohaldada Ukraina õigust. Ülejäänud ajakulu peab kohus põhjendatuks, kuna tuleb möönda, et asjas kulus palju aega kompromissi otsimisele ning ka Ukraina õiguse väljaselgitamisele. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 15 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse 8 (vandeadvokaat) eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 1950 (15 * 130) euro ulatuses. Hageja tõlkekulud summas 750 eurot (ilma käibemaksuta) kuuluvad asja läbivaatamise kuludena TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 alusel menetluskulude hulka. Tegemist on põhjendatud menetluskuludega. Hageja menetluskulud on 3050 (350 + 1950 + 750) eurot. Kuna menetluskulud jäid 82% ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulust 82%, s.o 2501 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
11. Kostja esitas menetluskulude nimekirja
12. mail 2022 (tl 90-91). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 705 eurot 20 senti. Kostja menetluskulud koosnevad järgmisest: õigusabikulu 585 eurot (4,5 tundi tunnitasuga 130 eurot, ilma käibemaksuta) ja tõlkekulud 120 eurot 20 senti (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu olnud osaliselt ülemäärane. Kostja esindaja menetlusdokumendid olid vähese tekstiga ning lakoonilised. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 3,5 tunni ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul ületab see keskmist sarnase õigusteenuse (jurist) eest maksmisele kuuluvat tasu ning on pigem vandeadvokaadi tasuga võrreldav. Mitteadvokaadist esindaja puhul on kohtupraktikas peetud aktsepteeritavaks kuni 110 euro suurust tunnitasu. Kostja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 385 (3,5 * 110) euro ulatuses. Kostja tõlkekulud summas 120 eurot 20 senti (ilma käibemaksuta) kuuluvad asja läbivaatamise kuludena TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 alusel menetluskulude hulka. Tegemist on põhjendatud menetluskuludega. Kostja menetluskulud on 505 (385 + 120,2) eurot. Kuna menetluskulud jäid 18% ulatuses hageja kanda, tuleb kostja menetluskulust 18%, s.o 90 eurot 90 senti hagejalt kostja kasuks välja mõista.
13. Kuna kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 2501 eurot ja hagejal kostjale 90 eurot 90 senti, tuleb nimetatud summad tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2410 eurot 10 senti.
14. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 9