KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2024, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1660 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas”, Eesti filiaali kaudu,

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhinõude 4090 euro tasumiseni. Menetluskulud

1. Jätta puudutatud isikute kanda nende enda ja avaldaja menetluskulud.
2. Välja mõista A Rlt ja N Llt solidaarselt AB „Lietuvos draudimas“, Eesti filiaali kaudu, kasuks menetluskulude katteks 290 eurot, s.h. riigilõivu katteks 50 eurot ja õigusabikulude katteks 240 eurot. 1
3. Välja mõista A Rlt ja N Llt solidaarselt AB „Lietuvos draudimas“, Eesti filiaali kaudu, kasuks viivis menetluskuludelt (290 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Avaldaja nõue 1. 30.01.2024 esitas AB „Lietuvos draudimas“, Eesti filiaali kaudu, Viru Maakohtule avalduse A R ja N L vastu kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju nõudes. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomandi omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx (lisa 1 – kodukindlustuse poliis nr xxxx). Kindlustusvõtjaks on T K. Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus on 200 eurot. 28.06.2022 sai avaldaja kindlustusvõtjalt telefoni teel kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 28.06.2022 xxxx korteris kahjujuhtum – korter nr xxxx uputas. Juhtumi lühikirjeldus on järgmine: korter nr xxxx (korrus x) tekitas majas uputuse (köögi kraan oli lahti jäetud ja kõik vesi pikalt jooksis) mitu korrust jooksis vett, temal köögis ja elutoas jooksis vesi pea 5 cm maha, selle koristas ära, aga seinad veel märjad ja lagi pundunud ning elutoas ka laminaat parkett pundumas. Trepikojas ikka veel vesi jookseb ja loigud maas. KÜ poolt tehnik pidi ka kohale jõudma, et üle vaadata, kas elektri tohib sisse lülitada (lisa 2 – kahjuteade). Avaldaja esindaja vaatas 29.06.2022 kahjustada saanud korteri üle. Ülevaatuse käigus koostati ülevaatuse akt, kus on kahjustada saanud vara kohta järgmine info: Köök: lagi (betoon + MDF laepaneelid) - MDF laepaneelid kinnituskohas pundunud, lagi lainetab Sein (tapeet + keraamiline plaat + krohv + 20x25cm) - tapeet on mõnes kohas ära tulnud, niiskus Köögimööbel (PLP) - sokkel on niiske Elekter -lühis, elekter köögis ei tööta Elutuba: lagi (MDF laepaneelid) - veekahjud, veejäljed, laepaneelid lainetavad Sein (tapeet + krohv) - tapeet on mõnes kohas ära tulnud, niiskus Põrand (PLP + laminaatparkett) - laminaatparkett on kinnituskohas pundunud (lisa 3 – ülevaatuse akt nr 5205). Ülevaatuse aktis (lisa 3) on kirjas ka kindlustusvõtja lisainfo: 28.06.2022 kella 02.00 paiku kuulsin, et elutoas tilgub vett. Elutuppa tulles avastasin, et laest jookseb vett, põrandal on vesi. Koheselt helistasin KÜ esinaisele. Selgus, et korteri nr. xxxx omanik unustas (oli purjus) keerata vee kinni köögis ja vesi tuli kraanikaussist välja. Samuti on ülevaatuse aktis (lisa 3) kirjas juhtumi põhjus all: naaber uputas - korteri nr. xxxx, vesi tuli kraanikaussist välja. Vara ülevaatuse käigus koostati ka kahjustatud korteri skeem, kus kahjustatud kohad on märgitud ristidega (lisa 4 – skeem). Kahju ülevaatuse käigus pildistas avaldaja esindaja korteri nr x nähtavad kahjustused. Avaldusele on lisatud kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod. Fotodega soovib avaldaja tõendada, et korteri nr x siseviimistlus sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada. KÜ xxxx (uue nimega xxxx korteriühistu) aktist selgub, et kahju sai alguse korterist nr x. KÜ aktis on järgmine tekst: 28.06.2022 a. kell 02.00 öösel märkas korteri nr. x omanik T K, et laest tilgub vett. Asja uurides selgus, et vesi jookseb viienda

§ 127lg 3).

Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11.

mai 2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

§ 132

lg 1 esimese lause kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. 3 Korteri nr x siseviimistlus sai kahjustada. Korterit nr x oli võimalik parandada (remontida). Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise xxxx OÜ summas 6130,10 eurot (lisa 6). Avaldaja hüvitas kahjustada saanud korteri nr x siseviimistluse parandamise kulu summas 4090 eurot (lisa 7). Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeavariid toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt solidaarselt 4090 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja koostööpartner xxxx OÜ saatis 20.09.2022 puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Tagasinõudes andis avaldaja puudutatud isikule mõistliku tähtaja, 17 päeva, kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 07.10.2022 (lisa 9).

§ 82

lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 08.10.2022.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tagasinõudes (lisa 9) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 07.10.

1. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 08.10.
2. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 4,50%. Viivise määr hetkel: 8+4,50=12,50% aastas ehk 12,50/366=0,034153% päevas. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (4090 eurolt) avalduse esitamise seisuga 30.01.2024 (periood 08.10.2022 – 30.01.2024 ehk 480 päeva eest) on 578,48 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee). Edaspidi nõuab hageja TsMS § 367 alusel viivist põhinõudelt 4090 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 31.01.2024 vastavalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palub avaldaja jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda ning menetluskuludelt palub avaldaja välja mõista solidaarselt viivis lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Puudutatud isikute seisukoht

1. Puudutatud isikutele on avaldus, selle lisad, avalduse menetlusse võtmise määrus, milles sisaldus kohustus esitada omapoolne kirjalik seisukoht ja 21.03.2024 istungi aeg, kätte toimetatud mõlemale 10.02.2024 postkasti jätmisega. Puudutatud isikud ei ole esitanud kirjalikku seisukohta ja ei ole ilmunud ka kohtuistungile. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju 4090 eurot kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist 4 põhjustatud kahju, siis on selles ulatuses avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 järgi kohustatud omavahelistes suhetes järgima hea usus põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 1 lg 3 kohaselt kohaldub käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatu. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):
2. teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115lg 1); 2.

teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115lg 1); 3.

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127lg 1, § 128); 4.

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2); 5.

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Korteriomaniku eelnimetatud õigus on üle läinud kindlustusandjale.

1. Täidetud on kõik eelmises punktis nimetatud eeldused. Kuna veekahju toimus puudutatud isikute reaalosa/eriomandi pinnal ning veekraani näol on tegemist puudutatud isikute vastutusalas oleva seadmega, rikkusid puudutatud isikud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoiduda oma eriomandit kasutades tegevusest (magama jäämine lahti jäetud veekraani juures), mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isikud on rikkunud AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi arvestades.
2. Antud juhul puuduvad avaldajal andmed, et veeavarii toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiksid puudutatud isikud vabaneda vastutusest. Tõendatud on, et kindlustusvõtjal tekkis kahju puudutatud isikute kohustuse rikkumise tagajärjel. Puudutatud isikute rikkumise ja tekkinud veekahju vahel on põhjuslik seos, sest kui puudutatud isikud oleks oma eriomandi pinnal, st korteris asunud veekraani hoidnud suletuna või seda ise ärkvel olles jälginud, st hoidnud töökorras, poleks kahju tekkinud.
3. Kohus loeb asjakohaseks kõik avaldusele lisatud tõendid, millede sisu ja asjaoludega seostamine on ammendavalt esitatud käesoleva lahendi avaldust kajastavas punktis 1 ja mille siinkohal dubleerimiseks puudub menetlusökonoomiline vajadus.
4. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse

7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud

§ 132

lg 3 alusel.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents

§ 127

lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja 5 käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.

§ 132

lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

§ 132mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte.

§ 132

lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja põhjendatud sõltumata sellest, kas puudutatud isikutele võib see tunduda põhjendamatult mahukas. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada

§ 127

lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi

§ 127

lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (

§ 127lg 1).

1. Avaldaja tõendas puudutatud isikute korteris toimunud veeavarii tagajärjel tekkinud kahju ulatust KÜ aktiga, tehtud fotodega, hinnapakkumise ja tööde loeteluga ning korteriomanikule kahjuhüvitise 4090 euro väljamaksmise maksekorraldusega.
2. Puudutatud isikud vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui nad tõendaks, et nende vastutus on välistatud

§ 103

alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.

§ 103

lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kindlasti ei ole antud kaasuse puhul vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik I ei ole piisava hoolikusega taganud oma korteris asuva seadme - veekraani - üle järelevalvet ehk jätab selle lahti ja uinub. Ja seega ei ole rikkumine vabandatav.

1. Kahju hüvitamisest vabanemiseks ei piisa sellest, kui puudutatud isikud sellega nõus ei ole. Ehkki tegemist on hagita menetlusega, laieneb ka sellele menetlusliigile TsMS § 477 kohaselt TsMS § 230 lg 1 sätestatud nõue, mille järgi peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nii kahju tekkimine, selle suurus, kui ka põhjuslik seos on tõendatud kõigi menetlusse esitatud tõenditega. Puudutatud isikud ei ole soovinud menetluses mistahes vastuväiteid ja tõendeid esitada, ei kahju tekkimise ega selle ulatuse kohta. 6 Varakahju aktis on fikseeritud lekke koht ja ei ole vaidlust selles, et see on puudutatud isikutele kuuluv korteriomand. Korteriomanikel on seadusest tulenev kohustus kasutada oma vara selliselt, et see ei kahjustaks teiste omanike vara.
2. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (Riigikohtu
3. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Kuna antud juhul on puudutatud isikud olnud nn ülemise korteri omanikud ja ei ole vaidlustanud veekraani lahti jätmist ja ei ole ümber lükanud avaldaja tõendit, mille kohaselt leke sai alguse justnimelt puudutatud isikute korterist, siis on ainuvõimalik järeldada, et puudutatud isikute korterist alla valgunud vesi on kannatanule kahju põhjustanud. Puudutatud isikud ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Kohtu hinnangul on esitatud fotomaterjaliga eluliselt usutavalt tõendatud kahjustuse koht ja ulatus. 12.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja põhinõude, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 11.11.2022 – 31.12.2022 8% aastas, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 on see 12,5% aastas. 13. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 08.10.2022 (so puudutatud isikutele esitatud nõudekirjas märgitud tasumiseks antud tähtajale (07.10.2022) järgnevast päevast) kuni avalduse koostamiseni 30.01.2024 summas 578,48 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt avaldaja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatule tasumata põhinõudelt 4090 eurolt alates 31.01.2024 – 21.03.2024 (k.a) 51 päeva eest, mis moodustab 71,24 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). 14. Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 21.03.2024 seisuga kokku summas 649,72 eurot (578,48 +71,24). Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt väljamõistmisele alates 22.03.2024 edasiulatuv viivis tasumata põhinõude jäägilt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 4090 euro tasumiseni.

Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 3440,28 eurot (4090 – 649,72). 7 Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandiga seotud nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja kahju, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
3. Avaldaja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas on seotud xxxx OÜ poolt osutatud õigusabiga summas 240 eurot (arve nr xxxx). Arve kohaselt osutati hagejale õigusabi 2 tundi hinnaga 120 eurot/tund kokku 240 eurot. Tehtud toiminguteks oli nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 30.01.2024 avalduse koostamine ja kohtule esitamine. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, xxxx OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1). Samuti tasus avaldaja avalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Avaldaja menetluskulu seisuga 30.01.2024 on kokku 290 eurot (240 + 50).
4. Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on kulude solidaarselt puudutatud isikute kanda jätmisel põhjendatud välja mõista riigilõivuna tasutud 50 eurot.
5. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot/tund vastab mitteadvokaatidest esindajate puhul kohtupraktikas väljakujunenud tunnitasu suurusele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Õigusabikulude osas lähtub kohus TsMS § 175 ja leiab, et avaldaja taotletud ajakulu 2 tundi on kooskõlas asja mahukuse (tavapärane) ja keerukusega (ei ole õiguslikult keerukas ega erakordne) ning on põhjendatud kogu ulatuses. Tunnihinnana 120 eurot (käibemaksuta) arvestades kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt õigusabikulude katteks väljamõistmisele 240 eurot.
6. Seega kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt väljamõistmisele menetluskulud summas 290 eurot (240 + 50).
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ning kohus rahuldab avaldaja taotluse. 8
8. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 9