lg 2 punktis 1 sätestatud asjaolud, mille alusel võib jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 14.02.2024 tõendi nr 24 kohaselt on Geiro Pitirimov alates 01.09.2023 kooli õpilaste nimekirjas ning õpib 2023/2024 õppeaastal Viru Vanglas
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Arvestatud eeltoodut on vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata.
) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja muuta kaebuse nõuet või alust kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. 6. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine selles asjas enam lubatav. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt: Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (
lg 2 p 6 ja
Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb
selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (
lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (
Seejuures ei anna
lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu
lg 1,
Seaduse kohaselt on kaebeõigus olemas üksnes oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral ja mitte teise isiku õiguste rikkumise puhuks. Kohtu hinnangul tuleb tuvastamisnõue eelnevast tulenevalt lugeda lubamatuks, sest kaebusega ei ole võimalik enam soovitud eesmärki saavutada. Kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praegusel hetkel lubatav, siis jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. 7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse Viru Vangla 20.04.2022 otsuse nr 6-10/6003-3 tühistamise nõudes ning sellega seonduva Viru Vangla kohustamisnõudes lubada jätkata õpinguid 12. klassis. Vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 10. Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 40 eurot. Kuna põhiosas kuulub haldusasja menetlus
lg 1 p 4 alusel lõpetamisele, siis tagastab kohus
lg 5 p 4 alusel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 40 eurot käesoleva määruse jõustumisel. Muid menetluskulusid ei ole menetlusosalised kohtuasja materjalidest nähtuvalt kandnud. Seega jäävad ülejäänud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.