Obsah (8)

§ 29§ 271§ 334§ 115§ 127§ 336§ 158§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-150347 Tsiviilasi I. P. hagi TL Investeeringud

) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 7.

§ 29

lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi neljas lõige sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 8. Pooled sõlmisid suhtlusrakenduse Messenger kaudu kokkuleppe, mille alusel andis kostja hagejale üürile matkabussi neljaks päevaks ja hageja kohustus kostjale tasuma 400 eurot (dtl 100-116). Kohtu hinnangul vastab poolte sõlmitud leping vallasasja üürilepingu tunnustele

§ 271mõistes.

1. Seadus ei näe ette vallaasja üürilepingule kohustuslikku vormi, samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest muid asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua tehingu tühisuse. Kohus märgib, et kuigi kostja on lepinguga seonduvalt esitanud arved ettevõtte Magnum&CO OÜ nimele, nähtub nii poolte kirjavahetusest kui käesolevas menetluses esitatud seisukohtadest, et poolte tahe oli suunatud lepingu sõlmimisele hagejaga kui eraisikuga, kes on need arved ka tasunud (dtl 94-96, 97-98).
2. Pooltel puudub vaidlus, et kostja hagejale vallasasja (matkabussi) lepingujärgset kasutamist võimaldas, ning et hageja tasus selle eest kokkulepitud tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas üürilepingu ese vastas tagastamisel lepingutingimustele ning sellest tulenevalt, kas kostjal oli kohustus tagastada hagejale tagatisena tasutud summa. 11.

§ 334

lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. 12.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 13.

§ 336

lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. 14. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostjale 300 eurot broneerimistasu ja 500 eurot tagatisraha ning kogu summa kuulub pretensioonide puudumisel tagastamisele pärast 3 üürieseme tagastamist kostjale (dtl 105-106). Kohtu hinnangul puuduvad kirjavahetuses viited poolte ühisele tahtele sõlmida leppetrahvi kokkulepe

§ 158

lg 1 mõistes, mistõttu asub kohus

§ 29

lg 1 ja lg 4 tulenevalt seisukohale, et pooled leppisid kokku, et tagatisena tasutud summa peab katma üürileandja võimalikke kahjunõudeid üürniku vastu.

1. Seega tuleb haginõude rahuldamise eeldusena tuvastada, kas ja kui suures ulatuses tekkis kostjale hageja tegevuse tõttu kahju ning kas hageja vastutab selle kahju tekkimise eest. Arvestades, et kostja tugineb asjaolule, et hageja on talle kahju tekitanud, hagejal ei ole enam võimalik tõendada eseme seisukorda, kuna ta on üürilepingu eseme kostjale tagastanud, samuti, et kostjalt kui oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt juriidiliselt isikult võib mõistlikult eeldada käibes vajaliku hoolsuse rakendamist, sh dokumentide koostamist nõude aluseks olevate asjaolude fikseerimiseks, lasub kostjal kohustus tõendada, et üürilepingu ese ei vastanud asja üleandmisel lepingutingimustele ning et tal tekkis seetõttu kahju 300 euro ulatuses.
2. Poolte seisukohtade järgi oli matkabussi vaibale tilkunud küünlavaha ajal, mil sõiduk oli hageja valduses. Pooled leppisid asja üleandmisel suuliselt kokku, et kostja tegeleb vaiba puhastamisega ja hageja hüvitab talle sellega seonduva kulu (dtl 89, 135). Pooled suhtlesid seega üürilepingu eseme võimaliku kahjustuse ja selle kõrvaldamise üle suuliselt asja tagastamise käigus. Samuti on hageja pöördunud kostja poole hiljem suhtlusrakenduse kaudu (dtl 116-121). Kohtule ei ole esitatud asja üleandmisakti ega muid tõendeid lepingueseme seisukorra kohta selle tagastamisel kostjale.
3. Kostja toob esile, et hageja tekitas talle kahju 300 eurot, kuid kostja ei ole kirjeldanud nõude kujunemise korda ega seda tõendanud. Kostja ei ole esile toonud, millised kulud tal vaiba puhastamisel tekkisid, samuti jääb ebaselgeks, kas vaiba väljavahetamine oli üldse vajalik. Paljasõnaline on kostja väide sõiduki turuväärtuse langemise kohta (dtl 135). Kostja toob ise esile, et mais 2023, s.o 9 kuud pärast väidetava kahju tekkimist ei olnud ta uut vaipa veel soetanud (dtl 135). Kohtu hinnangul ei ole mõistlikult usutav, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ei ole võimeline sellise ajaperioodi jooksul tegevuses vajalikule asjale tekkinud kahju suurust kindlaks tegema ega asja parandama või asendama. Asjaoludest nähtuvalt on kostja vabatahtlikult võtnud kohustuse vaiba puhastamisega ise tegeleda (dtl 135). Seega leiab kohus, et kostja kahjunõude suurus ja selle kujunemise kord on ebaselge ja tõendamata ning järelikult puudub kostjal alus jätta raha hagejale tagastamata.
4. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot. 19.

§ 113

lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates
2. septembrist 2022 kuni kohustuse täitmiseni. Poolte kirjavahetusest on tuvastatav kokkulepe tagastada tagatisraha hiljemalt 10 päeva jooksul pärast bussi tagastamist (dtl 103, 105). Hageja tagastas matkabussi
3. augustil 2022 (dtl 89), seega tuli raha tagastada
4. septembril 2022 ning kostja oli kohustuse täitmisega viivituses alates
5. septembrist
6. Kohus rahuldab 4 hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates
7. septembrist 2022 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
8. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
9. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
10. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 100 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5