Obsah (4)

§ 67§ 58§ 54§ 64

4-23-2502 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2502 (233023000045) Kohtunik Innokenti Menšikov Se

§ 67lg 1, 2 sätestatud rikkumise toimepanemise eest Kar

S § 2641 lg 2 alusel rahatrahviga 1300 eurot Menetlusalune isik/ kaebuse esitaja NARVA ENERGIA AMETIÜHING, registrikood 80095084, asukoha aadress Linda 1-20, Narva; elektronposti aadress xxx, kaebuse esitaja seaduslik esindaja Andrei Zaitsev (ik xxx) vandeadvokaat Deniss Matvejev (lepinguline) Kaitsja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond (asukoht Vahtra 3, Narva) Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindajad menetlusaluse isiku seaduslik esindaja tunnistajad Asja läbivaatamine Irena Antson, Anastassia Kevask Andrei Zaitsev S O, A V, K K, S I, A R, M L, D M, A T, V O avalik kohtuistung 07.02.2024 ja 08.02.2024 1 4-23-2502 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 155156 maakohus otsustas:

1. Rahuldada Narva Energia Ametiühingu kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Irena Antsoni 13.07.2023 otsus väärteoasjas nr 2330,23,
4. Lõpetada väärteomenetlus KarS § 2641 lg 2 järgi kvalifitseeritud teos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
5. Kaebuse esitaja kaitsja Deniss Matvejevi taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 2625 (kaks tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot rahuldada.
6. VTMS § 23 alusel hüvitada riigi eelarvest Narva Energia Ametiühingule väärteoasjas 4-23-2502 kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 2625 eurot seoses Narva Energia Ametiühingu suhtes väärteomenetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebekord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Viru Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 08.03.
7. Kassatsioonteate esitamise korral jõustub kohtuotsus 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest, kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kui ettenähtud tähtajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik
8. 13.07.
9. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna III menetlusgrupi uurija Irena Antson üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,23,000045 Narva Energia Ametiühingu suhtes. Otsusega karistati Narva Energia Ametiühingut KarS § 2641 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1300 eurot, tasumise tähtajaga 28.07.
11. Menetlusalust isikut karistati KarS § 2641 lg 2 järgi selle eest, et Narva Energia Ametiühingu juhatuse liige Andrei Zaitsev korraldas 20.12.
12. a kella 14:15 paiku NarvaJõesuu linnas Auvere külas Enefit Power AS-ile kuuluvas Eesti elektrijaama administratiivhoone ees avalikus parklas avaliku koosoleku kuuekümne kaheksa sõiduki osalusel, jättes korrakaitseseaduse § 67 lg 1, 2 kohaselt väljaspool hoonet korraldatavast koosolekust prefektuurile teatamata. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Narva Energia Ametiühing sellise tegevusega avaliku koosoleku pidamise nõudeid ning pani toime KarS § 2641 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2 4-23-2502
13. 27.07.
14. a esitas Narva Energia Ametiühing kaitsja vahendusel Viru Maakohtule kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna III menetlusgrupi 13.07.2023 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2330,23,
15. Kaebaja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse täielikult. Menetlusalune isik leidis, et otsuse tegemisel rikkus kohtuväline menetleja oluliselt väärteomenetluse norme, hindas ebaõigesti kogutud tõendeid ja sel põhjusel kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Menetlusalune isik leidis, et korrakaitseseaduse § 67 lg 1 ja 2 ei vasta põhiseadusele ja nimetatud normid ei kuulu kohaldamisele.
16. Kokkuvõtvalt menetlusalune isik leidis, et kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad põhjendused, miks kohtuväline menetleja leiab, et tegemist oli avaliku koosolekuga, miks ta leiab, et koosoleku korraldas nimelt Andrei Zaitsev Narva Energia Ametiühingu huvides. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub põhjendus, millistel põhjustel loetakse tõendatuks tõendamisele kuuluvad asjaolud. Tegemist on täiesti põhjendamatu otsusega. Lisaks väidetava väärteo toimepanemise erinevad kohad ei võimalda teha järeldust, kus täpselt toimus avalik koosolek, kas tegemist on avaliku kohaga või see ei ole avalik koht. Väärteoprotokollist ei nähtu need faktilised asjaolud, mis kinnitaksid, et ametiühingu juhatuse liige Andrei Zaitsev avaliku koosoleku korraldamisel tegutses Narva Energia Ametiühingu huvides. Need asjaolud peavad olema selgelt kajastatud väärteoprotokollis. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, kui väärteo kirjeldus kohaselt oli korraldatud avalik üldkoosolek 68 sõiduki osalusel, miks edasi otsuses jutt käib juba ca 60 inimeste kohta ja miks jutt käib inimeste kohta, kui koosolekul osalesid sõidukid? Kui seadus (

§ 58

lg 2) sätestab, et avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas, aga Andrei Zaitsev väärteoprotokolli kohaselt väidetavalt korraldas koosoleku mitte inimeste osalusel, vaid 68 sõiduki osalusel, siis ei saa lugeda väärteo lühikirjelduses märgitud koosolekut avalikuks koosolekuks

§ 58lg 2 mõttes.

Selle koosoleku kohta ei kuulu kohaldamisele

§ 67lg 1 ja 2 sätestatud etteteatamise nõuded.

1. Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse juurde ning palus tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse ja lõpetada väärteomenetlus Narva Energia Ametiühingu suhtes. Kaitsja arvamusel ei ole selge, kui tegemist oli avaliku koosolekuga, kes korraldas koosoleku. Koosolek peab olema kellegi poolt organiseeritud. Kui puudub kindel teave, et koosolek oli korraldatud Narva Energia Ametiühingu poolt, siis ametiühing ei vastuta registreerimata koosoleku kokkukutsumise eest.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Narva Energia Ametiühingule inkrimineeritud väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ja tõendatud. Esitatud kaebusest ei johtu asjaolusid, millised oleksid aluseks menetlusaluse isiku suhtes kõnealuse väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuväline menetleja menetlusnorme ei ole rikkunud.

§ 67

lg 1, 2 sätestatu ei ole tunnistatud põhiseaduse vastaseks, nimetatud sätetega on kehtestatud koosoleku läbiviimise korraldamise nõudeid. Kohtu põhjendused

1. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 järgi on kohus väärteo arutamisel seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ei saa ise tuvastada protokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid.
2. Kohus, tutvunud väärteoasja toimikuga, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seadusliku esindaja ja tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub 3 4-23-2502 hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis seisukohale, et väärteomenetlus Narva Energia Ametiühingu suhtes KarS § 2641 lg 2 järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
3. KarS § 2641 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest. Avaliku koosoleku reeglid on sätestatud korrakaitseseaduses ning Narva Energia Ametiühingule heidetakse ette

§ 67lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete rikkumist.

10. Kõigepealt teeb kohus kindlaks, kas tegemist oli avaliku koosolekuga

§ 58

lg 2 mõttes ning seejärel võtab seisukoha selles, kas Narva Energia Ametiühing oli isik, kes kutsus kokku avaliku koosoleku ja oli kohustatud täitma

§ 67lõigetes 1 ja 2 toodud nõudeid.

11.

§ 58

lg 2 kohaselt on avalik koosolek inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avalik koht on

§ 54

kohaselt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

1. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja Andrei Zaitsev andis ütlusi selle kohta, et 20.12.2022 toimusid AS Enefit Poweri ja ametiühingute läbirääkimised kollektiivlepingu tingimuste osas. Andrei Zaitsev ei teadnud, et ametiühingu liikmed otsustasid avaldada ametiühingule poolehoidu parklas toimunud koosolekuga, ütluste kohaselt sai ta sellest teada kollektiivlepingu läbirääkimiste koosolekul, kui talle saadeti link videosalvestisega.
2. Käesolevas väärteoasjas on tunnistajate ning menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud, et AS Enefit Power AS-ile kuuluva Eesti Elektrijaama administratiivhoone juures asuvas avalikus parklas peeti avalikku koosolekut, milles osalejad olid kogunenud. Koosolekule kogunenud isikuid ühendas ühine eesmärk väljendada oma toetust seonduvalt kollektiivlepingu läbirääkimistega. Seega oli tegemist osalejate ühise eesmärgiga toetada koosviibimisega ametiühingu seisukohti läbirääkimistel. Koosolekul kogunenud isikud väljendasi kollektiivselt oma meelsust. Meelsuse avaldajate soov oli teha seisukohad nähtavaks ehk tuua need avalikkuse ette.
3. Kohtupraktika kohaselt loetakse avalikuks kohaks sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Tunnistaja A V , kes on xxx, andis istungil ütlusi, et koosolek toimus avalikus parklas, see ei ole n.ö ettevõtte suletud territoorium. Seega kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et sündmus toimus avalikus kohas.
4. Menetlusaluse isiku kaitsja leiab, kui seadus (

§ 58

lg 2) sätestab, et avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas, aga Andrei Zaitsev väärteoprotokolli kohaselt väidetavalt korraldas koosoleku mitte inimeste osalusel, vaid 68 sõiduki osalusel, siis ei saa lugeda väärteo lühikirjelduses märgitud koosolekut avalikuks koosolekuks

§ 58lg 2 mõttes.

Selle koosoleku kohta ei kuulu kohaldamisele

§ 67lg-s 1-2 sätestatud etteteatamise nõuded.

Kohus nõustub, et väärteoprotokollis esinevad puudused ja üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduses. Samal ajal selge on see, et kogunesid siiski inimesed, kes saabusid kohale nende autodega.

1. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt on teo toimepanemise kohaks Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Kaitsja hinnangul ei ole selge, kus see asub. Riigikohus on lahendi 4-17-3969 punktis 7.2 selgitanud, et kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses 4 4-23-2502 meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse. Samuti ei tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et teo toimepanemise ajal viibis ta läbirääkimistel AS Enefit Power hoones. Riigikohtu praktikast juhindudes tuleb hinnata, kas teo toimepanemise koha muudatus mõjutab konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist. Ei saa väita, et antud juhul ei ole täpne teopanemise koht oluline, kuid samas puudub vaidlus selles, et parkimisplatsil elektrijaama lähedal inimesed kogusid ja soovisid ametiühingut toetada kollektiivlepingu läbirääkimistel. Kohtuistungil nii menetlusalune isik kui ka tunnistajad said aru, millise kohaga tegemist on ja millist koosolekut silmas peetakse. Seega ei ole väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise koht menetlusaluse isiku jaoks üllatuslik ja tema kaitseõigust rikkuv. Vastavalt eeltoodule on kohus seisukohal, et 20.12.
2. a toimus Keskterritooriumil Auvere külas Narva-Jõesuu linnas Ida-Virumaa maakonnas avalik koosolek

§ 58lg 2 mõttes.

1. Narva Energia Ametiühingule heidetakse ette korrakaitseseaduse § 67 lg 1 ja 2 nõuete rikkumist ehk koosoleku pidamise koha prefektuurile teatamata jätmist hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva, kui see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. Teokirjelduse kohaselt Narva Energia Ametiühingu juhatuse liige Andrei Zaitsev korraldas 20.12.
2. a kella 14:15 paiku Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Enefit Power AS-ile kuuluvas Eesti Elektrijaama administratiivhoone ees avalikus parklas avaliku koosoleku kuuekümne kaheksa sõiduki osalusel. 18.

§ 64

lg 1 p 2 sätestab, et koosolekut võib korraldada juriidiline isik.

§ 64

lg 2 sätestab, et juriidilisest isikust koosoleku korraldaja määrab teovõimelise füüsilise isiku, kes kannab tema eest koosoleku korraldaja õigusi ja kohustusi. Füüsiline isik annab määramiseks oma eelneva nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Koosoleku korraldaja on kohustatud säilitama nõusoleku vähemalt ühe aasta möödumiseni koosoleku pidamise viimasest päevast. Üldjuhul eeldab koosolek eelnevat organiseerimist ning korraldaja või korraldajate olemasolu. Korraldajat ei ole spontaankoosolekul (

-i § 67 lg 3). 19. Nagu eelnevalt märgitud ei saa juriidiline isik vahetult täita koosoleku korraldaja kohustusi ja realiseerida õigusi.

§ 64

lg-st 2 tuleneb seetõttu, et juriidiline isik peab määrama teovõimelise füüsilise isiku, kes teostab tema eest koosoleku korraldaja õigusi ja kohustusi. Eelduseks on füüsilise isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek. Isik, kelle juriidiline isik määrab korraldaja kohustusi täitma, ei ole ise koosoleku korraldaja. Kohtule sellekohast tõendit Andrei Zaitsevi osas esitatud ei ole. Korraldaja määratletavus on oluline karistusõigusliku vastutuse seisukohast. Korraldaja kindlaksmääramisel on oluline hinnata faktilist olukorda. Koosoleku korraldajaks võib sel juhul lugeda eelkõige isiku, kes kutsub omal nimel üles koosolekul osalema, valmistab koosoleku iseseisvalt ette või annab muul viisil mõista, et on kavandatava või toimuva koosoleku eest vastutav. Hinnates menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Andrei Zaitsevi käitumist nii koosoleku toimumise eelselt kui ka koosoleku toimumise ajal ei ole kohtu arvates alust lugeda Andrei Zaitsevit väärteoprotokollis märgitud kohas 20.12.

1. a toimunud avaliku koosoleku korraldajaks, lähtudes järgnevatest tõenditest. 5 4-23-2502
2. Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et vahetuses oli juttu, et peab avaldama poolehoidu läbirääkimistel. Keegi selleks töötajaid ei sundinud, inimesed lihtsalt otsustasid, et nii saavad nad ametiühingule läbirääkimiskomisjonis oma poolehoidu näidata. Meeleavaldusel osalejad teadsid, millal läbirääkimised toimuvad ja vastavalt sellele otsustati koguneda ja näidata, et Andrei Zaitsev esindab meid kõiki. Koosolekul osalesid inimesed nii Eesti kui ka Balti Elektrijaamast, samuti õlitehasest. Andrei Zaitsev töötajaid ei agiteerinud, meeleavaldus oli kollektiivi isiklik otsus selleks, et tööandja saaks aru, et Andrei Zaitsev esindab meie huve, aga mitte oma tahtmist. Tunnistaja A R ütlustest nähtub, et läbirääkimiste vooru toimumise ajast teadsid kõik töötajad, läbirääkimistest teavitab töötajaid iga vahetuse esindaja, antud juhul A P . Töötajate arutelu, kuidas ametiühingut toetada toimus bussis või bussijaamas töötajate vahel. M L ei olnud teadlik, et sellel päeval toimub koosolek parkimisplatsil Enefit Power haldushoone juures, teda sellest ei teavitatud, kuid teada oli küll mitte konkreetselt, et töötajad kogunevad, et väljendada rahulolematust väikese palgatõusu tõttu. S I samuti ei tea, kes korraldas töötajate kogunemine parkimisplatsil. A T ütluste põhjal liikusid enne läbirääkimiste koosolekut kuulujutud, et ametiühing korraldab läbirääkimiste ajaks meeleavaldust, kuid kuna see info jõudis temani läbi mitme isiku, siis tema ei oska öelda, kes koosoleku korraldas. S O avaldatud ütluste kohaselt arutasid tema vahetuse kolleegid töö juures küsimust, mille kohaselt tööandja arvab, et töötajad on kõigega rahul ja siis keegi ütles, et kasvõi homme võib tulla elektrijaama juurde autoparklasse ja pöörata töötajate arvamusele tähelepanu. D M ütluste kohaselt inimesed ise otsustasid kohale tulla ja näidata oma solidaarsust ning toetust. Töötajad teadsid, millal toimuvad läbirääkimised. D M töövahetuse töötajatele edastas info läbirääkimiste aja ja arutluspunktide kohta tema ise. Enne läbirääkimisi töötajad uurisid, et kas võime kohale tulla, et saaksime toetada, aga midagi konkreetselt ei olnud. A V ütluste kohaselt ta eeldas sellest, et Andrei Zaitsev läbirääkimiste koosolekul näitas parkimisplatsil toimunud kogunemisest videot kommenteerides seda ametiühingute ja ametiühingute liikmete rahulolematusega tööandja suhtes, et toimunud meeleavalduses osalesidki ametiühingu esindajad või siis ametiühingu juhi poolt kokku kutsutud või kaasatud inimesed.
3. Menetlusaluse isiku kaitsja on leidnud, et Narva Energia Ametiühingu seaduslik esindaja ei olnud koosoleku korraldaja, mistõttu ei saanud ta eelnimetatud rikkumisi toime panna. Kaitsja viitab

§ 67

lg 3, mis sätestab, et iseeneslikult kogunenud koosolekust (spontaankoosolek) ei ole vaja eelnevalt teatada. Õigusalases kirjanduses on selgitatud, kuidas eristada spontaankoosolekut planeeritud koosolekust (vt Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 67, komm 6, lk 205-206). Kohus nõustub kaitsjaga, et tegemist oli spontaankoosolekuga, kus puudus koosoleku korraldaja. Tunnistajate ütlustega (otsuse punkt 20) on tõendatud, et koha ja kellaaja osas valiti läbirääkimiste aeg, inimesed ise kutsusid end, ettevalmistusi ei tehtud ja kirjalike teateid välja ei saadetud. 22. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja uuritud tõenditega ning kohtuistungil antud ütlustega ei ole üheselt tõendatud, et Narva Energia Ametiühing on isik, kes pidi täitma 20.12.2022. a toimunud avalikust koosolekust teatamiskohustust

§ 67lg 1, 2 järgi, kuna ta ei ole käsitletav koosoleku korraldajana.

23. Kohtuvälise menetleja seisukoht istungil oli, et antud menetluse raames on etteheidetavaks teoks Narva Energia Ametiühingu poolt avaliku koosoleku korraldamise nõuete eiramine, mitte aga avaliku koosoleku korraldamine. Kohus selgitab, selleks et teatamise nõuet rikkuda, peab olema koosoleku korraldaja.

§ 67

lg 1 p 2 kohaselt koosoleku korraldaja teatab koosoleku pidamise koha prefektuurile hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva koosolekust, kui see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli6 4-23-2502 või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist.

1. Narva Energia Ametiühingu juhtorgani liige Andrei Zaitsev, nägemata kogunevaid meeleavaldajaid (koosoleku ruumi akendest parkla ei paista) näitas läbirääkimiste koosolekul ainult temale edastatud vahetult hoone ees toimuva avaliku koosoleku videosalvestust ja kommenteeris seda. Tunnistaja M L ütluste kohaselt ütles Andrei, et inimesed ei ole rahul palgatõusu protsendiga ning inimesed tulid, et avaldada oma arvamust. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et vaid lingi kaudu oleks suutnud Andrei Zaitsev aru saada, et tegemist on just praegu toimuvaga ja et tegemist on meeleavaldusega, millega avaldatakse toetust ametiühingule. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Narva Energia Ametiühingu juhtorgani liikmena Andrei Zaitsev ja kui ametiühingu esindaja teadis kogunenud avalikust koosolekust ja pidi täitma kõnealuse tegevuse, avaliku koosoleku korraldamise/toimumise osas kehtestatud nõudeid.
2. Kohus ei tuvastanud, et otsus koosoleku korraldamise kohta võeti vastu ametiühingu põhikirja ning

§ 64lg 2 kohaselt.

Menetlusaluse isiku vastulauses 15.06.2023 on selgitatud, et aktsioonide korraldamise otsuse teeb Narva Energia Ametiühingu põhikirja kohaselt organisatsiooni juhtorgan. Ükski Narva Energia Ametiühingu juhtorgan sellist otsus ei teinud. Koosolekul osalenud ning tunnistajatena ütlusi andnud isikud on kõik üheselt selgitanud, et aeg meelsuse avaldamiseks valiti kollektiivlepingu läbirääkimiste koosoleku järgi. Informatsioon liikus inimeselt inimesele suusõnaliselt – mingit teadet koosoleku kohta ei olnud. Tunnistajate ütlustest ei ilmne, et koosoleku oleks korraldanud Narva Energia Ametiühing. Samuti puuduvad muud seda väidet kinnitavad tõendid, mis lükkaksid ümber tunnistajate poolt antud ütlused. A V ütlustest tuleneb, et ta eeldas Andrei Zaitsevi poolt video näitamisest ja sellest, et pooleli olid intensiivsed läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks, et koosolek oli korraldatud Narva Energia Ametiühingu poolt. Kohus on seisukohal, et kollektiivlepingu läbirääkimistel kogunenud rahvamassist video näitamisel demonstreeris Andrei Zaitsev tööandjale ametiühingu jõudu, et seista veelgi tugevalt selle argumendi toel töötajate õiguste eest. Nimetatud käitumisakti ei ole koosoleku korraldamine. 26. Ainuüksi see, et Andrei Zaitsev oli avaliku koosoleku ajal ametiühingu juhatuse liige, kes esindas kollektiivlepingu läbirääkimistel töötajate huve, ei tee temast ametiühingu toetuseks kogunenud koosoleku korraldajat, isegi siis, kui tema andis inimestele edasi informatsiooni läbirääkimiste vooru aja kohta. Töötajatele sellise informatsiooni esitamine oli tema ülesanne. Lisaks koosolekuvabadus kaitseb meelsuse kollektiivset väljendamist erasfääri kuuluvates küsimustes. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et Narva Energia Ametiühing oleks olnud koosoleku korraldaja, ei ole võimalik temale inkrimineerida KarS §-s 2641 sätestatud süütegu.

§ 67lg 1 ja 2 nõuete rikkumist saab ette heita vaid koosoleku korraldajale.

1. Lisaks märgib kohus, et väärteoprotokolli teokirjeldus peab olema selge, üheselt arusaadav ning kajastama kõiki süüteokoosseisu faktilisi asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab VTMS § 87, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kolleegium on varasemates lahendites selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Narva Energia Ametiühingule koostatud väärteoprotokoll nendele nõuetele aga ei vasta. 7 4-23-2502
2. Väärteoprotokolli teokirjeldusest ei selgu antud juhul, millise koosseisulise teoalternatiivi ametiühingu väärtegu täitis. Nimelt, teatamiskohustus on seotud koosolekutega, mille puhul võib koosolekul mitte osalevate isikute jaoks eeldada kõrgendatud häirivust. Sellisteks on seadusandja pidanud liikluse ümberkorraldamist nõudvaid koosolekuid (

-i § 67 lg 1 p 1) ja koosolekuid, mida on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja mille pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid, või see koosolek võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast funktsioneerimist (

-i § 67 lg 1 p 2). Muude koosolekute läbiviimisest teatamise kohustust

-ist ei tulene.

1. Kohtule jääb arusaamatuks, kas kohtuvälise menetleja jaoks oli koosoleku reaalne toimumine kaebuse esitaja karistamise aluseks ning milliste tõendite alusel kohtuväline menetleja leiab, et just Narva Energia Ametiühing koosoleku korraldas. Samuti ei ole tuvastatud ametiühingu huvides tegutsemine. KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega väärteoprotokolli teo kirjelduses peavad olema märgitud ka need faktilised asjaolud, mis kinnitaksid, et ametiühingu juhatuse liige Andrei Zaitsev avaliku koosoleku korraldamisel tegutses Narva Energia Ametiühingu huvides.
2. Kõigest eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis toodud teokirjeldus on puudulik ning sellise teokirjelduse pinnalt ei ole võimalik tuvastada kõiki koosseisulisi asjaolusid, mille alusel lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kuigi kohus peab tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 tõendeid ise uurima, puudub kohtul siiski võimalus moodustada kohtuistungil uuritud tõenditest iseseisvalt uus väärteo kirjeldus. Kohus ei saa väljuda väärteoprotokolli teokirjelduses toodud faktide ja asjaolude piirest. Ainuüksi läbirääkimiste osapoole jõupositsiooni ilmestav strateegilisel oskuslik teguviis ei võimalda isikut karistada avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise eest.
3. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et PPA Ida prefektuuri 13.07.
4. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,23,000045 tuleb tühistada ja Narva Energia Ametiühingu suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud
5. Kaitsja taotleb Narva Energia Ametiühingule tema poolt kantud õigusabi kulude hüvitamist. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel.
6. Menetlusaluse isiku Narva Energia Ametiühingu kaitsja on esitanud kohtule kaitsja toimingute nimekirja ja õigusteenuse osutamise arved nr 17-08-23-01 ja 07-02-24-01, mille kohaselt on osutatud Narva Energia Ametiühingule õigusteenust kokku 21 tunni jooksul, kaitsja tunnitasuga 125 eurot, kokku 2625 eurot. Kaitsjatasu 2625 euro suuruses summas peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks, võttes arvesse nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohus on seisukohal, et tunnihind 125 eurot on sellise õigusteenuse osutamise kontekstis mõistliku suurusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaitsja tunnitasu vastavuses õigusteenuse osutamise turuhinnaga, kulutatud aja, asja mahu ning keerukusega. Seega tuleb VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks välja mõista seoses väärteoasja lõpetamisega valitud kaitsjale makstud tasu 2625 eurot. 8 4-23-2502 (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 9